Rahapuudus tervislikku toitumist ei takista

Rahakoti paksus toidulaua tervislikkust ei mõjuta, selgus TAI uuringust. Ebatervisliku toitumisega paistsid silma jõukamatest peredest pärit teismelised. Siiski on ülekaalulisust vaesemate inimeste seas rohkem.

Pilt: Scanpix

Rahapuudus tervislikku toitumist ei takista

Rahakoti paksus toidulaua tervislikkust ei mõjuta, selgus TAI uuringust. Ebatervisliku toitumisega paistsid silma jõukamatest peredest pärit teismelised. Siiski on ülekaalulisust vaesemate inimeste seas rohkem.

Täna 2. tasakaalustatud toitumise konverentsil tutvustatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et rahakoti paksus toidulaua tervislikkusel mõju ei oma. Ebatervisliku toitumisega paistsid silma hoopis kõige jõukamatest peredest pärit teismelised.

Kuigi üldjoontes ei erine TAI vanemteaduri Eha Nurga sõnul vaeste ja rikaste toidulauad eriti suurel määral, tuleb mõne toidugrupi puhul siiski vahe sisse. "Eriti paistis silma see, et teraviljatooteid - saia ja leiba, ning ka tärkliserikkaid toiduaineid nagu kartuleid, tarbivad väiksema sissetulekuga inimesed rohkem, " märkis ta. "Puu- ja köögivilju tarbisid kõrgema sissetulekuga tööealised rohkem, kuid selles kategoorias oli kõige madalam tarbimine hoopis kõrgema sissetulekuga teismeliste seas."

"Sissetulek toitumist väga ei mõjuta. Eesti rahva toitmune on niivõrd kehv, et raha seda ei muuda. Oleks oodanud, et kõrgema sissetulekuga inimesed toituvad paremini, kuid eks probleem ole pigem teadlikkuses," nentis Nurk.

Rasvu tarbivad madalama sissetulekuga inimesed Nurga sõnul natuke rohkem, kuid pähkleid ja toiduõlisid söövad aga kõrgema sissetulekuga rohkem. "Pähklite ja õliviljade tarbimine võiks kõigi seas suurem olla," nentis ta.

Piima tarbivad madalama sissetulekuga inimesed vähem, eriti suur vahe on maitsestatud ja magustatud piimatoodete tarbimisel. "Liha ja muna puhul väga suur vahe ei ole, pisut rohkem tarbitakse neid kõrgema sissetulekuga rühmades, aga midagi selgelt välja ei joonistu," märkis Nurk.

Suhkru, magusa ja näkside tarbimises tuleb selge vahe sisse teismeliste puhul - kõige suuremad tarbijad on just kõrgema sissetulekuga peredest. "Kõrgema sissetulekuga perede teismeliste puhul esineb ka kõige rohkem a-vitamiinipuudust, keskmise ja madalama sissetulekuga perede noortel oli vajadus kaetud," ütles ta.

Vahe sissetulekugruppide vahel tuleb Nurga sõnul sisse ka kehakaalu puhul. "Kui vaadata kehakaalu, siis ülekaaluliste hulk on madalama sissetulekuga inimeste puhul kõigis vanusegruppides suurem, laste puhul esineb selles grupis ülekaalulisust lausa kaks korda rohkem," nentis ta.

Laadimine...Laadimine...