7 kommentaari

toivo

Vasta kommentaarile

miks kas siim vihkab tomsoneid , sest ühe tapis kodu väravas kümne miljoni afääris

Geniaalne!

Vasta kommentaarile

Eesti kaitsekontseptsioon siis avalikustatud nüüd, sissetungijaid ei takistata, sissetungijatele ei hakata vastu. Mis siis meite seadusandlus ütleb riigisaladuse avalikustamise kohta?

vaid Prüssel

Vasta kommentaarile

Euroopal saati siis Eestil tegelt ei ole mingist nn välispoliitikat on vaid prüsseliidid Prüsselis ja obkom sobivalt Washingtonis värk tegelt äärmiselt karmilt paigas. Just äärmiselt karmilt tegelt mis öeldakse nii ka on ja kogu lugu. Laias maailmas teatakse igati täpselt mis toimus Kertši väinas või siis mingite makaroonikindralite poolt vallandatud Falklandi sõjas. Tegu on tavalise pankrotistunud hädapoliitikute politikaanlusega saaks vaid võimul püsida ja ei midagi enamat kõik teavad seda muide ka Eestis.

Aja Lugu

Vasta kommentaarile

Kui meie president, peaminister ja välisminister ei ole võimelised orienteeruma Ukraina sündmustes, siis võiksid nad vähemalt vait olla. Nemad ise , aga ka Eesti riik paistaks hoopis soliidsem ja tõsiseltvõetavam välja

Vello

Vasta kommentaarile

Ja kui keegi tahab väita, et Ukrainal oli õigus nimetatud vetesse kelleltki luba küsimata siseneda, kuna need oleks nagu endiselt de jure nende omad, siis meenutaks, et see pole esimene ega viimane sarnane olukord ja kusagil muijal varem pole keegi sel ettekäändel õigustanud oma demonstratiivselt agresiivset sissetungi nende kontrolli all mitte olevatesse vetesse. Ei jaapanlased Kurillidel või hiinlased Taiwanil, sest vastasel korral oleks see ikkagi käsitletav otsese agresiooni või sõjategevuse algusena ja kui seda just ei soovitagi, siis hoiduvad sellistest sammudest isegi sellised suurriigid nagu Jaapan või Hiina väiksematest rääkimata. Meenutame siinkohal kasvõi, millega lõppes argentiinlaste vastav retk saarekestele, mida nad samuti endile kuuluvaks ja inglaste poolt ebaseaduslikult okupeerituteks pidasid. Sadade märja haua leidnud meremeeste eludega ja selles valguses oli venelaste käitumine üldse üks humaansemaid vastavate konfliktide pikas reas, mille eest pidanuks Ratas neid pigem kiitma, kui, et söandama veel midagi üldse nõuda.

võimalus kokkuleppeks

Vasta kommentaarile

Lugupeetavad kõnelused Venemaa ja Ukraina vahel algavad peale peale presidendivalimisi Ukrainas märtsis loodetavasti mis toimuvad kindlaksmääratud ajal. Momendil istuv Ukraina president Petro Porošenko tuntud ka Waltzmannina on oma võimalused läbirääkimisteks minetanud atentaati Donetski juhile Aleksandr Zahhartšenkole Piiteri karmi tänavakooliga Vladimir Putin ei andesta. Igal maal on omad kombed nii on.

Vello

Vasta kommentaarile

Kahju, kui pole tahetud endile seljaks tehtud vahejuhtumi tegelikke tagamaid ega endid isegi sellega vaevama. Venemaa igakülgselt tõenditega toetatud väidetel rikkusid kõnealused sõjaalused sihilikult riigipiiri nagu ka kõnealuse väina läbimise korda. Ma ei usu, et ka näiteks Tallinna sadamasse võiks iga suvalise võerriigi sõjalaev sisse sõita kuidas seda täpselt ise soovib ilma seda sadamavõimudega vähimalgi määral kooskõlastamata ja isegi viimaste sellekohastele pöördumistele vastamata. Seega käitus Venemaa piirivalve antud intsidendis veel palju vaoshoitumalt kui oleks seda tegelikult üldse tarvitsenud. Ja see, et piiririkkujad kuni uurimise lõpuni ja kohtuni kinni on peetud, on igati loomulik. Ei mäleta, et kui varem ukraina võimud vene meremehi ja laevu ridamisi kinni pidasid ja neist paljusid tänaseni täiesti alusetult vangis hoiavad, Jüri Ratas koos oma teiste Euroopa kolleegidega meelepaha oleks kippunud väljendama või üldse midagi pahaks pandavat leidnud oleks. Aga just neist ebaseaduslikest laevahõivamistest tegelikult kõik alguse saigi, just sealt tuleb otsida põhjuseid, miks Venemaa asus ahistama ukrainlasi Aasovi merel, mitte aga mitte mingist müstilisest Venemaa agresiivsusest jutud millest kopeerivad muideks ühele neljakümnendatest aastatest pärit natsipropagandat, kes ei usu võiks vahelduseks seada sammud mõnda arhiivi või raamatukokku ja lugeda toona meil avaldatut ja trükitut, saaksid mõned tönased asjad ja seisukohad märksa selgemaks, kui vaadata neile läbi ajalooprisma.

Laadimine...Laadimine...