TAI uuring: üle 2500 Eesti HIV-positiivse inimese ei saa ravi

Osad neist ei tea, et on üldse nakatunudki. "Arstidel, sotsiaaltöötajatel ja poliitikakujundajatel tuleb nüüd ühiselt tööd teha selle nimel, et rohkem inimesi ka ravil püsiks ja seda ei katkestaks  – ilma selleta HIV-i levikule piiri panna pole võimalik," sõnas Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Liis Lemsalu. "Samuti tuleb tegeleda HIV-positiivsete diskrimineerimise vähendamisega."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

TAI uuring: üle 2500 Eesti HIV-positiivse inimese ei saa ravi

Toimetaja: Moonika Tuul

Osad neist ei tea, et on üldse nakatunudki. "Arstidel, sotsiaaltöötajatel ja poliitikakujundajatel tuleb nüüd ühiselt tööd teha selle nimel, et rohkem inimesi ka ravil püsiks ja seda ei katkestaks  – ilma selleta HIV-i levikule piiri panna pole võimalik," sõnas Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Liis Lemsalu. "Samuti tuleb tegeleda HIV-positiivsete diskrimineerimise vähendamisega."

Eestis on üle 2500 HIV-iga elava inimese, kes kas ei ole oma nakatumisest teadlikud või on küll diagnoosi saanud, kuid ei saanud 2017. aastal järjepidevat ravi ja see on HIV-i leviku takistamisel Eestis peamine takistus, vahendas BNS Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringut.

Uuringu "HIV-iga diagnoositud inimeste arv ja raviga kaasatus Eestis aastatel 2000-2017" autori TAI nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on viimase kümne aasta jooksul pidevalt pöördunud ravile rohkem HIV-positiivseid inimesi, kui on leitud uusi nakatumisi.

HIV-positiivne inimene saab elada täisväärtuslikku elu

"See näitab, et varasematel aastatel diagnoosi saanud inimesed jõuavad lõpuks infektsioonhaiguste arsti jälgimisele, kes kirjutab välja antiretroviirusravi," sõnas Lemsalu. "Järjepidev antiretroviirusravi võimaldab viiruse organismis alla suruda ning HIV-positiivne inimene saab elada täisväärtuslikku elu ilma märkimisväärse ohuta viirust edasi anda. Arstidel, sotsiaaltöötajatel ja poliitikakujundajatel tuleb nüüd ühiselt tööd teha selle nimel, et rohkem inimesi ka ravil püsiks ja seda ei katkestaks  – ilma selleta HIV-i levikule piiri panna pole võimalik. Samuti tuleb tegeleda HIV-positiivsete diskrimineerimise vähendamisega."

Lemsalu sõnul teeb murelikuks see, et Eestis on endiselt ligi tuhat inimest, kes ei ole teadlikud, et on viirusekandjad. "HIV testi saab tasuta teha perearsti juures, nõustamiskabinettides ja ka näiteks kiirtestimise nädala raames kaubanduskeskustes. Igaüks võiks ja peaks ennast regulaarselt testima - nii hoolid enda ja oma lähedaste tervisest ja saad ära hoida edasisi nakatumisi," ütles ta.

HIV-juhtude arvu hinnati üle

Uuringust selgus ka, et Eestis on seni HIV-juhtude arvu ligi 20 protsendi võrra üle hinnatud. Kui 30 aasta jooksul on HIV diagnoositud kokku 9711 inimesel, siis isiksustatud andmeid on eri andmebaase analüüsides leida 7770 inimese kohta.

Kõigist aastate jooksul HIV-diagnoosi saanud inimestest oli eelmise aasta lõpuks surnud 24 protsenti ehk 1831 inimest. Neist 17 protsenti ei olnud jõudnud ravile. Kõige levinumad surma põhjused olid narkootikumide üledoos ning nakkus- ja parasiithaigused.

2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis elus 5939 HIV-diagnoosiga inimest. Neist 40 protsenti on naised, kolm neljandikku 30-49 aastased ja 23 protsenti on viimase kümne aasta jooksul olnud vangis. Kõige enam elab HIV-positiivseid Ida-Virumaal (42 protsenti) ja Harjumaal (39 protsenti). 90 protsenti elus olevatest HIV-diagnoosiga inimestest on pärast diagnoosi pöördunud ravi saamiseks arsti poole, 58 protsenti olid eelmise aasta seisuga järjepidevalt infektsionisti jälgimisel.

46 last emalt HI-viiruse saanud

Uuringu kohaselt on aastate jooksul HIV-positiivsetele inimestele Eestis sündinud kokku 4239 last, kellest 87 protsenti peaksid 2017. aasta lõpu seisuga olema alaealised. 18 protsendil lastest on HIV-diagnoosiga mõlemad vanemad. Terviseameti andmetel on Eestis 46 last emalt HI-viiruse saanud.

23. novembri seisuga on Eestis tänavu diagnoositud 173 uut HIV-i juhtu. HIV-positiivsetele inimestele mõeldud ja viirust alla suruv antiretroviirus (ARV) ravi on Eestis patsiendile tasuta.

30. november on ka tänavune viimane HIV-kiirtestimise nädala päev - tasuta kiirtesti saab teha kell 14-16 Võru Noorte Nõustamiskeskuses (Jüri 19a, IV korrus) ja kell 17-19 Pärnu Keskuses. Tasuta saab end testida ka tetsimisnädala väliselt: HIV teste saab teha perearstide, eriarstide - günekoloogide, uroloogide, androloogide, dermatovereoloogide - juures, noorte nõustamiskeskustes ja testimiskabinettides.

Uuringu raportit saab täismahus lugeda siit.

Laadimine...Laadimine...