Lastearst: veganlus ei sobi lastele

Kuigi veganlus on erinevatel põhjustel järjest populaarsem ja juur- ning puuviljade söömine on kasulik, tõi lastearst Ülle Einberg 2. tasakaalustatud toitumise konverentsil välja 10 põhjust, miks veganlus ei sobi lastele. Ta rõhutas, et laps peab sööma segatoitu ehk kuni 25% toidust peaks olema loomset päritolu.

Pilt: Scanpix

Lastearst: veganlus ei sobi lastele

Kuigi veganlus on erinevatel põhjustel järjest populaarsem ja juur- ning puuviljade söömine on kasulik, tõi lastearst Ülle Einberg 2. tasakaalustatud toitumise konverentsil välja 10 põhjust, miks veganlus ei sobi lastele. Ta rõhutas, et laps peab sööma segatoitu ehk kuni 25% toidust peaks olema loomset päritolu.

Lapse toiduenergia vajadus sõltub vanusest, soost, geneetikast ja liikumisest, kuid peaks koosnema 10-20% ulatuses valkudest, 50-60% ulatuses süsivesikutest ja 25-35% ulatuses rasvadest. Lisaks pani Tallinna Lastehaigla pediaater Ülle Einberg südamele, et laps peab sööma segatoitu, mis tähendab, et kuni 25% peaks olema loomse päritoluga. 

Veganlus ei sobi lastearsti sõnul järgmistel põhjustel:

 

  1. Taimne toit on väikese toiduenergiaga.

Selleks, et saada kätte vajalik energiahulk, tuleb süüa suures koguses toitu, mis koormab piisavalt seedekulglat.

  1. Asendamatu aminohapete puudus.

Taimsed valgud, mis tulevad kaunviljadest, sisaldavad lektiini. Kui süüa palju kaunvilju toorelt, võib see tekitada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, kõhulahtisust.

  1. Valkude defitsiit

Taimsed valgud on valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskesti kättesaadavad.

  1. Oomega-3 rasvhapete defitsiit

Oomega-3 rasvhapped on tähtsad kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel

  1. D-vitamiini defitsiit

D-vitamiini saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm

  1. B12 vitamiini defitsiit

B12 defitsiit viib kesknärvisüsteemi kahjustumiseni, tekitab krampe ja kehvveresust. Soolestiku mikrofloora on võimeline teatud koguses B12 vitamiini sünteesima, kuid omastamine on kaheldav.

  1. Kaltsiumi defitsiit

Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest. Taimsest toidust imendub kaltsium vaid 30% ulatuses.

  1. Raua defitsiit

Rauapuudus tekitab rauavaegusaneemiat. Väikelastel on raua vajadus suur, samuti kiires kasvueas lastel ja naistel raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Teraviljas olev fütiin vähendab nii raua imendumist.

  1. Joodi defitsiit

Joodipuudus toob kaasa kilpnäärme talituse häired. Joodi sisaldavad jodeeritud sool, meresool, kalad, munad, piim ja piimatooted. Veganid söövad küll vetikaid, kuid joodisisaldus võib olla neis väga kõikuv.

  1. Seleeni defitsiit

Seleenil on oluline organismi immuunsuse reguleerimises, Seda saab küll läätsedes, hernestest ja seentest, kuid põhjamaade pinnases on seleeni vähe, siis on ka sellel pinnal kasvanud taime seleenisisaldus väike.

Laadimine...Laadimine...