Macron ja Trump soovivad arvatavale keemiarünnakule "tugevat vastust", Venemaa ei soovi uurimist

Prantsuse president Emmanuel Macron ja USA riigipea Donald Trump kinnitasid soovi anda tugev vastus arvatavale keemiarelvarünnakule Süüria tsiviilisikute vastu mässuliste käes olevas Douma linnas. Venemaa tõrjus ÜRO-s USA uue ettepaneku algatada uurimine, et kindlaks teha keemiarünnaku toimepanijad.

Pilt: Scanpix

Macron ja Trump soovivad arvatavale keemiarünnakule "tugevat vastust", Venemaa ei soovi uurimist (2)

Prantsuse president Emmanuel Macron ja USA riigipea Donald Trump kinnitasid soovi anda tugev vastus arvatavale keemiarelvarünnakule Süüria tsiviilisikute vastu mässuliste käes olevas Douma linnas. Venemaa tõrjus ÜRO-s USA uue ettepaneku algatada uurimine, et kindlaks teha keemiarünnaku toimepanijad.

Tegemist oli juba teises jutuajamisega kahe presidendi vahel pärast laialdast hukkamõistu pälvinud arvatavat laupäevast keemiarünnakut, vahendas BNS. Vestluses korrati soovi, et need "uued keemiarelvakeelu rikkumised saaksid rahvusvaheliselt kogukonnalt tugeva vastuse".

USA president Donald Trump ütles varem esmaspäeval, et keemiarelvarünnakule reageeritakse jõuliselt ning andis märku, et otsuseni sõjalise sammu kohta on jäänud mõni tund.

"Me teeme otsuse täna või väga varsti pärast seda," ütles Trump oma riikliku julgeolekumeeskonnast ümbritsetuna.

Laual sõjalised vastused rünnakule

USA liider, kes kohtus oma kabineti liikmetega ja einestas seejärel kõrgemate sõjaväejuhtidega, ütles ajakirjanikele, et laual on mitmeid sõjalisi variante. Ta lubas teadet "üsna varsti", kuid tõenäoliselt tagantjärele ehk juba pärast ette võetud sammu.

Suurbritannia ja Prantsusmaa on väljendanud üksmeelt Ühendriikidega ja nõudnud karmi reageeringut.

Ida-Ghoutas Douma linnas tegutsevad päästjad ja meedikud teatasid laupäeval 40 inimese surmast pärast väidetavat mürkgaasirünnakut.

Juurdepääs piirkonnale, mida režiimiväed on viimastel nädalatel ägedalt pommitanud, on piiratud ja ametlikku kinnitust ei ole uudisteagentuuril AFP õnnestunud juhtunule saada.

Keemiarelva Keelustamise Organisatsioon on öelnud, et uurib süüdistusi, kuid seni on jõutud läbi viia vaid esialgne analüüs.

18. veebruaril alanud Süüria režiimivägede pealetungi käigus Ida-Ghoutale on hukkunud üle 1700 tsivilisti. Praguseks on ümber piiratud nende viimane kants Douma.

Pärast suurema osa Ghouta vallutamist on Süüria ja Venemaa taganud läbirääkimistega enam kui 46 000 mässulise ja tsiviilisiku evakueerimise piirkonnast.

Pühapäeval teatas režiim kokkuleppest Jaish al-Islami islamistidega Doumast lahkumiseks 48 tunni jooksul ja pantvangide vabastamiseks.

Venemaa tõrjus USA ettepaneku ÜRO-s Süüria keemiarünnaku uurimiseks

Venemaa tõrjus esmaspäeval ÜRO-s USA uue ettepaneku algatada uurimine, et kindlaks teha Süüria keemiarünnaku toimepanijad.

Ühendriigid esitasid Julgeolekunõukogule resolutsioonikavandi seoses väidetava mürkgaasirünnakuga mässuliste valduses olevale Douma linnale, milles hukkus vähemalt 40 inimest.

USA samm tuleb ajal, mil on kasvanud pinged seoses Ühendriikide võimalike sõjaliste sammudega Süürias. President Donald Trumpi sõnul on 48 tunni jooksul oodata olulisi otsuseid.

Venemaa suursaadik Vassili Nebenzja ütles, et USA eelnõu sisaldab mõningaid vastuvõetamatuid elemente, mis teeb selle halvemaks, kui eelmine märtsis välja käidud eelnõu.

"Selle põhjal, mida me kuuleme praegu, kaaluvad nad sõjalist varianti, mis on väga, väga ohtlik," lausus ta ajakirjanikele pärast nõukogu erakorralist istungit.

Trump, kes mullu pärast sariini kasutamist Khan Sheikhuni linnas, korraldas raketirünnaku Süüria õhujõudude baasile, on viimaste süüdistuste valguses rääkinud "väga kallist hinnast, mis tuleb maksta".

Nebenzja hoiatas nõukogu istungil, et USA sõjalisel löögil Süüria pihta võivad olla väga rasked tagajärjed ja rõhutas, et väidetav kloriingaasi kasutamine rünnakus ei ole kinnitust leidnud.

USA võib üksi vastata rünnakule

USA suursaadik Nikki Haley kutsus Julgeolekunõukogu üles tegutsema, kuid märkis, et Ühendriigid on valmis ise vastama.

"Me oleme jõudnud punkti, kus maailm peab nägema õigluse võidulepääsu," lausus Haley erakorralisel istungil.

Venemaa suursaadik hoiatas Ühendriike, et ei luba oma vägesid Süürias ohtu seada.

"Valelikul ettekäändel relvajõu kasutamine Süüria vastu ...., kus asuvad Vene väed võiks viia raskete tagajärgedeni," lausus Nebenzja.

Nii Moskva kui Damaskus on raevukalt eitanud keemiarelva kasutamist Süürias.

Ei ole teada, millal USA ette pandud meede Julgeolekunõukogus hääletusele läheb.

Resolutsioon peab läbiminekuks saama üheksa poolthäält ning seda ei tohi vetostada ükski alalistest liikmetest - Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Ühendriigid.

Euroopa välissuhete nõukogu ÜRO eksperdi Richardi Gowani sõnul ei ole Venemaal muud valikut, kui resolutsioonile veto panna.

"See annab USA-le ja võimalik, et ka Prantsusmaale ettekäände sõjalisteks sammudeks," märkis Gowan.

"Kõik pooled teavad, mis toimub, ja venelased on tegelikult prognoosinud USA sõjalisi samme Ghouta osas juba mõnda aega. Me võime vaid loota, et Moskva ei reageeri üle, kui see löök tuleb."

USA uus katse luua ÜRO Sõltumatu Uurimismehhanism (UNIMI) tuleb pärast seda, kui Venemaa pani novembris ÜRO uurimisele veto, keeldudes selle mandaati uuendamast.

Praeguse eelnõu kohaselt loodaks UNIMI üheks aastaks ja see töötaks koos Keemiarelva Keelustamise Organisatsiooniga, et tuvastada keemiarünnaku toimepanijad.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...