Võimlemistreener: terve süda saab trenni tehes veelgi tervemaks

"Treenimiseks ei pea minema kallisse spordisaali, kõige parem on trenni teha maal värskes õhus ja käepäraste vahenditega," rääkis psühholoog ja võimlemistreener Reet Pool. "Kusjuures – trenni tehes peab olema rõõmus meel. Vihase tujuga ei tasu üldse hakata ennast treenima."

Pilt: Scanpix

Võimlemistreener: terve süda saab trenni tehes veelgi tervemaks

Ain Alvela

"Treenimiseks ei pea minema kallisse spordisaali, kõige parem on trenni teha maal värskes õhus ja käepäraste vahenditega," rääkis psühholoog ja võimlemistreener Reet Pool. "Kusjuures – trenni tehes peab olema rõõmus meel. Vihase tujuga ei tasu üldse hakata ennast treenima."

Psühholoog ja võimlemistreener Reet Pool rääkis oma seekordses, linnarahvale koos Tallinna keskraamatukoguga tasuta korraldatud loengus sellest, millest võiks koosneda igapäevane kerge treening ning kuidas see õige toitumisega tõhuskas muuta ja rasvumist vältida.

Toitumise juures on Pooli sõnul hulgaliselt aspekte, alates sellest, kui palju kordi suutäit mäluda, lõpetades sellega, kuidas laud on kaetud ja milline on sööjat ümbritsev olustik. Kõiki neid ei pea ega jõuagi jälgida, aga põhiküsimustele – millal süüa, mida süüa, kuidas seda teha ja kui palju oleks mõistlik – tuleb enda jaoks ikkagi vastus leida.

Milline on just see õige toidukogus?

Kui lähenedagi asjale nende küsimuste põhiselt, siis kuigi paljud toitumisspetsialistid ei soovita õhtul enam süüa, ehk lähtuda põhimõttest, õhtusöök viska kerjusele, ei keela Reet Pool iseenesest ka õhtul söömist, pidades seda kindlasti paremaks, selle asemel et näljakrampides vaeveldes und oodata.
"See on ka, kuidas kellelgi. Öeldakse ju, et paar tundi enne trenni ei tasu süüa. Jah – täis kõhuga ei ole mugav ennast liigutada, aga ka tühja kõhuga ei ole see suurem asi. Ega inimene ei lähe ju ka puid lõhkuma näljasena," rääkis Pool. "Süüa tasub kas vähe korraga ja sageli või harvem, aga siis juba korraga suurem kogus."

Ka selles osas, mida ja kui palju süüa, on väga palju teooriaid. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) ja Eesti Tervise Arengu Instituut (TAI) soovitavad jälgida, et taldrikul oleks pool toidust süsivesikuid ja teise poole moodustaksid võrdsetes osades rasvad ja valgud. Kui aga see oleks nii lihtne, siis miks on maailma elanikkonnast kaks miljardit ülekaalulised ja eestis ülekaaluliste osakaal elanikkonnast oma kolmandik? Samas aga kulutatakse üüratuid summasid igasuguste toidulisandite ja suhkruasendajate peale, kuigi sageli ei saada neist loodetud abi.

Oma kehakaalu kontrollimiseks võb Reet Pooli hinnangul kasuatada üldtunnustatud kehamassiindeksi (KMI) arvutamist, mis on juba 1985. Aastast ka WHO tunnustuse saanud. See leitakse valemist KMI = inimese kaal (kg )jagatud pikkuse (m) ruuduga. Loomulikult sõltub tulemuse tõlgendamine inimese vanusest, soost ja etnilisest kuuluvusest, aga laias plaanis on need järgmised: KMI alla19 tähendab alakaalu, 19–24,9 loetakse normaalseks, üle 30 tähendab rasvumist ja üle 40 haiglaslikku rasvumist. Siiski tasub KMI juures tähele panna, et aeg muutub ja sellega koos ka inimesed ja arusaamad. Nii on WHO võtnud eesmärgiks see indeks nüüd ümber rehkendada.

Ka vööümbermõõduga saab oma kehamassi n-ö nõuetele vastavust määrata. Naistel võiks see olla kuni 88, meestel 92–94 cm, siis on veel kõik normaalne.
"Kõige ohtlikum on, kui inimene on keskelt, vöökohast, paks," märkis Pool. "Kui kõhu pealt katsudes tundub olevat pehme, siis tähendab see seda, et rasvkude on kogunenud naha alla ja see ei ole ohtlik rasv. Hoopis tõsisem on lugu siis, kui kõht on kõva, sest siis on rasv kogunenud elundite ümber."
Neist esimest nimetatakse subkutaanseks rasvumiseks, teist vistseraalseks rasvumiseks.

Kehakaalu kasvatavad stress ja ravimid

Pooli sõnul tõstavad inimese kehakaalu ka mitmed temast endast otseselt sõltumatud asjaolud, näiteks ravimid, hormoonravi, antibiootikumid. Näiteks väikelastel, kes on imikueas saanud antibiootikumi ravi, on suur risk vanemaks saadas ülekaalu minna. Seda sõltumata isegi sellest, kui palju ja mida nad söövad ning kui palju selle juures trenni teevad.

