Suurbritannia professor: tervena elatud aastad on tähtsam kui pikk eluiga

Londoni King's College'i epidemioloogilise psühhiaatria professor dr Martin Prince märkis, et paljud eakad peavad võitlema mitte ainult ühe, vaid mitme kroonilise haigusega, samas on nende majanduslik ja sotsiaalne kaitse habras. "Isegi riikides nagu Eesti ja minu enda riik - Suurbritannia, kus sotsiaaltoetuste süsteem on arenenud, on eakas ühiskonna klassina haavatavad, neil ei ole piisavalt toetust riigilt ja nende perelt, et elada turvaliselt üksi," märkis ta.

Pilt: Scanpix

Suurbritannia professor: tervena elatud aastad on tähtsam kui pikk eluiga

Triin Oja

Londoni King's College'i epidemioloogilise psühhiaatria professor dr Martin Prince märkis, et paljud eakad peavad võitlema mitte ainult ühe, vaid mitme kroonilise haigusega, samas on nende majanduslik ja sotsiaalne kaitse habras. "Isegi riikides nagu Eesti ja minu enda riik - Suurbritannia, kus sotsiaaltoetuste süsteem on arenenud, on eakas ühiskonna klassina haavatavad, neil ei ole piisavalt toetust riigilt ja nende perelt, et elada turvaliselt üksi," märkis ta.

Londoni King's College'i epidemioloogilise psühhiaatria professor dr Martin Prince nentis Terviseedenduse konverentsil 2017, et kasvanud eluiga ilma elukvaliteedi paranemiseta on "tühi auhind" ning et tervena elatud aastad on tähtsamad kui eluiga.

Paljud eakad peavad dr Prince'i sõnul võitlema mitte ainult ühe, vaid mitme kroonilise haigusega, samas on nende majanduslik ja sotsiaalne kaitse habras. "Isegi riikides nagu Eesti ja minu enda riik (Suurbritannia), kus sotsiaaltoetuste süsteem on arenenud, on ühiskonna klassina haavatavad, neil ei ole piisavalt toetust riigilt ja nende perelt, et elada turvaliselt üksi," märkis ta.

Kroonilised vaimsed haigused, nagu dementsus on viiendalt kõrgeim panustaja maailma eakate haiguskoormasse. "Dementsus on kõige levinum haigus, mille puhul on eakatel vaja pidevat hoolt ja järelvalvet," rääkis dr Prince.

Euroopas elas 2015. aasal 7,5 miljonit inimest dementsusega, 2050. aastaks aga on dr Prince'i sõnul siinsete dementsete arv kahekordistunud, ning maailma koguarv on kolmekordistunud. "Ligi kaks kolmandikku dementsusega elavat inimest elab 2050.aastal arengumaades, kus majanduslikud võimalused on kehvad," sõnas ta. "Dementsuse hind on praegu maailma majandusele 1 triljon dollarit, 2050. aastaks on see aga kahekordistunud."

Dementsuse riski vältimist peab dr Prince'i sõnul alustama juba peale sündi, kuid isegi kui eakana võtta ette meetmeid, mis parandavad südameveresoonkonna seisukorda, väheneb dementsuse risk märgatavalt. "Konsensus on, et mis on hea sinu südamele on hea ka sinu ajule. Samas mängib rolli ka haridus, mida parema hariduse oled saanud varases eas, seda väiksem võimalus on saada dementsust, riski aga suurendavad nii diabeet kui suitsetamine keskeas ja vanemana," rääkis dr Prince. "Huvitav on aga see, et peale suitsetamise lõpetamist võrdsustub risk nendega, kes pole kunagi suitsetanudki."

"Juba algharidus vähendab dementsuse riski 11 protsendi võrra. Haridus ja koolid on võimas relv, mis ühiskondadel dementsuse vastu võitlemiseks on," sõnas dr Prince. "Arengumaades vähendas kirjutama ja lugema õppimine inimeste dementsusriski lausa 32 protsenti."

Ravimata diabeet aga suurendab dementsusriski dr Prince'i sõnul aga 47 protsenti, sama ka kõrgvererõhutõvega. "Peab rõhutama, et dementsus on ennetatav haigus, peame murdma müüdi, et dementsus on vananemise vältimatu osa. See on kõigi asi- ka noorte asi. Mitte kunagi pole aga hilja midagi teha," rääkis dr Prince.

Laadimine...Laadimine...