Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juhataja Kristel Amjärve sõnul on talvel mütsi kandmine väga vajalik, sest suurem osa kehasoojusest hajub inimesel just pea kaudu.
Pea on suurem kui näiteks käed ja vastavalt sellele on ka külma mõju organismile suurem. Lisaks on peas väga palju veresooni ja need on nahale lähemal, see omakorda suurendab veelgi külmetumise ohtu.
“Oma keha me ju ometi talvel katame, mantli paneme selga, saapad jalga ja kindad kätte, aga pea jätame paljaks – see pole ju loogiline,” lausus arst.
Viirused pidevalt varitsemas
Amjärve sõnul on igaühel alati organismis viirused olemas ja kui inimene külmetub, siis tema vastupanuvõime viirustele nõrgeneb. “Kõik viirus- ja bakteriaalsed haigused, sealhulgas põsekoopa-, kurgu-, keskkõrva- ja muud põletikud ägenevad, millele omakorda võivad järgneda rasked tüsistused,” selgitas ta
“Kuna külmaga pea veresooned ahenevad, siis paneb talvel peakatteta ringi liikumine tihti ka pea valutama. Paksud juuksed mingil määral päästavad külmetuse eest, kuid mitte väga palju.”
Külma tagajärjed ei piirdu ainult külmetushaigustega, vaid kannatada saavad ka juuksed. Külmaga tõmbuvad peanaha kapillaarid kokku, juustes olev niiskus külmub ja juuksekarva sibul saab organismist vähem toitaineid. See omakorda võib muuta juuksed hapraks ja aeglustada nende kasvu.
Pea kaitseks külma eest tuleb leida endale sobiv müts. “Tänapäeval tehakse häid sooje mütse, ja kõige parem on just see peakate, mis inimesele endale meeldib,” rääkis Amjärv. “Samas tuleks mütsi valides meeles pidada, et see ei oleks liiga soe ega ajaks pead higiseks. Sel juhul on jälle teistpidi külmetumise võimalus, sest märg müts ei anna sooja. Vältida tuleks ka umbseid ja kitsaid peakatteid, mis soodustavad bakterite levikut ja takistavad peanaha head verevarustust.”
“Mütsi valides tuleks vaadata, et see on peas mugav ja sobib riietega,” ütles Hawaii Expressi Kristiine kaupluse juhataja Alvar Kanepi. “Mida rohkem looduslikku materjali, seda tervislikum, aga tänapäeval kasutatakse väga palju tehiskiudu, et kangas oleks ilmastikule vastupidavam. Sünteetiline kangas ei pleegi ega kortsu nii kergesti.”
Kanepi sõnul on parimad need mütsid, mis hästi hingavad, sel juhul tuleb peanaha kaudu eralduv soojus mütsi kaudu välja ja pea ei hakka higistama. “Kui müts niiskust välja ei lase, läheb see märjaks ja siis on juba külmetused kerged tulema. Seda eriti laste puhul,” selgitas Kanepi. “Nii-öelda hingavate mütside hind on ka veidi kõrgem. Kui muidu algavad mütside hinnad kümnest eurost, siis sellised mütsid on meil müügil 39 euroga.”
Täisvillaseid mütse Hawaii Ekspressi Kristiine poes müügil pole ja Kanepi sõnul pole nad neid ka tellinud, sest villane kangas on õrnem, venib kiiresti välja ega kesta kaua.
Spordimütsid vaid sportimiseks
Neile, kes vajavad talvemütsi sportimiseks, on müügil ilma tuuletõkkematerjalita väga hästi hingavad mütsid. Tänaval käimiseks spordimütsid siiski kõige paremini ei sobivat, sest külmema ilmaga võib natuke jahe hakata.
“Nende mütside puhul võiks vaadata, et oleks ka kõrvalõige, s.t et kõrvad jääksid üleni mütsi alla,” rääkis Kanepi. “Karmide ilmaolude puhul tuleb valida tuulekindel müts, sest muidu võib külm liiga teha, mis siis, et müts on peas. Sõna “tuulekindel” ei tähenda siinkohal, et see materjal ei hinga üldse – hingab küll, ainult et vähem.”
Lastele soovitas Kanepi läkimütsi. “Need on tuulekindlad, seest pehmed, nii et lapsel on mugav, ja kindlasti selline müts ka hingab. Laste puhul on oluline vaadata, et ei tekiks ülekuumenemist,” õpetas Kanepi. “Kindlasti on selline müts kelgutamisel ka kõige turvalisem ja püsib kindlalt peas. Talvel kõige praktilisem müts, eriti väikelastele.”
