Raport: kolmandik patsiente ei pääsenud õigel ajal arsti vastuvõtule

Keskmiselt ei pääsenud 30 protsenti patsiente, kes olid saanud diagnoosi, seadusega lubatud maksimaalse ooteaja jooksul, mis on kuus nädalat ehk 42 päeva, eriarsti vastuvõtule. Pikal ootejärjekorral võib olla mitu põhjust: saatekirjata erialal ongi järjekorrad üldiselt pikemad, samuti võib mõnel erialal parasjagu olla arstide puudus.

Pilt: Scanpix

Raport: kolmandik patsiente ei pääsenud õigel ajal arsti vastuvõtule

Keskmiselt ei pääsenud 30 protsenti patsiente, kes olid saanud diagnoosi, seadusega lubatud maksimaalse ooteaja jooksul, mis on kuus nädalat ehk 42 päeva, eriarsti vastuvõtule. Pikal ootejärjekorral võib olla mitu põhjust: saatekirjata erialal ongi järjekorrad üldiselt pikemad, samuti võib mõnel erialal parasjagu olla arstide puudus.

Eesti haiglate numbrilised näitajad erinevad suuresti, vahendab BNS Eesti Päevalehe (EPL) kajastatud ravikvaliteedi ülevaadet Eesti tervishoiusüsteemist.

Haigekassa ja Tartu ülikooli erialaseltside koostatud raport kajastab 13 näitajat, mis on välja arvutatud eri haiglate raviarvete põhjal, edastab EPL.

Nii erinevad märgatavalt ravijärjekordade pikkused eri tüüpi haiglates. Keskmiselt ei pääsenud 30 protsenti patsiente, kes olid saanud diagnoosi, seadusega lubatud maksimaalse ooteaja jooksul, mis on kuus nädalat ehk 42 päeva, eriarsti vastuvõtule. Samas ületati see tärmin 14 protsendil üldhaiglates käinud patsientide puhul, 29 protsendil juhtus sama keskhaiglate ja 43 protsendil juhtudest piirkondlikes haiglates käinud patsientidega.

Haigekassa pressiesindaja viitas Eesti Päevalehele edastatud juhatuse liikmete kommentaaris, et ooteaeg on pikem suuremates ja piirkondlikes haiglates ning üldhaiglates lühem. Pikal ootejärjekorral võib olla mitu põhjust: saatekirjata erialal ongi järjekorrad üldiselt pikemad, samuti võib mõnel erialal parasjagu olla arstide puudus. Valdavalt aga saavad patsiendid pikima lubatud aja ehk 42 päeva jooksul vastuvõtule, märkis haigekassa esindaja EPL-ile.

Leht selle väitega siiski ei nõustunud, tuues esile, et mitte ükski rinnavähi raviga tegelev haigla ei suutnud täita püstitatud eesmärki: 95 protsenti patsiente on 42 päeva jooksul pärast spetsialisti vastuvõttu ja diagnoosi alustanud onkoloogilist ravi.

Ligi 34 protsenti jõuab arsti juurde 8–42 päeva jooksul, ülejäänud pääsevad arstile juba nädalaga, selgus raportist.

Raporti teine silmatorkav aspekt oli operatsioonijärgne suremus ehk patsientide surmad 30 päeva jooksul pärast operatsiooni, kirjutab EPL. See näitaja jääb Eestis keskmiselt 5 protsendi juurde, kuid mõnes haiglas ületab 10 protsenti, suurim on see aga kolmes niinimetatud üldhaiglas: Jõgeva, Viljandi ja Valga haiglas, kus see on vastavlt 12, 11 ja 10 protsenti. Haigekassa haiglate tulemusi lehele eraldi ei kommenteerinud. "Meie ülesanne on koguda statistikat, teha terviku kohta järeldusi ja tagada koostöös raviasutustega korrektsed algandmed," seisis haigekassa saadetud kommentaaris EPL-ile.

Tähelepanuväärne näitaja on ka operatsioonieelsete tarbetute uuringute osakaal, mis jääb Eesti haiglates 30 protsendi juurde, kuid enim paistis selle poolest silma Narva haigla, kus haigekassa andmetel tehti ebavajalikke uuringuid 51,4 protsenti, edastab EPL.

Haigekassa nentis Eesti Päevalehele edastatud kommentaaris, et efektiivsuse kõrval on oluline jälgida, et inimene saaks õigel ajal õiges kohas õiget ravi. "Ravi kättesaadavus ja kvaliteet sõltuvad mingil tasemel kindlasti ka ühiskonnas tervishoidu eraldatud vahenditest. Usume, et nii eelmise kui ka praeguse valitsuse aktsepteeritud põhimõte, et tervishoidu peab suunama lisavahendeid, edendab kvaliteedi arengut ja parandab teenuse kättesaadavust," ütles haigekassa esindaja.

Laadimine...Laadimine...