Ka seedeelundites olevad bakterid mõjutavad kehakaalu. Ka öeldakse, et eredas valguses viibiv inimene sööb palju. Külmas kliimas on ainevahetus kiirem ja energia põleb kiiremini, soojas aga jääb ainevahetus aeglaseks ja inimene muudkui korjab kilosid juurde.
Mida aeg edasi, seda suuremaks muutub taimede süsivesikute ja rasvade sisaldus, mille me kõik rohkem või vähem sisse sööme.
Ka stress mõjutab kehakaalu, stressis inimene esmalt juba sööb rohkem ja tihti valimatult, lisaks ei põleta organism rasvu piisava tõhususega ja need hakkavad ladestuma.

"Kõike seda arvesse võttes ei ole kindlasti õige inimesele öelda, et ta on oma paksuses ise süüdi. Ka tüsedate inimeste seas on palju neid, kes tegelikult söövad sageli väga tervislikult ja liigutavad ennast piisavalt, aga saledamaks ei saa," selgitab Pool. "Targad spetsialistid ütlevad selle kohta muidugi, et jätke söömine maha ja hakake trenni tegema. Mis iseenesest on ka õige, sest uuringud näitavad, et kõige pikem eluiga on neil, kes ennast lapsest peale pidevalt liigutavad. Kui aga kehakaal on üle normi juba üle 55%, siis võib uuringutele tuginedes eeldada, et inimene elab keskmiselt 11,4 aastat vähem kui ta elaks normis oleva kehakaaluga."

Ta lisab, et see, kes juba lapseeas oli laisk ja ka keskeas on laisk, võib elada kokkuvõttes oma paarkümmend aastat lühema elu sellest, kes liigub, ennast treenib ja elab füüsiliselt aktiivset elu.

Jõusaali eakal inimesel asja pole

Trenniks saab Pooli sõnul nimetada eesmärgipärast ja korduvat kehalist liigutamist. Aga ta märkis, et trenn ei pea tingimata tähendama jooksmist ja hüppamist. Ega jõusaalis käimist. Ennast võib treenida kodust väljumata, rakendades lihtsaid ja rahulikke harjutusi. Näiteks kinnisilmi ja laialisirutatud kätega alustades ja näpuga ninaotsa puudutamine treenib tasakaalu. Pehme palli pigistamine aga treenib käelihaste tööd. Kui palli üksteisele visata, treenitakse reaktsioonikiirust.

"Kui jõuliselt reklaamitakse, et veenilaiendite vastu aitab ainult kirurgiline sekkumine, siis tegelikult aitab veenilaiendite vastu suurepäraselt ka kodune jalgade treening, mis on lihtne, aga mida tuleks teha ikka regulaarselt," selgitas Pool. "Või kui rüht on vale, siis ei ole sirge selja saamiseks abi jalgpalli või tennise mängimisest. Võite nendega seljale veelgi rohkem häda teha. Küll aga aitab selja sirgeks saada selleks spetsiaalselt väljatöötatud treening."

Pooli arvates ongi treenimine läinud tänapäeval väga teaduslikuks, kõigi reeglite järgimine eeldab juba teatavat fanatismi ja see on suur ülepakkumine n-ö tavalise inimese jaoks. Ta kinnitab, et hästi toimiva trenni tegemiseks ei ole tarvis mingit spetsiaalriietust ega teab millist varustust. Piisab näiteks tavalisest labidast või rehavarrest. Oma jutu kinnituseks näitas treener pildiseeriat labidaga kraavikaevamise vahepeal treeningharjutusi tegevast noormehest.

"Treenimiseks ei pea minema kallisse spordisaali, kõige parem on trenni teha maal värskes õhus ja käepäraste vahenditega," kirjeldas Pool. "Ületreenitus teeb haigeks, mistõttu üldse kõige tervemad inimesed on rahva- ja tervisesportlased. Kusjuures – trenni tehes peab olema rõõmus meel. Vihase tujuga ei tasu üldse hakata ennast treenima. Ja ka vägisi ei ole sellel mõtet, trenn peab inimesele meeldima. Terve süda saab trenni tehes veelgi tervemaks. Haige süda aga võib üldse lakata tuksumast, kui endale treeninguga liiga tehakse."

Pool rõhutas, et eakale, mittetreenitud inimesele, eriti, kui on kahtlus mingile südame- või maksahaigusele on intensiivne treening ohtlik. Ja jõusaalitreeningut ei tohiks üle 65-aastased, eriti vähetreenitud inimesed üldse ette võtta. Selle asemel tasub ennast pidevalt sihipäraselt liigutada, sest see treenib ka aju ja ergutab mõttetegevust.

Tervisele ja enesetunde parandamisele võib piisata enda kümne minuti pikkusest liigutamisest. Näiteks, kui on istuv töö, tõusta vähemalt iga tunni tagant korra püsti, liikuda ruumis ringi ja istuda tagasi. Ja nii kogu päeva vältel. "Peaasi, et inimene, eriti juba aastates inimene, päevad läbi niisama ei istuks," kinnitas Pool.

Järgmised Reet Pooli loengud:

6. veebruar kell 18.00 - Nurmenuku raamatukogu: "Liigesed ja rüht. Mida saaksin ise ära teha oma liigeste tervise ja sirge selja heaks".
15. veebruar 14.00 - Keskraamatukogu: "Iseseisev võimlemine kodus soliidses eas. Miks? Kellele? Kuidas?"

Laadimine...Laadimine...