PEHMOTSEMINE JÄTTA: alkohoolikust pereliikme nunnutamine annab talle vaid hoogu juurde

"Mõnel ütlevad neerud üles ja mõned ei saa enam kõndida," kirjeldas dr Jaanus Mumma alkoholi liigtarvitamsie tagajärgi. "Südame suurenemine võib viia äkksurmani." Eestis on hinnanguliselt 50-60 000 alkoholi liigtarbijat, kes hävitavad enda ja oma pere elu. Tervise Arengu Instituut (TAI) pakub sõltlastele alkoholist loobumiseks anonüümset programmi "Selge", mis on osutunud üllatavalt populaarseks.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne

PEHMOTSEMINE JÄTTA: alkohoolikust pereliikme nunnutamine annab talle vaid hoogu juurde

Vesta Reest

"Mõnel ütlevad neerud üles ja mõned ei saa enam kõndida," kirjeldas dr Jaanus Mumma alkoholi liigtarvitamsie tagajärgi. "Südame suurenemine võib viia äkksurmani." Eestis on hinnanguliselt 50-60 000 alkoholi liigtarbijat, kes hävitavad enda ja oma pere elu. Tervise Arengu Instituut (TAI) pakub sõltlastele alkoholist loobumiseks anonüümset programmi "Selge", mis on osutunud üllatavalt populaarseks.

36-aastane Allan (nimi muudetud), oli korralik töömees, kuni perre sündis esimene laps. Pärast seda oli Allan kui ära vahetatud. Ta pidutses, tähistas lapse sündi, suurest rõõmust ei jõudnud paljudel juhtudel isegi oma koju koti peale. Kui Allan oli paar kuud mööda linna tuuritanud, otsis abikaasa üles tema sõbrad ja uuris, kus Allan on. Selgus, et Allan magas just ühe sõbra tagakambris pead kaineks. Tööl ei olnud mees juba mitu nädalat käinud, aga kuna töö oli vahetustega ning paarilised olid kõik sõbramehed, siis sai alati läbi rääkida stiilis: "Ole minu tööl eest, ma olen hiljem sinu eest". Kui Allan korraks taas kaineks sai, tunnistas ta naisele, et alkoholi pruukima ajendas teda ennekõike hirm ja vastutustunne uue elu ees. "Kas ma suudan last kasvatada?" küsis Allan iseenedalt ja otsis vastust napsuklaasi põhjast.

Naine sai aru, et siin ninnu-nännutamisega kaugele ei jõua. Ta teatas mehele, et kas võtab ennast kokku või ta läheb koos lapsega oma vanemate juurde. Hoiatus mõjus, aga paari aasta pärast, kui sündis teine laps, tähistas Allan suursündmust jälle suure napsitamisega. Siis tundis naine, et ta ei jaksa alkohooliku kätt hoida ning kolis oma vanemate juurde. Tänaseks on mees teinud läbi viinaravi ning suhtleb lastega vastavalt lastekaitse juhtnööridele.

Doktor Jaanus Mumma Wismari haiglast tõi välja, et oluline tegur, miks käsi napsuklaasi järele sirutub, ongi stress. Sestap on inimestele, kes abi otsima hakkavad, väga oluline psühholoogiline tugi ja nõustamine.

Psühhiaater Jüri Ennet rääkis, et inimesed, kes on harjunud oma pingeid alkoholiga leevendama, ei kavatsegi tihti sellega vabatahtlikult lõpparvet teha. Alkoholiga liialdajaid on igast soost, igast vanusest ja igal sotsiaalsel pulgal olevaid. Mumma lisas, et pealtnäha tundub 30-50-aastates inimesi kõige rohkem olevat.

Leia parem hobi

56-aastane Kalju (nimi muudetud), oli oma kolmele lapsele väga hea isa ja hea abikaasa oma naisele. Idüll kestis, kuni Kalju sattus tööle asutusse, kus oli ees hulk alkoholilembelisi mehi. Üsna pea hakkas Kalju igapäevaselt kojuminekut edasi lükkama, et kamraadidega veel paar pitsi teha. Ei kulunudki palju aega, kui Kalju elu hakkasid kujundama tsüklid: kui sattus kätte ükskõik missugune alkohol, siis võis ta järjest juua kasvõi kolmkümmend päeva. Kainusehetkedel aga jätkas ta oma hea isa olemise kuvandit, kuniks lapsed suureks kasvasid ja ütlesid, et me ei taha sellist isa. Kalju on käinud paljudel erinevatel ravidel, aga tema elu jätkub tänase päevani rütmis: kaine-tsüklis-kaine. Kuigi ta on ise tunnistanud, et viin on viha ja enam ta juua küll ei taha.

