"Rail Baltica liini reisijateveo osa hindamine näitab, et see ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aastaks kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas. 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonnas elab kokku 3,8 miljonit inimest aga jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad sellised liinid teenindama 9 miljonit reisijat aastas," tutvustas Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts riigikogu liikmetele kontrollikoja auditit.

Kontrollikoja andmetel on Rail Baltica näol tegemist liiniga, mille teeninduspiirkonnas elab kõikidest kontrollikoja poolt auditeeritud raudtee suurtaristutest kõige vähem inimesi. “Vahe on väga suur, see mõjutab selle projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust, rääkimata tema majanduslikust tasuvusest,” rääkis Parts.

Samas rõhutas ta, et kindlasti ei kritiseeri Euroopa Kontrollikoda kuidagiviisi Rail Baltica projekti ennast. “Meie partner või kriitika subjekt on Euroopa Komisjon ja mitte niivõrd liikmesriigid,” selgitas Parts.

Enamik megaprojekte venib üle 10 aasta

Kontrollikoda auditeeris 2019. aastal lisaks Rail Balticale veel seitset Euroopa Liidu transpordi megaprojekti ning leidis, et 2030. aastaks ei toimi tõenäoliselt kuus mitme miljardi suurusest taristust täisvõimsusel, nagu algselt kavandatud. Kõigi uuritud megaprojektide puhul viibis ehitamine märkimisväärselt ja keskmine hilinemine oli 11 aastat.

Halbade tulemuste peamine põhjus oli kontrollikoja hinnangul asjaolu, et projektid olid sageli riikide vahel halvasti koordineeritud. “Komisjon kasutab oma käsutuses olevaid õiguslikke hoobasid ikkagi üsna ettevaatlikult,” nentis Parts, kelle sõnul võiks arutada teemal, et kui Euroopa Liit rahaliselt panustab, kas siis ta võiks ka jõulisemalt projektide juhtimisse sekkuda.

Partsi sõnul kipub olema ka reegel, et projektid teostamise käigus üpris suurel määral kallinevad ning see on juhtunud ka Rail Balticaga. Projekti kulud on osutunud oluliselt suuremaks kui algselt planeeriti. Kulud on 51% ehk 2,35 miljardit suuremad kui kaheksa aastat tagasi planeeriti. “Ja see kõik on juhtunud projekteerimisfaasis. Mis saab veel ehitusfaasis?” küsis Parts.

Rail Baltica ehitus on sarnaselt viiele teisele auditeeritud transpordi megaprojektile veninud ja kontrollikoja hinnangul on elluviimises projekti elujõulisuse aspektist raskesti talutavaid viivitusi. “Aeg ka maksab. Aastal 2008 oli Rail Baltica puhul poliitiline soovmõtlemine, et rong hakkab sõitma aastal 2020, pluss-miinus kaks aastat. Aga täna me räägime ikkagi juba aastast 2030,” rääkis Parts.

Kontrollikoja hinnangul peab põhja-lõuna suunaline raudtee kaubavedu suutma konkureerida teiste transpordiliikidega, kuid Rail Baltica puhul ei ole saa konkurentsivõimes kindel olla. “Kontrollikoda ei ole leidnud ühtegi sellist realistlikku plaani, milliste majanduslike hoobadega ikkagi see kaup autodelt ja laevadelt sinna raudtee peale viiakse,” muretses Parts.

Suurim probleem juhtimises

Viimase probleemina on kontrollikoda välja toonud Rail Baltica juhtimisprobleemid. “Juhtimisprobleemid jätkuvad, seda me teame. Siin on mul oma isiklik kogemus ja sellega seotud emotsioonid. Ja see on üks suuremaid etteheiteid ka meie poolt Euroopa Komisjonile,” nentis Parts, kelle sõnul ei puuduta see sugugi üksnes Rail Baltica nagu spetsiifiliselt.

“On olemas teatud lihtsad reeglid, kuidas ühte või teist suurt transpordi megaprojekti juhtida. Tuleb luua ühtsed äriüksused, kellel on selge omaniku vastutuse loogika juba projekti investeeringute alguses,” selgitas Parts. “Kõik need asjad, mis tegelikult said ju kokku lepitud – need ei ole praktikas realiseerunud. Ja kontrollikoda küsibki komisjoni käest, et miks ei ole.”

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, rahanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon said esmaspäeval ülevaate Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta aruandest. Euroopa Kontrollikoda jälgib Euroopa Liidu eelarve täitmist ja raha kasutamise seaduspärasust.

Kontrollikoja aruande järgi olid Euroopa Liidu möödunud aasta tulud seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu. Ühenduse 2019. aasta eelarvest tehtud kulutuste üldine veamäär oli 2,7 protsenti, mis on veidi suurem kui aasta varem (2,6 protsenti).