Tallinna vaimse tervise keskus pakub psüühikahäiresse haigestunud noortele elukohta ning rehabilitatsiooniteenuseid. "Varajase sekkumise korral saab inimene esmase psühhoosi järel jätkata töölkäimist, igapäevaelu ning temast ei saa pikaajalisi teenuste-toetuste kasutajat," sõnast vaimse tervise keskuse juht Merike Otepalu.

Eelmisel aastal alustas Tallinn uue teenusega, psüühikahäiresse esmahaigestunud noorte toetusprogrammiga, mis peaks aitama esmast psühhoosi kogenud noorel võimalikult sujuvalt tagasi tavaellu naasta.

“Igal aastal haigestub esmakordselt ligi 400 noort inimest esmasesse psühhoosi, neist umbes 200 Tallinnas,” rääkis Tallinna vaimse tervise keskuse juht Merike Otepalu tänasel puuetega inimestele suunatud seminaril “Üle lävepaku”. “Esmase psühhoosi puhul on äärmiselt oluline see, mis juhtub pärast seda. Meil on seni olnud nii, et haigestunu läheb haiglaravilt koju, keskkonda, kus probleemid tekkisid, ning keegi ei jälgi, kuidas tal seal läheb.” Paraku näitab kogemus, et hinnanguliselt 50% haigestunutest ei jätka iseseisvalt ravimite tarvitamist peale haiglaravi. See omakorda tähendab, et haigus muutub suurema tõenäosusega krooniliseks.

“Haigekassasüsteemis puudub kohustus neile inimestele haigestumisjärgselt teenust pakkuda, samas sotsiaalsüsteemini info tihti ei jõua,” märkis Otepalu. “Samas näitab maailmapraktika, et 75% haigestunutest on taastumisprognoosiga – õige, varajase sekkumise korral saab inimene esmase psühhoosi järel jätkata töölkäimist, igapäevaelu ning temast ei saa pikaajalisi teenuste-toetuste kasutajat.”
Et täita tühja auku psüühikahaigete inimeste rehabiliteerimisel, avati möödunud aasta sügisel Iru noortemaja, mis on mõeldud psühhootilisse häiresse haigestunud noortele vanuses 18-35.

“Meie majas on 18 kohta,” selgitas Otepalu. “Igal kliendil on omaette möbleeritud tuba, majas on neli ühiskööki, korralik jõusaal ja puhkeruumid. Keskkond on taastumiseks äärmiselt oluline. Lisaks töötab noortemajas kuus tegevusjuhendajat ja rehabilitatsioonispetsialistid ning kaks korda nädalas jõusaalitreener.” Teenuse saaja tasub eluruumi kommunaalkulud.
Otepalu sõnul on tegemist kompleksse teenusega, millega pakutakse toetatud elamist, aidatakse igapäevalus ja tööga toimetulekul, samuti pakutakse erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid.

“Et paljud meie kliendid vajavad ärevuse ja hirmudega toimetulekuks abi just õhtuti ja öösiti, on meil töötaja kohal ööpäevaringselt,” märkis Otepalu.
Noortekodu töötajad jälgivad, et kliendid võtaksid korralikult ravimeid, aitavad noori tundma õppida oma haigust ja sümptomaatikat. “Samuti vajavad esmahaigestunud enesehinnangu ja eneseteadlikkuse tõstmist,” mainis Otepalu. “Haigestumine on suur trauma, sellepärast töötavad meil ka psühholoogid. Lisaks on noorte puhul üllatavalt suur vajadus iseseisva elu õppeks – nad on tulnud keskkonnast, kus kõik nende eest ära tehakse. Nad ei oska elementaarse planeerimisega toime tulla, toitu valmistada jne, aga selle kahe aastaga, mis nad saavad meie teenusel olla, omandavad nad need vajalikud oskused kindlasti.”

Oluline osa noorte psüühikahaigete rehabiliteerimisele on ka tervisliku eluviisi harjumuste kujundamine, haridustee jätkamise toetamine, sobiva töö leidmine ning suhtlemisoskuste arendamine ja sotsiaalsete suhete loomine ja säilitamine.
“Eesmärk on ju, et noored läheksid kahe aasta pärast välja ja saaksid edaspidi ise hakkama,” sõnas Otepalu.
Teenuse finantseerimine on kombineeritud – riiklike teenuste eest tasub sotsiaalkindlustusamet, Tallinna linn finantseerib kahe tegevusjuhendaja töökoha, et tagada spetsialisti kohalolek öisel ajal.