1 kommentaari

inimkonnale

Vasta kommentaarile

Hesekiel 1:Nägemus Issanda auhiilgusest
1 „Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui
ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad
avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi.”
2 Kuu viiendal päeval, kuningas Joojakini vangiviimise
viiendal aastal
3 tuli Issanda sõna preester Hesekielile, Buusi pojale,
kaldealaste maal Kebari jõe ääres; ja Issanda käsi tuli seal
tema peale.

4 „Ja ma vaatasin, ja ennäe, põhja poolt tuli marutuul suure
pilve ja lõõmava tulega. Ja pilve ümber oli kuma, ja keskelt,
tule keskelt, paistis otsekui hiilgav metall.
5 Ja keset seda paistis midagi, mis koosnes neljast olevusest.
Nende välimus oli niisugune: nad olid inimese sarnased,
6 aga igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba.
7 Nende jalad olid sirged ja nende labajalad olid nagu
vasika sõrad. Ja nad hiilgasid nagu läikiv vask.
8 Neil olid inimese käed tiibade all, neljas küljes; ja neil
neljal olid oma näod ja oma tiivad.
9 Nende tiivad puudutasid üksteist. Liikudes nad ei
pöördunud, igaüks läks otse edasi.
10 Ja nende näod olid niisugused: esiküljel inimese nägu,
neliku paremal küljel lõvi nägu, neliku vasakul küljel härja
nägu ja neliku tagaküljel kotka nägu.
11 Niisugused olid nende näod. Ja nende tiivad olid laiali
laotatud ülespoole; igaühel oli kaks tiiba vastastikuseks
puudutamiseks ja kaks tiiba katsid nende ihu.
12 Nad liikusid igaüks otse edasi: kuhu vaim iganes tahtis
minna, sinna nad läksid, liikudes nad ei pöördunud.
13 Ja olevuste vahel oli näha otsekui tuliseid süsi, mis
põlesid tõrvikute sarnaselt, liikudes olevuste vahel sinna-tänna;
ja tulel oli kuma ning tulest tuli välja välk.
14 Ja olevused jooksid sinna-tänna, otsekui lööks välku.

15 Siis ma vaatasin olevusi, ja ennäe, olevuste kõrval, igas
neljas esiküljes, oli maas üks ratas.
16 Rataste välimus ja nende tegumood: need helkisid nagu krüsoliit
ja kõigil neljal oli ühesugune kuju. Need olid
välimuselt ja tegumoelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees.
17 Liikudes nad läksid neljas eri suunas, liikudes nad ei
pöördunud.
18 Ja nende rattapöiad olid kõrged ning kohutavad; ja sel nelikul
olid rattapöiad ümberringi täis silmi.
19 Ja kui olevused liikusid, siis liikusid rattad nende
kõrval; ja kui olevused tõusid maast üles, siis tõusid üles ka
rattad.
20 Kuhu vaim iganes läks, sinna läksid needki, sinna, kuhu vaim
tahtis minna. Rattad tõusid üles samuti kui nemad, sest rattais
oli olevuste vaim.
21 Kui olevused liikusid, siis liikusid nemadki, ja kui need
seisid, siis seisid nemadki; kui olevused tõusid maast üles, siis
tõusid selsamal kombel ka rattad, sest rattais oli olevuste
vaim.

22 Ja olevuste peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist,
kohutav nagu jää, mis oli välja laotatud ülal nende peade
kohal.
23 Ja laotuse all olid nende tiivad üksteise poole välja sirutatud;
igaühel oli kaks tiiba oma keha katmiseks.
24 Kui nad liikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat
otsekui suurte vete kohinat, otsekui Kõigevägevama häält,
müristamise kaja - otsekui sõjaleeri kära. Kui nad seisid, siis
nad lasksid oma tiivad longu.
25 Ja hääl kuuldus taevalaotuse pealt, mis oli nende peade
kohal; kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.
26 Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi,
mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast. Ja selle
aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli
välimuselt inimese sarnane.
27 Ja ma nägin otsekui hiilgavat metalli, pealtnäha nagu
tuld, millel oli kuma ümber, ülalpool sellest, mis paistis
olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded,
nägin ma pealtnäha nagu tuld ja sellel oli kuma ümber.
28 Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli
kuma paiste ümberringi. See oli Issanda auhiilguse ilmutuse
paiste! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja
kuulsin häält, mis kõneles.

Laadimine...Laadimine...