Kapo: Venemaa telekanalid jätkavad valeinfo levitamist

Mitmed Venemaa telekanalid jätkasid ka möödunud aastal mõjutustegevusega, edastades Eesti kohta teadlikult valeväiteid, seisab kaitsepolitseiameti aastaraamatus. Kapo toob esile Peterburi 5. Kanali tegevuse, lisades, et see kanal valmistas "kõige provokatiivsemaid silmamoondusi Eesti kohta". Julgeoleku oht peitub kapo hinnangul ka Kremli-poolses noortega manipuleerimises, mälestusmärkidega avaliku ruumi pingestamise katsetes ning püsivas üritus Krimmi annekteerimist legitimeerida.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv
Välismaa Eesti

Kapo: Venemaa telekanalid jätkavad valeinfo levitamist (4)

Mitmed Venemaa telekanalid jätkasid ka möödunud aastal mõjutustegevusega, edastades Eesti kohta teadlikult valeväiteid, seisab kaitsepolitseiameti aastaraamatus. Kapo toob esile Peterburi 5. Kanali tegevuse, lisades, et see kanal valmistas "kõige provokatiivsemaid silmamoondusi Eesti kohta". Julgeoleku oht peitub kapo hinnangul ka Kremli-poolses noortega manipuleerimises, mälestusmärkidega avaliku ruumi pingestamise katsetes ning püsivas üritus Krimmi annekteerimist legitimeerida.

"Venemaa telekanalid toimetasid 2017. aastal Eesti suunal endise agarusega. Venemaa mõjutustegevusele omaselt esitati reportaažide sildi all teadlikult valeväiteid ja ebateavet. Masinliku meelekindlusega korrati kulunud valesid, süüdistades Eestit natsismis ja võõravihas, eesmärgiga kujutada või tekitada Eesti eri kogukondade vahel vaenu," vahendas BNS täna avalikustatud kaitsepolitseiameti aastaraamatus kirjutatut. 

Kapo toob esile Peterburi 5. Kanali tegevuse, lisades, et see kanal valmistas "kõige provokatiivsemaid silmamoondusi Eesti kohta". 

"Mullu korduvalt Eestisse lähetatud selle telekanali töötaja Anatoli Maiorovi tegevus näitab ilmekalt, kuidas Venemaa meedia ja riiklike eesmärkide saavutamine on läbi põimunud," seisab aastaraamatus. 

Kapo kirjelda, kuidas Maiorovi võttegrupp piirikontrolli vältimiseks sisenema Eestisse Schengeni viisaruumi kaudu ja kasutama sidepidamiseks kohalikke lepinguta kõnekaarte. "Kokku monteeritud reportaažid edastasid Venemaa mõjutustegevuse tüüpilisi sõnumeid eesmärgiga kahjustada Eestit, Euroopa Liitu ja NATO-t," seisab aastaraamatus. 

Aastaraamat toob näiteks, et kanali saadetes naeruvääristati nii Ukraina presidendi Petro Porošenko Eesti ja Soome visiiti kui ka Balti riikide ajalookäsitust ja pretensioone Venemaale.  "Kõneisikutena kasutati ära kohalikke töölisi, kes ülistasid NSV Liidu aega ning esitasid valeväiteid, nagu saaks Eestis pensioni vaid endised SS-lased," seisab aastaraamatus. 

Ka toob kapo esile 5. Kanaliga samasse kontserni kuuluva Ren TV tegevuse. 

Maiorovile kohaldati kolmeks aastaks sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi. Pärast keelu kohaldamist lahkus Maiorov Peterburi 5. Kanalist.  

Suurim oht Venemaa välispoliitilistest eesmärkidest

Kuigi Eesti põhiseaduslik kord mullu ohtu ei sattunud, tuleb kaitsepolitsei (kapo) hinnangul jätkuvalt kõige tõenäolisem ja tõsisem oht põhiseaduslikule korrale endiselt Venemaa agressiivsetest välispoliitilistest eesmärkidest.

