Narkomaania ennetamise osakonna spetsialist: tuhanded Eesti  inimesed ei pruugi teada, et neil on HIV

"Läbi aastate on HIV positiivseid juhte registreeritud ligemale  10 000, kuna aga kindlasti paljud ei ole teadlikud oma seisundist, siis võib see number olla ligemale 12 000," ütles Tervise Arengu Instituudi Nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonnast spetsialist Aljona Kurbatova. "Praegu on meil enim haigusjuhte  30-aastaste ja vanemate hulgas, kes on heteroseksuaalsel teel nakatanud ja ei ole narkomaanid."

Pilt: Scanpix

Narkomaania ennetamise osakonna spetsialist: tuhanded Eesti inimesed ei pruugi teada, et neil on HIV (1)

Kairi Ervald

"Läbi aastate on HIV positiivseid juhte registreeritud ligemale  10 000, kuna aga kindlasti paljud ei ole teadlikud oma seisundist, siis võib see number olla ligemale 12 000," ütles Tervise Arengu Instituudi Nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonnast spetsialist Aljona Kurbatova. "Praegu on meil enim haigusjuhte  30-aastaste ja vanemate hulgas, kes on heteroseksuaalsel teel nakatanud ja ei ole narkomaanid."

Tänast ülemaailmset HIV vastase võitluse päeva tähistati pressikonverentsiga, kus tutvustati esimest isetestimise võimalust Eestis. HIV isetestijat saab osta Südameapteekidest, testi diagnoosimise täpsuseks lubatakse 99,7%. Südameapteegi peaproviisori  Triinu Entsik- Grünbergi sõnul on testimine imelihtne. Testi tegemiseks soovitatakse varuda 20 min. Vastus võtab aega 15 min. Kui testis avaldub kaks joont, siis peaks kindlasti kas perearsti või muu spetsialisti poole pöörduma, sest siis on võimalus, et inimene on tõesti nakatunud.

Tervise Arengu Instituudi Nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna spetsialisti Aljona Kurbatova sõnul on aga HI-viirusesse nakatumine aastatega muutunud, kuid hoiab Eestit endiselt kõrgeimal kohale teiste  Euroopa riikidega võrreldes.
"Me näeme, et uute avastatud juhtude arv on vähenenud, eelmine aasta oli see 270, sellel aastal, kui just midagi erilist ei juhtu, siis 230 juhtu. Läbi aastate on HIV positiivseid juhte registreeritud ligemale  10 000, kuna aga kindlasti paljud ei ole teadlikud oma seisundist, siis võib see number olla ligemale 12 000," selgitas Kurbatova.

Kurbatova  sõnul sai nakkuste registreerimise süsteem paika Eestis  alles 2009. aastal, seega on võimalik, et peaaegu kolmandik viirusekandjatest ei ole oma nakatumisest veel teadlik.

"Püüdma peab selle poole, et HIV  testimise võimalus oleks kättesaadav erinevate arstide juures," selgitas Kurbatova.
Perearstide süsteem pole selle kampaaniaga väga hästi järgi tulnud ehk kõik arstid ei taha patsiente testida, selgitas Kurbatova.  Suur hulk inimesi ei pane ennast riskirühma ja sellepärast nad ei oska ohtu näha.

"Paljud 30-aastased ja alla selle on öelnud, et nad on nakatunud heteroseksuaalse vahekorra teel.  Kunagi oli 15- 24- aastaste seas suurem osa nakatanuid ja need olid enamuses narkomaanid. Nüüd on aga nakatunute vanusepiiri tendents tõusnud, praegu on meil enim haigusjuhte  30 ja pluss vanuste hulgas, kes on seksuaalsel teel nakatanud ja ei ole narkomaanid," selgitas Kurbatova.

Kurbatova  sõnul teatakse ilmselt  ka praegu põhjuseid paremini kui aastaid tagasi. Nüüd suudavad inimesed rohkem tuvastada ka seda kuidas nad nakatusid, sest varem peeti seda rohkem narkomaanide haiguseks. "Edasi peab andma mõtte, et nakatumine  ei tähenda elu lõppu. Ravi määratakse kohe ja pole mõtet oodata kuni asi läheb hullmaks," jätkas  Kurbatova.

"Täna on HIV ravi siiski nii efektiivne, et ravi saamise korral on võimalus peaaegu olematu, et see sugulise teel veel leviks," jätkas Kurbatova.
Kurbatova lisas, et hea märk on see kui inimene on ravil, sest ravimeid on häid ja palju. Oluline on see, et HIV testimisest saaks norm ja seda aktsepteeritakse kõikide rahvuste poolt.
"Probleem on sellega, et inimesed tuleksid testima. Olgu see siis eriarst või mingi muu arst, inimene peab sama testida,"  lõpetas Kurbatova.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...