"Ei ministeeriumis, Tervise arengu instituudis ega kusagil mujal pole meil mitte ühtegi spetsialisti, kes valdaks epidemioloogiat, aga kõik tahavad juhtida HIV-vastast võitlust," rääkis Kalikova. "Kui me niiviisi pimesi toimetame, siis me ei saa viiruse leviku tõkestamisega hakkama." Kalikova sõnul on välissaatkondade sekkumine komisjoni moodustamiseks ettepaneku tegemise näol väga hea, kuna kahjuks kuuleb meie valitsus tihti ainult seda, mis tuleb välismaalt."Muidu me istume oma soos ja vaikime."

Doktor Nelli Kalikova sõnul on välissaatkondade sekkumine komisjoni moodustamiseks ettepaneku tegemise näol väga hea, kuna kahjuks kuuleb meie valitsus tihti ainult seda, mis tuleb välismaalt.”Muidu me istume oma soos ja vaikime. Kui on kaasatud välismaalased, siis see natukene aktiviseerib asja,” loodab Kalikova.

HIV-epideemia algas meil 2000. aastal ja juba siis olid arvud väga suured. Kõige suurem aastas nakatunute arv oli Kalikova sõnul pooleteist tuhande ümber, peale selle tasemeni jõudmist hakkasid arvud teosammul langema. “Viimased kümme aastat on vähenemine olnud väga aeglane, nii kusagil 10-20 juhtumi ümber aastas ja koguarv püsinud kusagil 300 lähedal,” nentis Kalikova, kelle sõnul on ka praegune arv Eesti-suguse väikese riigi jaoks liiga palju. “Alguses puudutas see epideemia narkomaane, aga kes nakatuvad praegu, pole keegi uurinud. Siin on vaja epidemioloogilist mõtlemist, sest epideemiat saab võita ainult siis, kui on teada, mis toimub praegu, mis toimub kahe aasta ja viie aasta pärast,” lausus Kalikova. “Praegu me sörgime aga epideemia sabas.”

“Ei ministeeriumis, Tervise arengu instituudis ega kusagil mujal pole meil mitte ühtegi spetsialisti, kes valdaks epidemioloogiat, aga kõik tahavad juhtida HIV-vastast võitlust,” rääkis Kalikova. “Kui me niiviisi pimesi toimetame, siis me ei saa viiruse leviku tõkestamisega hakkama.”
Doktori sõnul on selge, et HIV on väljunud narkomaanide ringist ja haigestuvad tavalised inimesed. “Kes täpsemalt aga haigestuvad ja kelle seas tuleb teha väga tugevat ennetustööd, seda me ei tea. Meil tehakse uuringuid, mis tegelikult ei anna mitte midagi,” nentis Kalikova. “Vaja on kiiret tegutsemist, me oleme ennetustööga väga palju juba hiljaks jäänud. Meil peaks iga koolilaps ja iga noor inimene teadma, kuidas end hoida.”

Kalikova teevad murelikud noorte seas levinud pidudel rohkelt alkoholi tarvitamine ja juhuslikud seksuaalsuhted. “Sealt see HIV levibki. Teadusel põhinevat AIDSi üleriiklikku poliitikat meil kahjuks ei ole,” lausus doktor.

“Mis puudutab narko-üledoosist põhjustatud surmasid, siis meie õnnetus on see, et enamik meie süstivatest narkomaanidest on fentanüüli süstijad,” nentis Kalikova, kes selgitas, et fentanüüli näol on tegemist heroiinist mitu korda kangema narkootikumiga. “Nii suurt surmade lainet, kui tuli meil fentanüüliga, varem pole olnud.”

Fentanüüli kasutatakse Kalikova sõnul ainult Venemaal, Eestis ja USAs, kuid Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ega kusagil mujal seda ei kasutata. “Narkosurmade arv hakkas meil tõusma 2009. aastal ja maksimum tuli 2012. aastal, kui oli 170 surma. Edasi hakkas surmade arv vähenema,” rääkis Kalikova “2013. aastal oli 120 surma ja 2014. aastal 98.”

Surmade arvu vähenemine on doktori hinnangul naloksooni kasutusele võtmise tulemus. “See on võlusüst, mis äratab üledoosiga inimese ellu. Selle süsti võib teha muidugi kiirabi, aga seda saavad teha ka narkomaanide lähedused,” kirjeldas Kalikova. “Nii on päästetud üsna palju inimesi.”