VÄHEM BÜROKRAATIAT: Abivahendite saamine muutub puuetega inimestele lihtsamaks

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht rõhutas, et uus kord lihtsustab seni kehtinud protseduuri. "Näiteks laieneb abivahendi andjate ring, mis on olnud meie nõuanne ja soov juba 2016. aasta jaanuarist, kui süsteemis toimusid suuremad muudatused," märkis ta. Hooldeasutuses elavate inimeste abivahendite probleem ootab tema sõnul aga veel lahendamist.

Pilt: Scanpix

VÄHEM BÜROKRAATIAT: Abivahendite saamine muutub puuetega inimestele lihtsamaks

Urmas Kaldmaa

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht rõhutas, et uus kord lihtsustab seni kehtinud protseduuri. "Näiteks laieneb abivahendi andjate ring, mis on olnud meie nõuanne ja soov juba 2016. aasta jaanuarist, kui süsteemis toimusid suuremad muudatused," märkis ta. Hooldeasutuses elavate inimeste abivahendite probleem ootab tema sõnul aga veel lahendamist.

Alanud aastast muutuvad mitmete abivahendite piirhinnad ning füsio– ja tegevusterapeudid saavad õiguse hinnata inimese vajadust abivahendi järele. Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit. Siiski on veel mitu murekohta, millele lahendust ei ole leitud, näiteks hooldusasutustes elavate inimeste abivahenditega seotud probleemid.

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht rõhutas, et uus kord lihtsustab seni kehtinud protseduuri. "Näiteks laieneb abivahendi andjate ring, mis on olnud meie nõuanne ja soov juba 2016. aasta jaanuarist, kui süsteemis toimusid suuremad muudatused," märkis ta. "Natukene kitseneb nüüd soodusvahendite saajate ring, mis on tingitud eelarve pingelisusest, kuid loodetavasti keegi selle pärast hätta ei jää."

Habichti sõnul on aga rida asju, mida abivahendite süsteemis oleks vaja veel muuta. "Hooldusasutuses elavate inimeste abivahendite probleem on siiani lahendamata," tõdes ta. "Nende abivahendeid käsitletakse kollektiivsete abivahenditena, aga sageli on tegelikult tegemist individuaalsete abivahenditega."

"Näiteks kui pime inimene elab kodus, saab ta osta audioraamatute kuulamiseks audiopleieri riigipoolse soodustusega, aga hooldeasutuses elavad inimesed ei saa," selgitas ta. "Ootame pikisilmi, et see ebavõrdsus laheneks."

Teine asi, mida puudega inimesed Habichti sõnul ootavad, on elektrooniline abivahendi kaart. "Selline kaart tagaks selle, et inimesed ei pea enam paberkandjal kaardiga jooksma erinevatesse kohtadesse ning kulutama selleks oma aega ja raha," rääkis ta.

Eesti pensionäride ühenduste liidu juhatuse esimehe Andres Ergma sõnul on hea, et on võetud midagi ette bürokraatia vähendamiseks. "Siiani on praktika aga näidanud, et aasta lõpus saab riiklik soodustusraha otsa," nentis ta. "Tean päris mitut inimest, kes on olnud sunnitud ostma aasta lõpus abivahendeid täishinnaga, kuigi neil on olnud õigus saada neid abivahendeid soodushinnaga."

"Kui saaks raha nii palju, et see enne aasta lõppu otsa ei lõpe, oleks juba päris hea," ütles ta. "Oleks ka huvitav teada, kuivõrd on arvestatud abivahendite hinnatõusuga."

Laadimine...Laadimine...