Neljandik eestimaalasi ei saa aru, et joovad alkoholi liiga palju

"Liigtarvitamist nähakse alles siis, kui inimene ei suuda alkoholi tarvitamist enam kontrollida ning tal on tekkinud toimetulekuprobleemid igapäevase elukorraldusega," sõnas Tervise Arengu Instituudi ekspert Jane Alop. "Tegelikult on toimetulekuprobleemidega alkoholisõltlased vaid jäämäe tipp." Kui vaid 4% inimestest leiavad ise, et joovad liiga palju alkoholi, siis ekspertide hinnangul on ligtarvitajaid 30 protsenti eestimaalastest.

Pilt: Scanpix

Neljandik eestimaalasi ei saa aru, et joovad alkoholi liiga palju (3)

"Liigtarvitamist nähakse alles siis, kui inimene ei suuda alkoholi tarvitamist enam kontrollida ning tal on tekkinud toimetulekuprobleemid igapäevase elukorraldusega," sõnas Tervise Arengu Instituudi ekspert Jane Alop. "Tegelikult on toimetulekuprobleemidega alkoholisõltlased vaid jäämäe tipp." Kui vaid 4% inimestest leiavad ise, et joovad liiga palju alkoholi, siis ekspertide hinnangul on ligtarvitajaid 30 protsenti eestimaalastest.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas teavituskampaaniat, et kutsuda alkoholi tarvitavaid inimesi hindama oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja sellega kaasnevaid riske. Liigtarvitamise varane avastamine võimaldab vältida kaasnevate probleemide, sealhulgas alkoholisõltuvuse tekkimist ja elada kvaliteetsemat elu.

Kuigi Eesti ühiskonnas on hakatud teadvustama, et meil tarvitatakse alkoholi liiga palju, näitavad uuringud, et enda alkoholitarvitamist probleemiks üldiselt ei peeta. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring täiskasvanud elanike seas näitas, et inimeste enda hinnangul tarvitab alkoholi palju vaid neli protsenti elanikest, mõõdukalt tarvitab 22 protsenti ning ülejäänud tarvitavad kas vähe või ei tarvita üldse.

Samas ekspertide hinnangul tarvitavad 30 protsenti eestimaalastest alkoholi sellises koguses, et on oht tervise- ja sotsiaalsete probleemide tekkimiseks või on need juba tekkinud. Liigtarvitajatest kõige väiksema osa moodustavad alkoholisõltuvusega inimesed. Neid on umbes viis protsenti täiskasvanud elanikkonnast, sealhulgas meeste seas on sõltlasi umbes 11 protsenti.

TAI eksperdi Jane Alopi sõnul on ühiskonnas levinud mustvalge arusaam alkoholitarvitamisest: „Arvatakse, et inimesed jagunevad kahte gruppi: need, kellel on alkoholitarvitamisega kõik korras ja teised, kellel on alkoholiga probleem. Liigtarvitamist nähakse alles siis, kui inimene ei suuda alkoholi tarvitamist enam kontrollida ning tal on tekkinud toimetulekuprobleemid igapäevase elukorraldusega. Tegelikult on toimetulekuprobleemidega alkoholisõltlased vaid jäämäe tipp. Suurema osa inimeste liigtarvitamine jääb märkamata, kuigi selle teadvustamine aitaks kiiresti sekkuda ning suuremaid kahjusid ennetada“.

Alkoholitarvitamise riskitaseme tuvastamiseks kasutatakse AUDIT (The Alcohol Use Disorders Identification Test) testi, mida kasutavad oma töös perearstid ja mida saab teha veebilehel alkoinfo.ee. Testi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon ja see on üks kõige levinumaid alkoholitarvitamise hindamise teste.

Väga oluline roll on alkoholi liigtarvitamise avastamises ja ravis perearstidel, ent alates 2016. aastast töötavad viie haigla baasil ka alkoholitarvitamise häire ravikeskused. TAI poolt perearstide seas läbi viidud uuringust selgus, et Perearst Külvi Peterson, kes kasutab AUDITi testi oma patsientide hindamiseks: „Testi tulemus, mis paigutab neid liigtarvitajate hulka, tuleb patsientidele sageli üllatusena, sest enda arvates tarvitavad nad alkoholi mõõdukalt ning kaebusi neil ei ole. Sageli tuleb õlle tarbimise kohta eraldi küsida, sest seda alkoholiks ei peetagi. Vastavalt testi tulemustele saame anda patsiendile soovitusi, kuidas tarvitamist vähendada või vajadusel alustada ravi. Alkoholist tulenevaid terviseriske võiksid patsiendid rohkem teadvustada ja nende kohta küsida, nagu tuntakse huvi näiteks gluteeni- või laktoositalumatuseja puukborrelioosi vastu.“

Eestis sureb alkoholi liigtarvitamisega otseselt seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest. Kaudselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haigustesse, mille alla loetakse ka südame-veresoonkonnahaigused ja vähk, sureb igal aastal 9000–10 000 inimest.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...