G7 keskkonnaministrite kohtumist varjutavad erimeelsused USA-ga

USA partnerid juhtivate tööstusriikide ühenduses G7 lubasid jätkata jõupingutustega kliimamuutuste pidurdamiseks pärast Ühendriikide otsust lahkuda Pariisi kliimaleppest.

Pilt: Scanpix

G7 keskkonnaministrite kohtumist varjutavad erimeelsused USA-ga

USA partnerid juhtivate tööstusriikide ühenduses G7 lubasid jätkata jõupingutustega kliimamuutuste pidurdamiseks pärast Ühendriikide otsust lahkuda Pariisi kliimaleppest.

"G7 riikidel on meie avaliku arvamuse, arengumaade ja planeedi ees otsustavad rollid ja vastutused," ütles Itaalia keskkonnaminister Gian Luca Galletti Bolognas kahepäevast kohtumist avades. "Rahvusvaheline kogukond ootab meie sõnumit." G7 moodustavad USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kanada ja Jaapan, vahendas BNS.

Bologna-kohtumisel osalevad ka Tšiili, Maldiivid, Etioopia ja Rwanda - neli riiki, kel on võitluses kliimamuutuste vastu eriti palju kaalul.

USA keskkonnakaitseagentuuri (EPA) direktor Scott Pruitt, naftatööstuse sõber ja kliimamuutuste skeptik, osaleb küll kohtumisel, ent plaanib avapäeva järel koju lennata.

Tõsist dialoogi pärssisid veel Saksa keskkonnaministri Barbara Hendricksi varajane lahkumine, Prantsuse ministri Nicolas Hulot otsus tulla Prantsuse parlamendivalimiste tõttu kohtumisele alles esmaspäeval ning Suurbritannia otsus saata ennetähtaegsetele valimistele järgnenud valitsuskõneluste tõttu kohtumisele nooremminister.

Pariisi kliimaleppe elluviimise eest vastutav ÜRO ametnik Patricia Espinosa rõhutas, et Ühendriikide presidendi Donald Trumpi otsus kliimaleppest taanduda ei muuda lähitulevikus midagi.

"Me oleme kõik kahetsusega USA otsuse ära märkinud. Samal ajal jääb USA leppe osapooleks, sest see näeb ette kolmeaastase perioodi enne lahkumise võimalikuks muutumist," lausus ta.

Espinosa sõnul tuleb leppe elluviimisega edasi liikuda ja aidata riikidel muuta riiklikud programmid arengupoliitikateks. "Siis saame 2018. aastal anda esimese hinnangu edusammudele."

Trump teatas 1. juunil otsusest USA 2015. aasta detsembris sõlmitud leppest välja viia, ent analüütikute sõnul on selle mõju vähene, sest paljud USA osariigid, linnad ning tööstusharud on hakanud juba süsinikusaastet vähendama.

Saksamaa ja USA suurima rahvaarvuga osariik California leppsid laupäeval kokku koostöös Pariisi leppe elluviimiseks. California saatis Bologna-kõnelustele lausa oma esindaja.

"G7 riikidel on sidus lähenemine" kliimamuutustele, ütles Jaapani keskkonnaminister Koichi Yamamoto pühapäeval kohtumise avaistungil.

USA jäi mai lõpus Sitsiilias peetud G7 tippkohtumisel isolatsiooni, ülejäänud kuus riiki lubasid jätkata rohelise tehnoloogia ja taastuvate energiaallikate propageerimist.

Ligikaudu 200 maailma riiki, teiste hulgas Ühendriigid eesotsas eelmise presidendi Barack Obamaga nõustusid 2015. aastal Pariisi leppes kliimamuutuse pidurdamiseks vabatahtlikult kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendama.

Leppe eesmärk on piirata globaalne soojenemine sel sajandil "tublisti" alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes. Kliimalepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ja neid iga viie aasta järel uuendama.

Ühendriike kohustab lepe kärpima kasvuhoonegaaside emissiooni 2025. aastaks 2005. aastaga võrreldes 26-28 protsenti.

USA välisminister Rex Tillerson on lubanud, et riik jätkab süsinikuemissioonide kärpimist. Trump ise kuulutas 1. juuni kõnes, et Ühendriigid jäävad maailma puhtaimaks ja keskkonnasõbralikumaks riigiks.

Laadimine...Laadimine...