Vilja Toomast: Eesti on HIV-juhtude poolest Aafrikaga samal pulgal

Riigikogu liikme Vilja Toomasti sõnul on Eesti enda HIV-positiivsete juhtude tõttu koos Aafrika riikidega kaardil jätkuvalt punane.

Pilt: reform.ee

Vilja Toomast: Eesti on HIV-juhtude poolest Aafrikaga samal pulgal

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Riigikogu liikme Vilja Toomasti sõnul on Eesti enda HIV-positiivsete juhtude tõttu koos Aafrika riikidega kaardil jätkuvalt punane.

"Aastal 2018 registreeriti Eestis 190 uut HIV-i nakatumise juhtu, selle aasta 1. novembri seisuga on terviseameti andmetel avastatud juba 150 uut HIV-positiivset inimest. Mis need numbrid ütlevad? Esiteks muidugi seda, et oleme jätkuvalt koos Aafrika riikidega märgitud maailma kaardil punase riigina," rääkis Toomast HIV ja C-hepatiidi testimisnädala ümarlaua 21. novembril riigikogus.

"Euroopas oleme uute HIV-juhtude poolest teisel kohal. Küsimused, miks me kõiki HIV-positiivseid üles ei leia, miks me ei suuda hoida HIV-positiivseid ravil, sest ravi on ka ennetus, miks riigi poolt vastuvõetud juhendid ei toimi, kas tegevused, mis said kirja riiklikusse HIV-ennetuse tegevuskavasse aastani 2025 on tõhusad ja kas jõuame tegevuskavas seatud eesmärgini ehk Euroopa keskmise tasemeni uute juhtude poolest. Need ja veel paljud eelnevatega seonduvad küsimused on vastuseta. Seetõttu taaslõin ka riigikogu toetusgrupi, et hoida ka poliitikuid teemaga valgustatuna."

Pühapäeval tähistatakse üleilmset AIDS-ipäeva. AIDS ehk HIV-haigus on HIV-nakkuse lõppfaas. Eesti on HIV-nakatumiselt 100 000 inimese kohta Euroopas Läti järel teisel kohal. Eestis on viimastel aastatel ligi 200 uut HIV-juhtu aastas. Eesmärk on jõuda alla 100 uue juhuni aastas, nagu sätestab riiklik HIV tegevuskava. Eestis on HIV-testimine ja ravi tasuta ja riiklikult finantseeritud – Centari uuringu järgi läheb iga uus nakatumine riigile maksma üle 100 000 Euro järgmise 27 aasta jooksul.

Novembri lõpus toimunud HIV ja HCV tänavuse testimisnädala üks peamine eesmärk oli lisaks maksimaalset suurele sihtgrupile HIV- ja HCV-staatuse kontrollimise võimaluse pakkumisele ka HIV-alase teabe suurendamine elanikkonna hulgas. Ravimitootjate liit koos Eesti perearstide selts, infektsioonhaiguste seltsi ja tervise arengu instituudiga korraldas HIV ja C-hepatiidi testimisnädala ümarlaua 21. novembril riigikogus.

"Meil on testimise võimalused olemas, testimine on rahastatud. Aga kindlasti üks asi, mis takistab 90-90-90 eesmärkideni jõudmist, on infopuudus," ütles Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer. "Tavainimesed ei tea, et peaks HIV-testi tegema ja kus seda teha. Samas paraku ka kõik meedikud ei tea, milliseid sihtrühmasid tuleb eelkõige testida, kuigi meil on HV-testimise juhend aastaid olemas. Peame tegutsema kiiremini, sest HIV-positiivsed, kes ei ole ravil ja kõnnivad ringi, toovad meile järjest uusi patsiente juurde. Täna me teame, et HIV on krooniline haigus, mille puhul õigeaegne ravi hoiab inimese tervena ja on ka sisuliselt ennetus, sest ravi saav inimene praktiliselt ei ole oma partnerile nakkav."

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ühingu presidendi dermatoveneroloog Airi Põdra sõnul vajaks Eesti suguhaiguste testimiseks step-in-step-out–kliinikuid.

"Kindlasti peaks kõiki dermatoveneroloogi juurde pöördunud patsiente, kes soovivad ennast testida suguhaiguste suhtes, testima ka HIV-infektsiooni suhtes," märkis ta. "Dermatoveneroloog on arst, kelle juurde saab pöörduda ilma saatekirjata. Kui kunagi aastaid tagasi arutati, missuguste erialade arstide poole peavad patsiendid saama pöörduda ilma saatekirjata, siis said dermatoveneroloogid sellesse nimekirja ainult ühel ja ainsal põhjusel – et inimesed, kes soovivad ennast kontrollida suguhaiguste suhtes, ei peaks selleks muretsema perearsti saatekirja. Praegu oleme aga olukorras, kus tänu massilisele nahakasvajate kampaaniale on järjekord dermatoveneroloogi vastuvõtule keskeltläbi kolm kuud. Mis on iseenesest väga hea, et inimesed saavad kontrollida oma kasvajalisi moodustisi nahal ilma suunava saatekirjata, aga paraku tähendab see ka seda, et need inimesed, kes soovivad kontrollida ennast suguhaiguste suhtes, peavad ootama samuti kolm kuud. Mis tähendab, et suguhaiguste kahtlusega patsiendid meie juurde sisuliselt enam ei jõua. Dermatoloogia peaks olema ainult pool eriala, aga tegelikkuses hõlmab enamuse ajast. Ma näen, et dermatoveneroloogia erialal peaks olema step-in-step-out–kliinikud, kus patsient saab paari tunni jooksul suguhaiguste suhtes analüüse anda. Niisugune lähenemine on soovitatud WHO poolt, aga Eestis selline võimalus täna täiesti puudub."

"Perearstid saavad HIV-teste teha juba mitu aastat uuringufondiväliselt – sellega on hästi," sõnas perearst Eero Merilind. "Küll on aga palju probleeme, mis on poliitikute ja haigekassa lahendatavad: näiteks see, et kindlustamata patsiendid peavad perearsti visiiditasu maksma. Nad lihtsalt ei tule visiidilegi. Kui kindlustatutele tehti 10 000 testi, siis kindlustuseta inimestele tehti ainult 12. Oluline küsimus, millele peaksime mõtlema, kuidas ravikindlustamata inimesed saaksid arstiabi. Perearstidel on teatud raha aasta peale, millest peaksime kõiki uuringuid tegema. Näiteks eelmisel aastal oli 80 protsendil perearstidest septembris-oktoobris uuringufondi raha otsa lõppemas. Novembris-detsembris peame tegema valiku, kas testida kopsupõletikku või muud, aga meie jaoks kõik ühesugused ja olulised haigused."

Laadimine...Laadimine...