Dr Enneti sõnul on see väga sagedane, et isegi kui inimene tahab vabaks saada, on vägijook ikka tugevam. Ennet on oma psühhiaatripraktikas näinud juhtumeid, mil üks pits on liiga palju ja 20 liiga vähe. "Näiteks kolme lapse isa käib tööl ja ajab oma asju, aga nii kui on pikem vaba aeg koos perega, on tal närvid püsti," selgitas psühhiaater. "Kuna ta spordimees ei ole, ei oska ta midagi muud teha ka kui viina võtta. Mina soovitan inimestel esmalt näiteks sporti teha või endale hobid leida, sest iga inimene on milleski andekas, olgu see siis kapsa istutamine või supi keetmine."

Ennet ütles, et on alkohoolikuid, kes suudavad isegi siis, kui suhted perega on juba sassis, veel töö juures head nägu teha ja viisakalt käituda. Järgmine aste on rahvakeeli sopajoodikud.

Pea aru ilma pitsita!

Tervise arengu instituut (TAI) on välja töötanud programmi "Selge", milles osalejad saavad oma alkoholitarbimist jälgida, ilma et keegi neid tutistaks või moraali loeks. Programm on täiesti anonüümne, seega ei tea keegi, kes seal osalevad. Praeguseks on käinud programmiga tutvumas üle 1500 inimese. Anneli Sammel TAI-st ütles, et need inimesed on end kasutajaks registreerinud. "Muidugi ootame, et registreerujaid tuleb veel ja veel juurde, me ise näeme, et programm on tavakasutajale, kes on lihtne inimene ega loe igapäevaselt oma alkoholiklaase kokku," lausus Sammel. "Ta ei tea ka seda, kuidas alkoholi tarvitamise vähendamine käib."

Sammeli hinnangul on see programm neile inimestele kõige mõistlikum viis alustada. "Igal aastal kutsub TAI septembri algul inimesi üles olema neli nädalat järjest alkoholivaba, aga seoses "Selge" programmiga on neile, kes soovivad proovida, ka mõnus moodus välja pakkuda," selgitas tas. ""Selge" raames juhendatakse inimesi natuke ja soovitatakse oma tegevused läbi mõelda."

Iga inimene, kes osaleb, saab hinnata, kui palju tema alkoholi tarvitab ja ka läbi mõelda, miks ta seda teeb. "Programm pakubki kaasamõtlemist ning teste ja harjutusi, nii et inimene märkab enda juures, mis see on, mis paneb teda alkoholi tarvitama," kinnitas Sammel. "Ta saab üles märkida plussid ja miinused ning kirja panna, kuidas ta elu võiks olla parem ning kvaliteetsem. Kokkuvõttes paneb "Selge" inimese ennast analüüsima ning mõtlema selle teema peale ning tulemusena annab programm soovitusi, kuidas vähendada alkoholitarbimist."

Ausatele küsimustele ausad vastused

Kes tahab aru saada, kui suur on tema alkoholilembus tegelikult, saab teha audittesti. Sammeli sõnul kipuvad inimesed enamasti nendes testides valetama, aga seda tuleks teha täiesti ausalt, et saada pädevat hinnangut. Sammel tõi näite, et inimestel, kes lähevad ravile ja teevad testi, võib mõni nädal pärast ravilolekut testi tehes hoopis joodud alkoholi hulk suureneda, sest nad hakkavad ausalt vastama ning endale probleemi tunnistama. "Audittesti tulemuse järgi saabki riski märgata ning sättida endale isiklikud eesmärgid," tutvustas Sammel. Ta ütles, et kui eesmärk on täielik alkoholist loobumine, siis võib ka seda proovida, teisest küljest võib sihiks võtta selle, et inimene hakkab oma alkoholitarbimist teadlikult vähendama.

Sammeli sõnul peab alkoholist loobuja oma elu ette kavandama — muidu toimivad vanad mustrid ja käitumismallid edasi. "See ei pruugi veel sõltuvus olla, aga mõttemustrid ja käitumismallid on lihtsalt nii harjumuspärased, et inimesele võib tunduda, et nendest ei saa üle ega ümber," selgitas Sammel ja lisas optimistlikult, et tegelikult saab küll — see on lihtsalt harjutamise küsimus.