"Iseenda eest kõnelevad Kremli katsed nõrgestada Euroopa Liitu, püüdes liikmesriikide ühiskondi lõhestada, selleks neis olemasolevaid pingekoldeid lõkkele puhudes või tehislikult tekitades. Paljastame tänavuses aastaraamatus Kremli ettevõtmistes peituvaid julgeolekuohte kolme näite varal: noortega manipuleerimine, mälestusmärkidega avaliku ruumi pingestamise katsed ning püsiv üritus Krimmi annekteerimist legitimeerida. Näited hõlmavad nii ajaloopropagandat kui ka mõjutustegevuse operatsioone, kus üheks välispoliitiliseks tööriistaks on Venemaa riiklikult kontrollitud meedia. Need ohud polnud otsesed, vaid kaudsed ja pigem oportunistlikud. See tähendas katsetamist, kas ühiskonnas on piisavalt ärevust ja pinget, mida tehislikult kruvides õnnestuks millekski hullemaks pöörata. Teisalt on tegu isetäituva ennustuse tootmisega, mis seisneb eesmärgis luua selliste korduvate katsetega see puuduv pinge," seisab kapo värskelt avaldatud aastaraamatus.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas 31. oktoobril 2017 Moskvas iga-aastasel lõhestuspoliitika konverentsil „100 aastat Vene revolutsioonist: ühinemine tuleviku nimel“ esinedes, et hetkel on olemas kõik eeldused noorte „kaasmaalaste“ võrgustiku loomiseks välismaal. Ühtlasi osutas ta ministeeriumi valmisolekule võrgustiku loomist toetada. Nende nn noortediplomaatia massiüritustel osalejate seast loodab Kreml leida oma lõhestuspoliitikale aktiivse järelkasvu välisriikides, märkis kapo.

Takistatakse noorte lõimumist

Sellise väljaspool Venemaad elavate venekeelsete noorte võrgustiku rajamisele pöörab Kreml kasvavat tähelepanu ja tõtt-öelda on Venemaa selle loomist alustanud juba aastaid tagasi, lisas kapo. "Noori hõlmatakse ka paljudel keele-, kultuurija haridusteemalistel konkurssidel, noortelaagrites, seminaridel. Sellised üritused on noorte jaoks muudetud parajalt peibutavaks: korraldajad, keda toetavad Kremli lõhestuspoliitika riiklikud rahastud ja ametkonnad, katavad sageli osaleja sõidu- ja elamiskulud ning pakuvad lisaks ideoloogilisele osale ka tasuta meelelahutusprogrammi. Niinimetatud vene maailma ideoloogia ja Venemaa riikliku ajalookäsituse propageerimisega rööbiti otsitakse noorteürituste varjus protestimeelseid ja kergesti manipuleeritavaid inimesi nende hilisemaks kaasamiseks ja ärakasutamiseks," selgitas kapo.

"Ühtlasi soovib Venemaa takistada venekeelsete noorte lõimumist Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, tagada järelkasv Kremli lõhestuspoliitika elluviijatele Eestis ning otsida võimalikke värbamisobjekte Venemaa eriteenistustele. Selleks koguvad lõhestuspoliitika ürituste korraldajad ning Venemaa ametkonnad osalejate ja nende lähedaste isikuandmeid. Teisisõnu soovib Venemaa kasutada noori vahendina, kellega manipuleerides saavutada oma välispoliitika ja mõjutustegevuse eesmärke välisriikides, sealhulgas Eestis, kirjutab kapo oma aastaraamatus.

Venemaa välisministeeriumi suuniste järgi osutab kohalik saatkond noorte kaasamisele rohkem tähelepanu. 2017. aastal korraldati Eestis Vene saatkonna ja fondi Russki Mir rahastusel kaks Balti riikide venekeelsetele noortele mõeldud üritust: 26.–28. mail toimus Järvamaal Valgehobusemäe puhkekeskuses noorte foorum „Minu Baltimaad“ ja 29. septembrist 1. oktoobrini Harjumaal Nelijärve puhkekeskuses noorte foorum „BaltFest 2017“. Esimest neist külastas ka eelmainitud O. Malginov, kelle sõnul soovib kaasmaalaste osakond oma tööd ümber korraldada, loobuda formaalsetest tööskeemidest ning orienteeruda rohkem sihtrühmadele ja tööle noortega. Toimunud foorumit pidas ta kordaläinuks ja soovitas saadud kogemusi rakendada teisteski riikides.

