Noori nähakse Euroopa riikides nii haavatava grupi kui ka rahvusliku rikkusena

Riikide kultuurilise ja majandusliku heaolu seisukohalt peetakse oluliseks nii noorte integreerimist tööturule kui ka nende edasijõudmist haridusteel.

Pilt: Scanpix

Noori nähakse Euroopa riikides nii haavatava grupi kui ka rahvusliku rikkusena

Riikide kultuurilise ja majandusliku heaolu seisukohalt peetakse oluliseks nii noorte integreerimist tööturule kui ka nende edasijõudmist haridusteel.

Nii selgus kaheksas Euroopa Liidu riigis korraldatud uuringust „Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused”.


Uuringu raames analüüsiti Eestis, Itaalias, Kreekas, Portugalis, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis ja Ühendkuningriigis kokku 58 poliitikadokumenti ning intervjueeriti 112 riigi- ja kohaliku tasandi poliitikakujundajat. Analüüsist selgus, et laias laastus nähakse noori Euroopa riikides üsna sarnaselt. Ühelt poolt käsitletakse noori haavatava ja kaitset vajava grupina, teisalt suhtutakse neisse kui rahvuslikku rikkusesse. Riikide kultuurilise ja majandusliku heaolu seisukohalt peetakse oluliseks nii noorte integreerimist tööturule kui ka nende edasijõudmist haridusteel. Samal ajal pööratakse palju tähelepanu sellele, et noori kuritegevusest ja meelemürkidest eemal hoida. 

Poliitikakujundajatega tehtud intervjuudest jäi rahvusvahelises võrdluses kõlama, et noorte kaasamiseks Euroopa Liidu teemadel ja ühiskonnaelus osalemiseks on juba praegu häid praktikaid, nagu näiteks Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+ ja struktureeritud dialoog, mis kujutab endast noorte ja poliitikakujundajate aruteluprotsessi noorte arvamusega arvestamiseks noortepoliitika kujundamisel.

"Eesti noortevaldkonna eksperdid olid üleeuroopaliste kaasamispraktikate suhtes samas pigem kriitilised ning leidsid, et struktureeritud dialoogil on palju arenguruumi, et noorte arvamused viiksid reaalsete tulemuste ja muutusteni noortepoliitikas. Intervjuudes toodi korduvalt välja sedagi, et noorte probleemid erinevates Euroopa riikides ei ole päris ühesugused, mistõttu tuleb noortevaldkonnas Euroopa tasandi trendide kõrval alati arvestada kohaliku kontekstiga," selgitas Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.

Uuringu autorid annavad neli soovitust, kuidas noorte positiivset ja loovat kaasamist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil senisest enam soodustada.

 

  1. Vaja on arendada teadmispõhist sotsiaal-, haridus- ja kultuuripoliitikat, mis aitaks vähendada struktuurset ebavõrdsust noorte seas.
  2. Euroopa noortepoliitika peab olema mitmekesisust toetav ning püüdlema arvamuste paljususe ja ebavõrdsuse vähendamise suunas.
  3. Kriitilisele mõtlemisele tuginev poliitika- ja kodanikuharidus peab saama noortepoliitika osaks.
  4. Noortepoliitika ei pea olema seotud ainult riiklike institutsioonidega, vaid ka poliitiliste ja kodanikuühenduste, erasektori ja meediaorganisatsioonidega. 
Laadimine...Laadimine...