ONKOLOOG: Troopikareisidele sundiv külm suvi võib nahavähi juhtumeid hoopis juurde tuua

Eesti Vähiregistri statistikas hakkas nahavähi esinemissagedus onkoloog Kadri Putniku sõnul märkimisväärselt tõusma kümmekond aastat tagasi. "Võrrelduna 10-20 aasta taguste numbritega on see tõus muljetavaldav," märkis ta lisades, et melanoomi esinemissagedus on kasvanud koos troopikareiside populaarsemaks muutumisega. "Nahka "ette harjutada" päikeseks ei saa. Minule on kõige arusaamatumad üleskutsed solaariumisalongide poolt naha ettevalmistused enne soojamaa reisi."

Pilt: Scanpix

ONKOLOOG: Troopikareisidele sundiv külm suvi võib nahavähi juhtumeid hoopis juurde tuua

Ott Rammo

Eesti Vähiregistri statistikas hakkas nahavähi esinemissagedus onkoloog Kadri Putniku sõnul märkimisväärselt tõusma kümmekond aastat tagasi. "Võrrelduna 10-20 aasta taguste numbritega on see tõus muljetavaldav," märkis ta lisades, et melanoomi esinemissagedus on kasvanud koos troopikareiside populaarsemaks muutumisega. "Nahka "ette harjutada" päikeseks ei saa. Minule on kõige arusaamatumad üleskutsed solaariumisalongide poolt naha ettevalmistused enne soojamaa reisi."

Koos suvepäikesega tõuseb taaskord päevakorrale ka nahavähk, mis hoolimata kehvadest ilmadest ka Eestis üha kiiremini levib. Onkoloog Kadri Putniku sõnul on nahavähist rääkides teha vahet melanoomil ja mitte-melanoom nahavähil. "Need kaks alatüüpi moodustavad lõviosa nahavähkidest ning nende peamine riskitegur on just krooniline päikesekahjustus. Melanoom on nahavähi kõige ohtlikum ja agressiivsem alavorm ning rohkem soodustab siinkohal haiguse teket päikesepõletus," märkis ta lisades, et kogu maailmas on nahavähi esinemissagedus tõusutrendis, osaliselt küll tänu varajasele avastamisele.

Eesti Vähiregistri statisikas hakkas nahavähi esinemissagedus tema sõnul märkimisväärselt tõusma kümmekond aastat tagasi. "Viimase paari aasta esinemissagedus on jäänud ligikaudu samaks, kuid võrrelduna 10-20 aasta taguste numbritega on see tõus muljetavaldav," märkis ta.

Nahka tuleb kaitsta

Kindlasti ei ole päikesekiirgus dr Putniku sõnul üks ja ainus melanoomi riskifaktor ning on palju, mida tänapäeva teadus ei ole selgeks teinud. Siiski on 60-ndatel alanud “päikesekultusel” ja melanoomi esinemissagedusel selge seos olemas. "Näiteks algas melanoomi esinemissagedus hüppeliselt tõusma Skandinaaviamaades, kui muutus populaarseks talvepuhkus troopilistes piirkondades," tõdes dr Putnik.

Onkoloog nendib, et kõige ohutum päevitamine on päikesepõletuse vältimine. "Selleks, et nahk ei põletuks, on soovitav kasutada päikesekaitsevahendeid, mis määritakse nahale vähemalt 30 minutit enne päikese kätte minekut ning päeva jooksul korduvalt lisaks kreemitada," märkis ta lisades, et lisaks kaitsekreemile, mille SPF peaks olema minimaalselt 15, väikestel lastel veelgi suurem – SPF 30-50, ei tohiks unustada ka silmade ja peanaha kaitset.

Ultraviolettkiirguse toime nahale on kõige aktiivsem ehk kahjulikum keskpäeval, lisaks on doktori sõnul soovitav jälgida interneti ilmaportaalidest UV indeksit (1-10), väärtuste juurel üle 7 on oht päikesepõletuse tekkeks suurem. "Tugevad päikesepõletused, eriti lapse- ja noorukieas, on seotud naha melanoomi tekkeriski suurenemisega," lisas ta.

Kord aastas nahaarsti juures kontrollis

Kindlasti peaksid onkoloogi sõnul olema ettevaatlikumad inimesed, kellel on looduse poolt antud hele nahk, hulgaliselt sünnimärke või kelle nahk on korduvalt päikesepõletusi saanud. "Nahka "ette harjutada" päikeseks ei saa. Minule on kõige arusaamatumad üleskutsed solaariumisalongide poolt naha ettevalmistused enne soojamaa reisi," rääkis dr Putnik.

Jahe ja päiksevaene suvi ei tähenda dr Putniku sõnul aga seda, et nahavähijuhtumeid vähemaks jääks. "Nahavähi ja konkreetse suve vahel ei saa mingit konkreetset seost luua. Pigem võib spekuleerida, et kui Eestis on suvi kehv, siis liiguvad inimesed sooja ilma otsinguile eksootilisematesse piirkondadesse ning selle tõttu nahavähi tekkerisk suureneb," märkis ta.

"Oma perearstile või siis nahaarstile peaks näitama nahamuutusi, mis on hakanud muutuma kujus, värvuses või on hakanud eritama mingit vedelikku või suisa veritsema," sõnas dr Putnik lisades, et inimesed, kelle nahal on hulgaliselt sünnimärke, käiksid vähemalt korra aastas ka nahaarsti juures kontrollis.

Laadimine...Laadimine...