"Raske on mõista, miks on vaja sundida inimesed abi otsima kodust kaugele, kui kodu lähedal on samuti kliinik olemas," kirjutab kommenteerib Medicumi tegevjuht Tõnis Allik eriarstiabi hanke tulemusi.
Haigekassa esindajate viimatistest väljaütlemistest on näha, et on hakatud tunnistama probleeme seoses eriarstiabi hankega. Kui möödunud nädalal juhtisid tervishoiutöötajad ja kliinikud tähelepanu hanke valukohtadele, siis ei oldud valmis tagasisidet kuulama ja avalikkust teavitati positiivsete teadetega, et kõik on hästi ja arstiabi on patsientidele tagatud. Praeguseks teame, et mitmed negatiivsed asjaolud on realiseerunud.
Kodulähedast eriarstiabi ei saa
Esmalt on välja öeldud, et mitmete uute teenusepakkujate juurde pääsevad patsiendid alles novembris. Leevendada proovitakse seda vastuvõttude suurendamisega suurhaiglates Tallinnas ja Tartus. Tallinna puhul tähendab see, et ligi 150 000 lasnamäelast ja piritalast peavad abi järele minema linna teise otsa. Kuid leevendus see ju tegelikult ei ole, sest samas kohas otsivad abi nii suurhaigla enda piirkonna ravikindlustatud kui ka mujalt Eestist tulnud inimesed, kes kodulähedast eriarstiabi enam ei saa.
Taoline ajutine hädalahendus nörritab patsiente. Raske on mõista, miks on vaja sundida inimesed abi otsima kodust kaugele, kui kodu lähedal on samuti kliinik olemas. Miks ei eraldatud patsientide leevenduseks raha juba eelarvestatud fondist erakliinikutele, kellel äpardunud hanke tõttu kaob või väheneb võimalus patsientidele kodu lähedal tasuta visiite pakkuda ning tööjõudu üle jääb? Nendes kliinikutes töötavad arstid ja õed saaksid inimestele vajalikku eriarstiabi pakkuda ju kodu lähedal.
Miks ei ole võimalik kontrollida uusi teenusepakkujaid?
Arusaamatust tekitavad ka väljaütlemised tervishoiuteenuse osutajate kontrollimise osas. Ühelt poolt on justkui haigekassa esindajad uute teenusepakkujate juures käinud ja mitmed neist on alustanud ka patsientide registreerimisega vastuvõttudele. Samal ajal aga väidetakse, et uusi tulijaid saab kontrollida alles novembris. Patsientide kindlustunde tagamiseks tuleb selgelt öelda, miks ei ole võimalik kontrollida uusi teenusepakkujaid, kes juba kevadel, kui hange välja kuulutati, avaldasid oma viivitamatut valmisolekut patsientide vastuvõtuks?
Ligi 150 000 lasnamäelase ja piritalase mure juurde tagasi tulles on Medicum teinud erakorralise ja ajutise kokkuleppe Ida-Tallinna Keskhaiglaga, kes hakkab alates 1. detsembrist pakkuma tasuta vastuvõtte kõrva-nina-kurguarsti ja täiendavaid vastuvõtte günekoloogia erialal Medicumi kliinikus Punane tn 61. Medicumi jaoks on tegemist sisuliselt kahe eriala natsionaliseerimisega – olime erakorralise ja ajutise lahendusega nõus vaid vajadusest tagada lasnamäelastele ka edaspidi kodulähedane eriarstiabi kättesaadavus ja aastakümneid hingega oma tööd teinud arstidele ja õdedele töökohad. Äpardunud hange ja konkursil mitte osalenud suurhaiglate eelistamine viis Medicumi sundseisu, kus peame piirkonna ravikindlustatute võrdse kohtlemise nimel paluma 25-l arstil, õel ja ämmaemandal vahetada tööandjat.
See on siiski ajutine meede ja tegelik lahendus tuleb esimesel võimalusel välja töötada. Oleme riigikogu liikmetele edastanud oma ettepanekud, kuidas tagada ravikindlustatute geograafiliselt ja demograafiliselt võrdne kohtlemine eriarstiabi kodulähedase ja jätkusuutliku kättesaadavuse pakkumise näol.
