SUVE OHUD: Uppumine ähvardab eakaid ja kodutülid löövad lõkkele peale jaani

Tavalised suvised ilusad nädalalõpud panevad kainestusmaja mahutavuse tõsiselt proovile ning politseil tuleb seetõttu toimetada kuumarabanduse ohus purjutajad hoopis arestimajja välja magama.

Pilt: Scanpix

SUVE OHUD: Uppumine ähvardab eakaid ja kodutülid löövad lõkkele peale jaani

Juuli Nemvalts

Tavalised suvised ilusad nädalalõpud panevad kainestusmaja mahutavuse tõsiselt proovile ning politseil tuleb seetõttu toimetada kuumarabanduse ohus purjutajad hoopis arestimajja välja magama.

Viimasetel aastatel on uppumiste arv langenud, kuid neid tuleb siiski ette. Kui veel viis aastat tagasi uppusid inimesed enamasti suplushooajal, ja peamiselt juhtus see kuni 35-aastaste  meesterahvastega, siis nüüd ohustab uppumissurm eakamaid inimesi mingi tegevuse käigus. Õnnetus tabab neid kas kastmisvett võttes või kaldaääri trimmerdades.

"Viimastel aastatel upuvad peamiselt vanemad inimesed. Tavaliselt juhtub see seoses mingi tegevusega, kas siis kukutakse sisse veevõtmise käigus või purjus peaga kraavi," ütles päästeameti ennetuste osakonna juhataja Indrek Ints.

Lisaks võivad ohtu sattuda seltskonnad, kes lähevad ilusa ilmaga mõne veekogu äärde ja seal siis pahatihti ka alkoholi tarvitavad. "Siis tuleb sõpradel silm peal hoida, et keegi ei läheks alkoholijoobes ujuma või hämaral ajal omaette kondama," lausus Ints. "On esinenud juhtumeid, kus inimene on kadunud, ja kui hakatakse otsima, siis leitakse ta põlvekõrguses vees uppununa. Alkohol ja vetteminek ei käi kokku! Vajadusel tuleb lausa takistada, et keegi ei läheks purjus peaga ujuma või paadiga sõitma."

Täispuhutav madrats jäta kaldale

Teine suur veeohutuse teema tõstatub juulis, kui paljud inimesed puhkavad ja lähevad koos väikelastega randa. "Lastel tuleb kogu aeg silma peal hoida, väiksemaid ei tohi üldse enda juurest kaugemale lasta," rääkis Ints. "Paraku juhtub pahatihti, et lapsed eksivad suures rannas ära või satuvad ohtu laevade tekitatud suurte lainete tõttu. Eriti Tallinna ümbruses võivad ettearvamatud ja ohtlikud lained väikese lapse pikali lükata ja ta satub uppumisohtu."

Lapsevanemad peavad ka jälgima, et täispuhutavad nn musklid oleks mitme kambriga. Seal juhul ei jookse abivahend päriselt õhust tühjaks ka siis, kui mõni sektsioon katki läheb.

Muret tekitavad vanemad, kes randa tulles lapsele päästevesti selga panevad ja ise telefoni süvenevad. "Vanem peaks ikka lapse lähedal olema," ütles Ints. "Meie päästeametis õpetame, et kuni viieaastane laps tohib olla vees ainult koos lapsevanemaga, kes seisab sügavamas, näoga ranna poole. Kui laps jääb ranna ja vanema vahele, võib olla kindel, et olukord on kontrolli all."

Kolmas oluline asi, millel tuleb silma peal hoida, on eri madratsid, millega pahatihti vees ulbitakse. Kindlasti ei tohi madratsile ronida mitmekesi, ja vees olles tuleb jälgida tuule suunda. "Igal suvel on keegi triivinud maatuule tõttu madratsiga avamerele, aga sealt tagasi tulla on juba väga keeruline," rääkis Ints. "Kui selle madratsiga peaks midagi juhtuma, võib inimene uppuda. Igasugused madratsid võiksid ikka kaldale jääda. Päästeamet ei soovita neid kasutada, sest mängu käigus käivad madratsid lastel pahatihti ümber, mõni seltskonnast ei oska hästi ujuda ja kui ta siis avastab ennast üle pea veest, satub paanikasse ja jälle on tekkinud ohuolukord."

Intsu sõnul meeldib inimestele minna mõne veesõidukiga vee peale, aga sel juhul peaksid kõik – eriti tuulisema ilmaga – kandma päästevesti. "Kuigi otsest kohustust selleks pole, on mõistlik kõigil päästevest selga panna," lausus ta. "Juba vees olles on väga keeruline seda teha."

Linnamäe perearstikeskuse perearst Katrin Martinson nentis, et palavate suveilmadega on kõige enam ohustatud lapsed, aga ka kõrges eas inimesed ning kroonilised haiged, kes peavad võtma mingeid ravimeid. "Mis teeb nad omakorda päikesele vastuvõtlikumaks või mõjutab vererõhku. Väikelaste puhul tuleb arvestada, et kuuma ilmaga on neil kunstmaterjalist vankris kuumem kui vankrit lükkaval emal. Vankrikatet ei tasu palava ilmaga üles tõsta. Seda, kas imikul on külm või palav, saab aru tema kukalt katsudes. Nende käekesed ja jalakesed ei anna pädevat teavet selle kohta, kuidas laps ennast tunneb."

