Analüütikud: USA-Hiina vastasseis kogub pingeid

Washingtoni ja Pekingi vahel lahvatavad pinged on tekitanud uute üleilmsete diplomaatiliste ja majanduslike eraldusjoonte tekkimise võimaluse ning sellel võivad olla tagajärjed, mis analüütikute sõnul võivad panna riigipeade ette senitundmatud väljakutsed.

Pilt: Scanpix

Analüütikud: USA-Hiina vastasseis kogub pingeid (1)

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Washingtoni ja Pekingi vahel lahvatavad pinged on tekitanud uute üleilmsete diplomaatiliste ja majanduslike eraldusjoonte tekkimise võimaluse ning sellel võivad olla tagajärjed, mis analüütikute sõnul võivad panna riigipeade ette senitundmatud väljakutsed.

Arvestades USA ja Hiina vaidlusi ägenevast kaubandussõjast mõjuvõimu pärast kemplemiseni Lõuna-Hiina merel, "oleme sisenenud jõulise ja pikaajalise USA ja Hiina rivaalitsemise aega", ütles Alice Ekman Prantsuse rahvusvaheliste suhete instituudist IFRI, vahendas BNS uudist.

President Donald Trumpi sõjakas hoiak, mida taaskord rõhutas sel nädalal Hiinale kehtestatud uued imporditariifid, on ümber lükanud aastakümnete pikkuse Lääne peenhäälestatud diplomaatia, millega üritati saada Hiina senikehtinud maailmakorra liikmeks.

"Ameerika Hiina-poliitikas käib paradigma muutus ning sellel on suured tagajärjed maailma kõige tähtsamale kahepoolsele suhtele ning, mis veelgi tähtsa, üleilmsele julgeolekule," ütles Brahma Chellaney New Delhis asuvast poliitikauuringute keskusest.

Selle järelmite eluiga võib osutuda pikaks ning sundida Euroopa, Aasia ja Aafrika riigid mõtlema ümber, kuidas nad kahe teineteisele vastanduva ülivõimuga lävivad. "Donald Trumpi käe all toimuv suur poliitikamuutus elab tema presidendiajast kauem, sest see peegeldab parteideülest üksmeelt Washingtonis, et varasem Hiinaga proovitud "konstruktiivse lävimise" poliitika on läbi kukkunud," lausus Chellaney.

Trumpi jaoks "oli saatuslik viga Hiina lubamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni 2001. aastal", lausus Jean-François Di Meglio Pariisis asuvast uuringute ja nõustamisfirmast Aasia Keskus. "Enne seda oli meil Hiina valitsus, mis mängis läänestumise mängu, mille pinnalt ütlesid Ühendriigid ja Euroopa Liit: "Usaldame neid, avame ukse ja anname neile areneva riigi seisuse"," lisas Di Meglio. "Hiina pidas seda tohutuks võiduks. 2001. aasta oli see aasta, kui tema kaubandusbilansi ülejääk asus plahvatuslikult kasvama ning Hiina valuutareservid võtsid tohutud mõõtmed," jätkas Di Meglio.

Trumpi sammud pole seni USA majandusel suurt kahju tekitanud, kuid analüütikute sõnul saab USA ja Hiina rivaalitsemise mõju tunda kogu maailmas. "Hiinlaste alandamine tähendab Hiina suunal suure probleemi tekitamist oma mantlipärijatele, sest ta pole Põhja-Korea või mõni muu riik, mida saab ilma suuremate tagajärgedeta sakutada," lausus Di Meglio.

Isegi kui kahe riigi kaubandussõda enam ei paisu, siis on vastasseisuks küpsed mitmed muud valdkonnad. Näiteks Hiina kasvav tehnoloogiline jõud, eriti 5G mobiilivõrkudes. Pinget hoiab peal ka Aasiat, Aafrikat ja isegi Euroopat hõlmav Pekingi suur taristu- ja kaubandusprojekt "Vöö ja tee algatus".

Samas ütlesid uudisteagentuuriga AFP vestelnud analüütikud, et Ameerika poliitikateadlase Graham Allisoni välja pakutud "Thukydidese lõksu" stsenaarium pole kuigi tõenäoline. "Thukydidese lõks" viitab mõttele, et tõusev riik tekitab end olemasolevas süsteemis sisse seadnud riigis hirmu, mis päädib riikidevahelise sõjaga. Siiski rõhutasid analüütikud, et USA ja Hiina vastasseis sunnib teisi riike liikuma tundlikumal geopoliitilisel malelaual ettevaatlikumalt. "Pikas vaates on võimalik näha kahe rivaalitseva pooluse" ja "kahe erineva globaliseerumise vormi" tekkimist, lausus Ekman. "Rahvusvaheliste suhete polariseerumine kutsuks esile uut moodi võistluse taristuvõrkude, standardite, rahvusvaheliste institutsioonide ja muu sellise pärast," lausus ta.

Di Meglio lisas, et Hiina hankeid võita lootvad Euroopa firmadele võidakse öelda, et nad peavad välja vahetama tundlikud tehnoloogiad või seadmed, mida saaksid hiljem kasutada Ameeriklased. "Kujutage ette selle juhtumist telefonide, autode või muude tööstusharude vallas. See lõhestaks maailma piki eraldusjooni, mida me ei suuda ette näha. Kas need tekiksid Saksamaal? Kesk-Euroopas? Kesk-Aasias?" küsis ta.

Sisuliselt tähendaks see, et riigid on sunnitud valima kas USA või Hiina vahel. "Teistele riikidele oleksid saadaval valikuvõimalused, mida mõjutaksid nende poliitilised eelistused, nende geograafiline lähedus ning majanduslikud haavatavused nende kahe riigi suhtes," lausus Ekman.

USA kaubandusvoliniku Robert Lighthizeri sõnul asus tema kantselei tegema ettevalmistusi tariifide tõstmiseks veel 300 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele. USA tõstis reede keskööl 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupade imporditolli 10 protsendilt 25 protsendile. Tunde hiljem teatasid USA ja Hiina oma kaubanduskõneluste 11. vooru lõppemisest leppeta. Nüüd kehtib 25-protsendine imporditoll 250 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele, kuid umbes 300 miljardit dollarit Hiina kaupu pole aasta kestnud vaidluses tollimaksu tõusuga veel pihta saanud.

Lighthizer asus laupäevase teatega ellu viima USA presidendi Donald Trumpi reedest korraldust tõsta nende Hiina kaupade imporditollid, mis on seni puutumata jäänud.

Hiina asepeaminister Liu He ütles laupäeval, et kaubanduskõnelused USA-ga pole lagunenud. See, et kõnelustel ei leitud lahendust tariifivaidluses, on "kõigest väike tagasilöök", ütles Liu ajakirjanikele Hongkongi telekanali Phoenix TV vahendusel. Asepeaministri sõnul on ta ettevaatlik, kuid optimistlik. Liu vestles ajakirjanikega enne koju sõitmist Washingtonist, kus toimunud kõnelused takerdusid Hiina nõudmise taha, et kaubandusleppes peab olema säte, mis näeb ette USA kehtestatud tariifide esimesena tühistamise. Liu sõnul ollakse eri meelt ka küsimuses, kui palju kaupu lubab Hiina USA-lt osta, et aidata vähendada USA kaubandusbilansi puudujääki.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...