Ettepanekud:
Defineerida Riigile Strateegiliselt Olulise Tervishoiuteenuse Osutaja institutsioon kui Haiglavõrgu arengukava haiglatega võrreldavas mahulises suurusjärgus (ambulatoorsete ravijuhtude arv) geograafilist kättesaadavust tagav/laiendav tervishoiuteenuse osutaja ning võtta sellele kriteeriumile vastavad tervishoiuteenuse osutajad Haiglavõrgu arengukava liikmeks.
Sellisel viisil oleks loodud eeldused Haigekassa poolt rahastatud eriarstiabi järjepidevaks ja mahuliseks kättesaadavuseks Tallinna suure elanikkonna arvuga piirkondades nagu Lasnamäe ja Pirita, kus HVA haiglaid ei ole. See annaks kindluse püsivast kodulähedasest tervishoiuteenusest ka neil viimaste aastate jooksul haigekassa lepingu kaotanud eriarstiabi erialadel nagu pediaatria sh laste allergoloogia ja endokrinoloogia ning sellele võiksid lisanduda üldsisehaigused eakatele (geriaatria), reumatoloogia ja nefroloogia.
Geograafilise kättesaadavuse tagamiseks riigihangete kaudu peaks Tallinna jagama piirkondadeks
Lasnamäe ja Pirita piirkonnas ei ole ainsana Tallinnas HVA haiglat koos polikliinikuga, kuid hanked ignoreerivad seda tõsiasja. Juba kümme aastat on kogu Lasnamäe piirkonna tervishoid olnudki eratervishoiuasutuste tagada. Tallinna peaks jagama elanikkonna paiknemise järgi teeninduspiirkondadeks nagu see oli kuni 2014. aastani. Kui Haigekassa kehtestaks Tallinnas konkursse korraldades piirkonnad, siis oleks kõigi piirkondade inimestel võimalik saada eriarstiabi kodu lähedal ja võrdsetel alustel.
Samuti motiveeriks see eratervishoiuasutusi paigutama oma kliinikuid erinevatesse piirkondadesse, praegu asub enamus neist kas otseselt Haiglavõrgu arengukava haiglate hoonetes või neile suhteliselt lähedal. Leiame, et Lasnamäe, Pirita ja Viimsi piirkonnas peab korraldama lisahanke, et lõpetada võimalikult lühikese aja jooksul kättesaadavuse tagamiseks pealesunnitud JOKK skeemid HVA haiglatega.
Anda hanke hindamisel kasutavatele punktidele läbimõeldud väärtus ja tegelikkusele vastav kaal
Eriarstiabi hankes eelistati ebamõistlikult heldelt uusi pakkujaid. Võrdne pakkujate kohtlemine väljendus selles, et uued pakkujad said mitmetes kriteeriumides seniste teenuse osutajate keskmiseid punkte isegi siis, kui neil puudus konkreetsel erialal igasugune senine tegevus; varasem tegevus ühes piirkonnas andis võimaluse pakkuda vaid lubadustel põhinevalt teises piirkonnas; uued pakkujad võisid vormistada tegevusload vanade pakkujate aadressidele jpms.
Samuti tekitas imestust, et konkursil osalejate käibenõue oli vaid 4000 eurot – see on ühe arsti paari päeva töö maht. Konkursi tingimuste kohaselt ei nõutud pakkujatelt teenuse kvaliteedi ja meditsiinitöötajate kogemuste tõestamist. Ei saa pidada kvaliteetselt korraldatuks hanget, mille seatud kriteeriumid annavad lõpptulemuseks suure hulga liisuheitmisi ning uue tulija värskuse ja lubaduste eelistamise reaalsele tööle ja patsientide eest vastutamisele.
Konkursi vigu tuleb kohe parandama hakata
Konkursi vigu tuleb hakata parandama kohe, sest kõigil senistel ausatel ja tegelikult konkurentsivõimelistel tervishoiuteenuse osutajatel ei pruugi olla jaksu järgmise korralise konkursini vastu pidada. Vähemalt Harjumaa teenuseosutajate suhtes oleks tegelikult aus käitumine konkursi tulemused Harjumaal tühistada ja valmistada ette parandatud tingimustega uus hange selles piirkonnas (õigemini siis juba kahes piirkonnas).