Päikese käes ohtlikud ravimid

Martinsoni sõnul tajuvad vanainimesed enamasti ise kuumast ilmast tingitud ohtusid ega lähe lauspäikesega välja, kui enesetunne seda ei võimalda. "Vajadusel tuleb aga vanemat inimest ja mõne kroonilise haiguse põdejat hoiatada, et ta ei võtaks südapäeval ette pikka matka, vaid käib turul ja poes hommiku- või õhtupoolikul, kui on jahedam," lausus perearst. "Ohustatud võivad olla need, kes võtavad vererõhuravimeid ning ei joo kuuma ilmaga tavalisest rohkem vett või jahutavaid jooke. Alkohoolsed joogid palavaga kindlasti kokku ei käi! Sama kehtib vett väljutavate jookide, näiteks kohvi ja mõne teesordi kohta."

Inimestel, kes võtavad vererõhku langetavaid või vett välja ajavaid ravimeid, võib tekkida kergemini teadvuse kadu. Naharavi rohud ja mõned liigesesalvid, millel ei ole lubatud päikesega kokku puutuda, võivad tekitada nahale ville, osal antibiootikumidel on aga vastunäidustus päikesele.

Keha ülekuumenemine põhjustab vedelikukaotust ja tekitab  minestuse eelse seisundi. Esmaabi on sel juhul inimese kiire jahutamine, ta varju viimine ja palju juua andmine. Kui minestus on sügav ja inimene ei tule ka jahedas kohas teadvusele, on vaja kutsuda kiirabi. Ohustatumad on kindlasti need, kes viibivad pikalt päikese käes, eriti kui nad samal ajal alkoholi tarbivad.

Jaaniööl ja järgmisel päeval annavad kuritegevuses tooni peamiselt peretülid, roolijoodiklus ja muud purjuspäi toime pandavad vahejuhtumid, aga ka väiksemad vargused, räägivad politseikonstaablid. Üsna palju määrab ilm: vihmane jaaniöö ja -päev võivad olla märksa rahulikum aeg kui mõni ilusa sooja suveilmaga nädalavahetus.

Tallinnas rahulikud pühad

Kesklinna politseijaoskonna piirkonnavanem Uudo Sepa ütles, et politsei hakkab saama rohkem kaebusi ja väljakutseid mitte seoses jaaniöiste pidustustega, vaid vastu hommikut ja järgmisel päeval. "Siis peame tegelema peamiselt peretülidega ja liiga palju alkoholi joonud inimestega," nentis ta.

"Mõnel nädalavahetusel, kui ilm soosib turismi, võib kainestusmajja sattuda isegi rohkem inimesi kui jaanipühadel," nentis Sepa. Tema sõnul panevad ka tavalised suvised ilusad nädalalõpud kainestusmaja mahutavuse proovile. Politseil tuleb seetõttu viia purjakil inimesi arestimajja välja magama.

Ka Ida-Harju piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu tõdes, et väga palju kujundab politsei pühadeaegse tööpõllu ilm. Vihmane jaanipäev on politseile koormuse mõttes nagu tavaline hall argipäev. "Peretülid, vargused, telefonide kadumine," kirjeldab ta tüüpilisi pühadeaegseid vahejuhtumeid, lisades samas, et rahvas on muutunud aastatega pigem vaiksemaks ja pidutsemine vaoshoitumaks. "Alkohol teeb inimestega siiski halvas mõttes imet, isegi mõni täiesti viisakas inimene võib ülemäära napsitades ettearvamatuks muutuda."

Samamoodi nagu Tallinnas, pole ka maapiirkondades politseile väljakutseterohke mitte piduöö ise, vaid sellele järgnev "ärkamisaeg". Siis hakatakse pead parandama, mäletatavas minevikus sobrama, tüli norima ja kaduma läinud asju otsima, ning sageli kaasatakse sellesse politsei. "Jaanipäevajärgsed päevad on isegi hullemad kui jaanipäev," nentis Tamsalu.

Tallinna ümbruse valdades sõidavad politseipatrullid jaanitulelt jaanitulele ning näitavad enda kohalolekut. Aetakse inimestega niisama juttu ja kontrollitakse alkomüüki. Tavaliselt ringeldakse 5-7 peopaiga vahel. Jaanitule ajal võib maal ette tulla väiksemaid külakaklusi, aga need lahendatakse ja osalised lepitatakse tavaliselt ilma politseita. Ka linna ümbruses paneb politsei teedele välja lisapatrulle.

Konstaablid hoiatavad: kui lähete joobes rooli, olgu siis Tallinnas või väljaspool seda, on risk vahele jääda väga suur. Tasub meelde tuletada, et korrakaitseseaduse järgi jaaniööl öörahu nõue ei kehti ja seetõttu tuleb pidutsemisest hoidujatel leppida mõistlikkuse piiresse jääva lärmiga.

Laadimine...Laadimine...