Kvoodipagulased ohtu ei kujuta

Seni Eestisse vastu võetud kvoodipagulased ei ole kaitsepolitsei andmetel Eesti julgeolekut ohustanud, ka peab kapo põhjendatuks kvoodipagulaste hajutamist mitmesse piirkonda.Kaitsepolitsei märgib, et kaugest kultuuriruumist pärit sõjapõgenike vastuvõtmine ja lõimimine on Eesti riigile, sealhulgas ka kaitsepolitseile proovikiviks nii ressursi kui olukorra uudsuse mõttes. 

Aastaraamat toob esile, et kui 2017. aasta lõpu seisuga oli Eesti ümber paigutanud ja asustanud 175 kvoodipagulast, siis aastatel 2016 ja 2017 asus Eestisse elama  ligi 25 000 inimest ehk ligi 140 korda kvoodipagulastest rohkem. "Kahtlemata on neil positiivne majanduslik ja demograafiline mõju, kuid mööda ei tohiks vaadata ka selle protsessi julgeolekumõõtmest," märgib aastaraamat. 

"Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut. Paraku ei ole enamik põgenikest siiski ühiskonda sulandunud," märgib aastaraamat 

Kapo nendib, et ligi pooled  vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud ning äramineku peamiste põhjustena mainitakse väikesi sotsiaaltoetuseid, islamikogukonna puudumist ning teisi kultuurilis-religioosseid põhjuseid. 

"Vaagides sõjapõgenike Eestist äramineku põhjuseid, on vaieldav, kas nende puhul oleks ümberkolimine linnadesse olnud piisav motivatsiooniallikas Eestisse jäämiseks. See sunnib omakorda tõdema, et Eestist lahkunuid tuleb valdavalt pidada majandus-, mitte sõjapõgenikeks," seisab aastaraamatus. 

Pagulaste hajutamine on põhjendatud ja vajalik

"Märkimisväärse lahkujate hulga taustal on alanud diskussioon, kas ja mida võiks riik teha teisiti. On pandud ette loobumist praegusest mudelist, mille kohaselt Eestisse saabunud sõjapõgenikud hajutatakse üle Eesti mitmesse piirkonda. Kaitsepolitsei hinnangul on hajutamine põhjendatud ja vajalik nii riigi julgeoleku kui ka põgenike endi huvides,“ seisab aastaraamatus. 

Kapo hinnangul vähendab kvoodipagulaste hajutamine koormust piirkondlikule sotsiaal- ja haridussüsteemile ning teisalt annab põgenikele võimaluse kiiremini sulanduda kohalikku ellu.

"Varasem praktika teisest kultuuriruumist põgenikega näitab, et Eesti mõistes suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus kogukondlikult kooselamisega kaasnevad nii peredele kui ka riigile uued raskused. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et kui ümberasujal on võimalik hakkama saada oma kogukonnas ilma vajaduseta kohaneda uues keskkonnas kohalike oludega ning esialgu ka riigiga suhtlemata, siis kasvab oht suletud kogukonna tekkeks ja segregatsiooniks," märgib aastaraamat. 

"Juhul kui suletud kogukonnas järgitakse päritolumaa kombeid ja tavasid, mis lähevad vastuollu Eesti õigusruumiga, muutub sisuline lõimumine väga ebatõenäoliseks ning nende inimeste elukorraldus ei ole enam sisuliselt ühenduses Eesti põhiseadusliku korraga. Sellist asjade käiku tuleb riigil vältida," seisab aastaraamatus. 


4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...