UURING: 37% eestlastest tunnistab ebatervislikku toitumist

Põhjuseid, mis inimesed tervislikult ei toitu, oli uuringufirma Faktum & Ariko uuringute juhi Kalev Petti sõnul peamiselt kaks. "Üks on see, et seda peetakse kallimaks, ja teine on see, et info tervislikust toitumisest ei ole usaldusväärne, sest igaüks räägib erinevat juttu," rääkis ta.

Pilt: Scanpix

UURING: 37% eestlastest tunnistab ebatervislikku toitumist

Triin Oja

Põhjuseid, mis inimesed tervislikult ei toitu, oli uuringufirma Faktum & Ariko uuringute juhi Kalev Petti sõnul peamiselt kaks. "Üks on see, et seda peetakse kallimaks, ja teine on see, et info tervislikust toitumisest ei ole usaldusväärne, sest igaüks räägib erinevat juttu," rääkis ta.

Uuringufirma Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti tutvustas tänasel 2. tasakaalustatud toitumise konverentsil värskelt valminud tervisliku toitumise ja toiduainete kvaliteedi uuringut. "Kuigi tervisliku toitumise teadlikkuses on vastuolusid, siis inimeste põhiarusaam on minu meelest täiesti adekvaatne," märkis ta.

Küsimusele, et kas toitute ise tervislikult, vastas Petti sõnul eitavalt 5 protsenti vastanutest, kolmandik, et pigem mitte, kokku ütles 37 protsenti, et ei toitu tervislikult. "56 protsenti ütles, et üldiselt toitub tervislikult ja 4 protsenti oli neid, kes väidavad, et nad toituvad tervislikult täiesti kindlasti," rääkis Petti. 4 protsenti osalejatest vastust anda ei osanud.

Vanem põlvkond on Petti sõnul natuke paremal arvamusel oma toitumise tervislikkusest, kuid üldiselt vanuserühmade vahel väga suuri erinevusi polnud.

Põhjuseid, miks inimesed tervislikult ei toitu, oli Petti sõnul peamiselt kaks. "Üks on see, et seda peetakse kallimaks, ja teine on see, et info tervislikust toitumisest ei ole usaldusväärne, sest igaüks räägib erinevat juttu," kirjeldas Petti. "Meediast võib leida igasugust juttu tervisliku toitumise sildi all ja see raskendab inimeste arusaama, mis on õige."

Veerand vastanutest aga tunnistas, et neil ei ole aega tervisliku toitumise teemaga tegeleda.

Need, kes enda sõnul aga tervislikult toituvad, nimetavad põhjusteks valdavalt hea enesetunde ja üldise vormi hoidmist, kuid paljud kasutavad seda ka kehakaalu reguleerimiseks. "On ka rühm, kes igas mõttes harrastab tervislikke eluviise ja sealhulgas ka toitumist," lisas Petti.

Peamise infoallikana tervisliku toitumise kohta nimetati internetti (69%), sellele järgnesid ajakirjad (38%), sõbrad-tuttavad (35%), televisioon (31%), arstid ja spetsilistid (30%).

Kõige usaldusväärseimaks allikaks peetakse arstide soovitusi (64%). Järgnevad teaduslikud artiklid ja uuringud (54%) ning kokaraamatud (47%). Tervisesaated televisioonis on neljandal kohal (40%).
Nimekirja kõige vähem usaldusväärseks allikaks peetakse telereklaami (usaldusväärseks peab vaid 1%), kuid palju parem pole olukord ka info- ja reklaammaterjalidega kauplustes (2%). Lisaks tasub mainida, et kõrge pole ka toote pakendil oleva info usaldusväärsus (13%). Ametnike usaldusväärsus oli aga vaid 7%.

Uuringust selgus ka, et inimeste arvates on toiduainete koostisosadest tervislikuimad valgud, sellele järgnevad vitamiinid, kiudained, süsivesikud ja teatud head rasvad. Ebatervislike toiduainete tipus oli aga suhkur, sellele järgnesid rasvad ja säilitusained.

Uuringus küsiti ka, milline on vastajate hinnangul E-ainete mõju toodetele. Selgelt ülekaalus oli kaks arusaama – mõned vähendavad toodete tervislikkust ja parandavad toote välimust ja kostist.

Vastajatelt küsita ka, et kas laktoosivabade toodete tarbimine on tervislik ka terevetele inimestele. Vastajatest 12% leidis, et jah on, kindlalt ei vastasid 10% ning ülejäänud jäid kõhklevale seisukohale.

Kõige enam jälgitakse pakendit lugedes infot toote põhikomponentide kohta (76%). Seejärel lisaainete sisaldust (65%) ja suhkru sisaldust (46%).

Uuringu valimiks oli 500 tarbijat vanusevahemikus 15-74 aastat vastavalt elanikkonna sotsiaaldemograafilisele proportsioonile soo, vanuse, piirkonna ja rahvuse tunnustes.

Laadimine...Laadimine...