Psühhiaatriakliinikute juhid nõuavad kliiniliste psühholoogide kutseaastale riiklikku rahastamist

"Kui riiklikult on vajalik psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine, oleks ootuspärane, et riiklikult on tagatud ka vajaliku kvalifikatsioonini jõudmine," ütles PERHi Psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo.

Pilt: Scanpix

Psühhiaatriakliinikute juhid nõuavad kliiniliste psühholoogide kutseaastale riiklikku rahastamist

Toimetaja: Meelis Piller

"Kui riiklikult on vajalik psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine, oleks ootuspärane, et riiklikult on tagatud ka vajaliku kvalifikatsioonini jõudmine," ütles PERHi Psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku juht dr Sven Janno kohtus sel nädalal kliiniliste psühholoogide kutseliidu esindajatega ja kinnitas, et toetab nende püüdlusi saavutada kliiniliste psühholoogide kutseaastale riiklik rahastus.

"Haiglad on väsinud sellest, et peavad raviraha arvelt kliiniliste psühholoogide väljaõppesse investeerima. Eesti Haigekassa maksab inimeste ravi, mitte psühholoogide väljaõppe eest. Vajadus leida haiglasiseselt raha kliiniliste psühholoogide juhendatud kutseaasta läbiviimiseks, võimendab survet töötajate – nii arstide, õdede, aga ka kliiniliste psühholoogide palkadele," ütles TÜK Psühhiaatriakliiniku juhataja dr Sven Janno.

"Kui riiklikult on vajalik psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine, oleks ootuspärane, et riiklikult on tagatud ka vajaliku kvalifikatsioonini jõudmine," ütles PERHi Psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo. "Erinevalt arstidest, kel on Tartu Ülikooli residentuuri näol olemas riiklikult rahastatav mehhanism eriarstiks spetsialiseerumiseks, on kliiniliseks psühholoogiks spetsialiseerumine soovija või tema tööandja initsiatiiv ilma, et kumbki saaks mingitki riiklikku tuge," lisas ta.

Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliiniku juhataja dr Anne Kleinberg lisas, et perspektiivis on väga oluline mõelda, kuidas tagada kliiniliste lapsepsühholoogide juurdekasv: "Lapsi aidates ennetame raskeid või kroonilisi psüühikahäireid kõige kulutõhusamalt rääkimata nende vanemate elukvaliteedi tõusust." Spetsiifilisemaid lisapädevusi saab taotleda pärast kliinilise psühholoogi kutse saamist. Praegu on lapsepsühholoogiks, neuropsühholoogiks ja psühhoterapeudiks spetsialiseerumise kulud jäetud kliiniliste psühholoogide ja/või nende tööandjate kanda, igasugune riiklik tugi puudub. Dr. Kleinberg lisas, et see ei ole aktsepteeritav.

Eesti ja Euroopa Liidu psühholoogide kutsestandardite EuroPsy kohaselt kestab kliinilise psühholoogi ettevalmistus kokku 6 aastat (3+2+1), kus ülikooli lõpetamisele järgneb juhendatud praktika ehk residentuuri läbimine.

"Oleme olukorras, kus saaksime parandada abi kättesaadavust koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudiga kliinilisi psühholooge juurde koolitades, kuid selleks on vaja ka riigi panust," ütles PERHi Psühhiaatriakliiniku juhataja dr. Kaire Aadamsoo.

"Riik soovib, et osutataks psühhiaatrilisi teenuseid, kuid ei ole loonud mehhanismi, kuidas saaksid teenuse osutajad tekkida. Praegu on selleks võimalus olemas," kinnitas Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja kohusetäitja Ülle Ljubajev.

SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja dr Raine Pilli nõustus vajadusega riiklikult psühholoogide kutseaastat toetada: "Toetan seda, et kliinilisi psühholooge oleks tulevikus rohkem. Rahastus tuleb riigil leida, et kliinilisi psühholooge saaks koolitada nii, nagu eriarste koolitatakse."

Valitsuse tasandil kinnitatav Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu seab mitmete teenuste puhul tingimuseks, et Haigekassa saab teatud teenuseid osta üksnes juhul kui teenuse osutajaks on kliiniline psühholoog.

Regionaalhaigla on 2018. a. veebruaris saatnud Sotsiaalministeeriumile pöördumise seoses psühhiaatrilise abi kättesaadavusega ja kliiniliste psühholoogide väljaõppe riikliku korraldusega, kuid olukord ei ole vahepeal paranenud.

Psühholoogide ja kliiniliste psühholoogide erialaliidud koos Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudiga saatsid 9. oktoobril rahvastiku – ja sotsiaalministrile pöördumise, milles taotlevad kliinilistele psühholoogidele tervishoiutöötaja staatust ning kvalifikatsiooni omandamiseks vajaliku kutseaasta riiklikku rahastamist.

Laadimine...Laadimine...