Mumma tõi esile, et alkoholi tarbimine seostub enamikule nooremast rahvast lõbusa elu ja ajaveetmisega: pidu ja pillerkaar ning meri põlvini. "Aga kui tekivad probleemid töökohas ning kas pere või töökaaslased saadavad inimese meie juurde ravile, siis on selge, et tuleks ennast käsile võtta," rääkis ta ja ütles, et on juhtumeid, mil inimesed peavad pärast ravil käimist väga hästi vastu. "Ent siis tulevad uued ahvatlused ning juba sirutubki käsi pitsi järele. Mõni võib isegi viis aastat vastu pidada," ütles ta ja võrdles olukorda suitsetamise mahajätmisega.

Õllejoomist "ravib" viin

Dr Mumma selgitas, et alkoholi liigtarvitamise tagajärjel võivad tekkida kudede ja organite kahjustused. Tema sõnul ründab alkohol erinevatel inimestel erinevaid kehaosi: kellel maksa, kellel südant. "Mõnel ütlevad neerud üles ja mõned ei saa liikuda, ehk jalad ei toimi," kirjeldas Mumma. Ta ütles, et kui alkohol hakkab südant kahjustama, võib tulemuseks olla südame suurenemine, mis omakorda võib viia äkksurmani. "Seda võib juhtuda ka võõrutusseisundis," ütles dr Mumma.

Sammeli sõnul peaks kogu ennetus jm harimine toimuma varem, enne kui inimene saab sõltuvuse. "Me peaksime tegelikult rääkima liigtarvitajatest, keda on palju rohkem kui sõltlasi, aga sageli räägitakse juba suures sõltuvuses olevatest inimestest," kinnitas ta. „Liigtarvitamist peab igal juhul jälgima, see tähendab, et iga inimene peaks enda juures jälgima, palju ta tegelikult alkoholi tarvitab, mitu korda nädalas, et ta teaks, kus tema oma tarvitamisega on," rääkis Sammel.

Mumma ütles, et vajalik on siiski vahet teha, kas inimene tarbib lahjat või kanget alkoholi. "Mõned inimesed joovad 5-6 liitrit õlut päevas ja kõnnivad ringi nagu õllelähkrid, suur kõht kasvab ette," rääkis Mumma. "Aga see võõrdub juba pudeli viinaga," selgitas ta

Mumma tõdes, et inimest, kellel on juba välja kujunenud krooniline alkoholism, saab ainult aidata vahet pidama. "Pikaajaline joomine muudab inimese psüühikat, inimesel tekivad meeleoluhäired, võib tulla psühhoos ja muud häired, mis võivad viia juba psühhiaatriahaiglasse," rääkis dr Mumma.

Siiski ei ole arsti sõnul ole oluline, kui vana inimene on või kui kaua ta alkoholi tarbinud on, vastuvõtule tasub ikka tulla ja viinaveast — kasvõi natukeseks ajaks — vabaneda proovida.

Kriisiaeg pani viinast loobuma

Eriolukord mõjutas Sammeli kinnitusel alkoholitarbimist kahetiselt. Mõni inimene hakkas rohkem kodus jooma. "Seda tegid inimesed, kes olid juba enne viinavea küüsis, kellel olid kas meeleoluhäired või kes on harjunud oma stressi maandama alkoholiga," ütles Sammel.

Samas, kui eelmisel aastal tarvitati iga täiskasvanud inimese kohta Eestis 10,1 liitrit absoluutalkoholi, siis Sammeli hinnangul tarvitamine koroonapuhangu ajal isegi langes, sest kõik ööklubid olid ju kinni ning üritusi ei toimunud.

Sammel tõdes, et hetkel võib arvata, et inimesed, kellel juba varem oli kombeks alkoholi tarvitada, võisid kas elumurede või igavuse tõttu koroona ajal rohkem alkoholi tarvitada. "Seda andsid natuke tunda meile kirjutatavad kirjad, kus lähedased muretsesid, et pereliige oli hakanud liigselt alkoholi tarvitama ja ei saanud enam pidama," kirjeldas Sammel. "Mõnel juhul ka, et inimesel oli lihtsalt harjumuseks saanud tipsutada, sest midagi muud teha ei ole."

Sammel sõnas, et mõnele inimesele võis kriisiaja olukord olla väga keeruline, aga lõppkokkuvõttes ei peaks selle arvelt kogu tarbimine suurenema. "Kui ei ole tööd ega sissetulekut, siis alkoholi tarbimise numbrid alanevad," ütles Sammel. Tema sõnul väheneb kättesaadaavus juba ainuüksi seetõttu, et raha on vähem: inimesed peavad tegema valiku, millele oma vähest raha kulutada, kas toidule või alkoholile. "Sügava sõltuvusega inimene võib tõepoolest valida alkoholi, aga selliseid inimesi on palju vähem kui arvatakse," lausus ta.

Laadimine...Laadimine...