Macron: kui Brasiilia kliimaleppest lahkub, EL-Mercosur lepet ei tule

"Ma ei poolda suurte kaubanduslepete sõlmimist riikidega, kes on teatanud, et ei austa Pariisi kliimalepet," ütles Prantsuse president Emmanuel Macron.

Pilt: Scanpix

Macron: kui Brasiilia kliimaleppest lahkub, EL-Mercosur lepet ei tule

Toimetaja: Moonika Tuul

"Ma ei poolda suurte kaubanduslepete sõlmimist riikidega, kes on teatanud, et ei austa Pariisi kliimalepet," ütles Prantsuse president Emmanuel Macron.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et keeldub Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubanduslepingu heakskiitmisest, kui Brasiilia tulevane president Jair Bolsonaro teeb teoks oma lubaduse lahkuda Pariisi kliimaleppest, vahendas BNS.

"Ma ei poolda suurte kaubanduslepete sõlmimist riikidega, kes on teatanud, et ei austa Pariisi kliimalepet," ütles Macron riigivisiidil Argentinasse enne Buenos Aireses peetavat G20 tippkohtumist.

Prantsuse riigipea ütles, et soovib liikuda edasi eraldiseisvate kaubanduskõnelustega Argentinaga.

Brasiilia on nelja Lõuna-Ameerika riiki koondava kaubandusühenduse Mercosur suurim liige. Blokki kuuluvad veel Argentina, Uruguay ja Paraguay.

Lõuna-Ameerika ametnikud on avaldanud korduvalt lootust, et üle kahe aastakümne kestnud kaubanduskõnelused Brüsseliga on jõudmas edukalt lõpule.

Prantsuse põllumehed on protestinud veiselihaimpordi suurendamise vastu Lõuna-Ameerikast, mille Mercosuri ja EL-i vabakaubandusleping kaasa tooks.

"Nii nagu Argentinal on ka Prantsusmaal piirid, peamiselt seoses põllumajandusega. Me oleme suutnud leida kompromisse, mis on võimaldanud meil edasi liikuda," lausus Prantsuse president.

"Aga ma loodan, et need arutelud hõlmavad kõiki meie ambitsioone," ütles Macron Pariisi kliimaleppele viidates.

Jaanuari esimesel päeval ametisse astuv Bolsonaro on ähvardanud järgida USA presidendi Donald Trumpi eeskuju ja Pariisi kliimaleppest lahkuda.

EL ja Mercosur alustasid kaubanduskõnelusi 1999. aastal, ent sellest ajast alates on läbirääkimisi tabanud terve rida tagasilööke.

Kõnelused seiskusid täielikult 2004. aastal ning jätkusid kuus aastat hiljem.

Läbirääkimiste õnnestumise korral tekiks 750 miljoni suuruse elanikkonnaga maailma suurim vabakaubandusala.

Tüliõunad on EL-i valmistoodete ligipääs Mercosuri turule ning Mercosuri põllumajandustoodete jõudmine EL-i turule, mida takistavad praegu EL-i kõrged põllumajandustoetused.

Laadimine...Laadimine...