Tarbijad, hoiduge ohtliku võltstoidu eest!

Toidu pettus ning toidu võltsimine on kummaline valdkond – kui korraliste proovidega midagi ei avastata ning inimeste tervis ei ole ohtu sattunud, ei tulegi toiduga seotud pahateod tavaliselt välja. Ometi on toidupettused maailmas kasvav probleem.

Pilt: Scanpix

Tarbijad, hoiduge ohtliku võltstoidu eest!

Meelis Piller

Toidu pettus ning toidu võltsimine on kummaline valdkond – kui korraliste proovidega midagi ei avastata ning inimeste tervis ei ole ohtu sattunud, ei tulegi toiduga seotud pahateod tavaliselt välja. Ometi on toidupettused maailmas kasvav probleem.

Paar aastat tagasi paljastas ja sulges Interpol Bulgaarias tegutsenud beebidele mõeldud piimapulbritehase, mis tootis kahtlase koostisega piimapulbrit ning mida haldas kuritegelik rühmitus. Kui tehas Bulgaarias kinni pandi, kolis see Hispaaniasse. Hispaanias suudeti see lõplikult sulgeda.

Tehase toodetud piimapulbri koostisest leti tundmatu päritolu ning madala toiteväärtusega taimset rasva – selles puudusid vitamiinid, kaltsium ja fosfor. Võltsitud pakendites pulber oli ohuks ka tervisele, sest see oli saastunud erinevate bakteritega. Üle Euroopa leiti erinevatest ladudest kokku 98 tonni vale-piimapulbrit.

Mis on toidupettus?

Toidupettuse versioone on palju. Näiteks toidu koostise muutmine märgistust muutmata või vastupidi – märgistuse muutmine koostist muutmata. Näiteks lahjendatakse midagi või toidu sisse segatakse madalama väärtusega aineid. Näiteks kallile Extra Virgin oliiviõlile lisatakse mingit suvalist odavat õli või mozzarella juust valmistatakse kalli pühvlipiima asemel lehmapiimast.

Ohtlik toidupettus on näiteks selline, et vastavat toiduainet töödeldakse või sellele lisatakse mingit ainet, millega varjatakse toidu madalat kvaliteeti või nõuetele mittevastavust. Näiteks värvainete süstimine lihasse ja kaladesse või melamiini lisamine piimale, et jätta muljet kõrgest proteiinisisaldusest.

Samuti on toidupettus see, kui pakendil või tootel kasutatakse teise tootja kaubamärki ilma loata või kasutatakse märgistusi, mis ei vasta tegelikkusele. Näiteks tavatoidule kleebitakse peale mahemärgis, kasutatakse geograafilise tähise märgistust õiguseta seda teha vms.

Tuunitud tuunikala

Maailma üks levinumaid võlts-toiduaineid on kala. Nimelt näevad paljud kalad filee kujul üpris sarnased välja. Hakklihaks jahvatatuna aga suudab ainult tõsine maitsegurmaan aru saada, et tegemist pole toodetega, mida pakendil olev silt kuulutab.

Ainuüksi petu-tuunikala turg toodab kurikaeltele vähemalt 200 miljonit eurot majanduslikku kasu aastas. Tuunikaladele nimelt süstitakse erinevaid kemikaale, et need näeks värsked välja. Madala kvaliteediga tuunikala, mis sobib tegelikkuses vaid konserviks, tuunitakse keemia abil kauniks värskeks kalaks ning müüakse kõvasti kallimalt toidukauplustele. Tööstusliku süstimise jäljed on suurendamisel näha ning kala värvus on normaalse värske kala värvusest veidi lillakam.

Selliselt töödeldud kala on inimesele suureks terviseriskiks – kalasse süstitud histamiinid võivad põhjustada tugevaid allergilisi reaktsioone ning nitritid on kantserogeensed.

Juhtumeid maailmast

1981. aastal langes Hispaanias mürgise rapsiõli ohvriks 20 000 inimest, kellest 600 surid. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud õli müüdi toiduaine pähe.

1999. aastal leiti Belgias erinevatest toiduainetest – eriti kanalihast ja kanamunadest 700 korda lubatud piirist rohkem äärmiselt mürgist ainet dioksiini. Sellega kaasnenud paanika läks Belgiale maksma vähemalt pool miljardit dollarit ning ühtlasi kukkus tänu sellele parlamendivalimistel läbi ka tolleaegne vasaktsentristlik valitsus.

2008. aastal haigestus Hiinas üle 50 000 imiku (mõnedel andmetel koguni 300 000) melamiini sisaldanud piimapulbrist valmistatud toidu söömisest, kuus last surid.

2013. aastal lahvatas Euroopas hobuseliha skandaal – paljudest loomaliha burgeripihvi pähe müüdud toodetest leiti hobuse DNAd. Mõnel puhul oligi tegemist loomaliha asemel puhtalt hobuselihaga. Kuigi need tooted inimese tervisele kahju ei tekitanud, langes tänu sellele Briti suure supermarketiketi Tesco väärtus 300 miljonit naela ning Suurbritannias osteti aasta pärast skandaali 8000 tonni punast liha vähem kui tavaliselt. Kummalisel kombel aga kasvas hobuseliha müük Prantsusmaal.

2017. aastal müüdi mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis Hollandist pärit fiproniili-nimelise putukamürgiga saastunud kanamune. Majanduslik kahju Hollandile oli ligi 200 miljonit eurot.

Käesoleva aasta alguses eksporditi mujale Euroopa riikidesse Poolast haigete loomade liha. See tekitas riigile kahju ligi 140 miljonit eurot.

Läbi aastate on surnud maailmas – sh ka Eestis – toidupiirituse pähe müüdud metanooli mürgitusse tuhandeid inimesi.

Laadimine...Laadimine...