ÜRO: Keskkonnakahju põhjustab veerandi enneaegsetest surmadest

Ohtlik sudu, kemikaalid joogivees ja miljardite inimeste elatise jaoks oluliste ökosüsteemide kiirenev hävinemine veavad globaalset epideemiat, mis pärsib ka maailmamajandust.

Pilt: Scanpix

ÜRO: Keskkonnakahju põhjustab veerandi enneaegsetest surmadest

Toimetaja: Moonika Tuul

Ohtlik sudu, kemikaalid joogivees ja miljardite inimeste elatise jaoks oluliste ökosüsteemide kiirenev hävinemine veavad globaalset epideemiat, mis pärsib ka maailmamajandust.

Veerand enneaegsetest surmadest ja haigustest maailmas on põhjustatud inimtekkelisest saastest ja keskkonnakahjust, vahendas BNS ÜRO raportit.

Ohtlik sudu, kemikaalid joogivees ja miljardite inimeste elatise jaoks oluliste ökosüsteemide kiirenev hävinemine veavad globaalset epideemiat, mis pärsib ka maailmamajandust, hoiatas ÜRO.

Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvab

Kuus aastat töös olnud uuringus Global Environment Outlook (GEO), mille koostasid 250 teadlast 70 riigist, tuuakse välja kasvav lõhe rikaste ja vaeste maade vahel ja märgitakse, et tohutu ületarbimine, saastamine ja toidu raiskamine arenenud riikides põhjustab nälga, vaesust ja haigusi mujal maailmas.

Maailma liidrid sõlmisid 2015. aastal Pariisi kliimaleppe, milles lubati vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, et jätta kliimasoojenemine sel sajandil alla 1,5 kraadi ja vältida kliimamuutuse katastroofilist mõju.

Saaste, raadamise ja mehhaniseeritud toiduahela mõju tervisele ei ole aga veel nii hästi mõistetud, samuti puudub keskkonna kaitseks Pariisi kliimaleppega võrreldav rahvusvaheline lepe. 

9 miljonit surma aastas

GEO-s toodi välja rida saastega seotud terviseprobleeme. Uuringust nähtus, et kehvad keskkonnatingimused põhjustavad umbes 25 protsenti haigustest ja surmadest maailmas. Ainuüksi 2015. aastal suri neil põhjustel üheksa miljonit inimest.

Ligipääsu puudumine puhtale joogiveele tapab aastas umbes 1,4 miljonit inimest läbi ennetatavate haiguste nagu kõhulahtisus ja parasiidid.

Meredesse jõudvad kemikaalid põhjustavad "potentsiaalselt mitut põlvkonda mõjutavaid" terviseprobleeme, samal ajal kui maa kahjustamine põllumajanduse ja raadamisega leiab aset piirkondades, mis on koduks 3,2 miljardile inimesele.

Õhusaaste tõttu hukkub aastas enneaegselt 6-7 miljonit inimest, kirjutati raportis.

Teadlased hoiatasid ka, et kui jätkub kontrollimatu antibiootikumide kasutamine toidutootmisel, on sajandi keskpaigaks suurimaks enneaegsete surmade põhjustajaks ravimitele resistentsed parasiidid.

"Selle olukorra lõpetamiseks ja ümberpööramiseks on vaja kohest tegutsemist pretsedenditus mastaabis," öeldi raportiga kaasnenud kirjas poliitikutele.

Majanduskasv kaotab tähtsuse surmade kõrval

Kui maailmamajanduses ei minda põhjalikult üle jätkusuutlikumale tootmisele, hoiatasid raporti autorid, võib isegi mõte sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvust muutuda tähendusetuks kaotatud elude ja ravikulude kõrval.

"Kui sul on terve planeet, toetab see mitte ainult maailma SKP-d vaid ka kõige vaesemate elusid, sest nad sõltuvad puhtast õhust ja veest," ütles GEO kaasesimees Joyeeta Gupta.

Raportis tehti üleskutse muuta põhjalikult inimeste praegust käitumist ja öeldi, et olukord ei ole lahendamatu. Toiduraiskamise kohta märgiti, et praegu visatakse kokku minema kolmandik ja rikkamates maades 56 protsenti toodetud toidust.

"Kõik ütlevad, et 2050. aastaks peame me ära toitma 10 miljardit inimest, kuid see ei tähenda, et me peame tootmist kahekordistama," ütles Gupta.

"Kui me vähendame raiskamist ja ehk sööme vähem liha, siis saab probleemi kohe vähendada," märkis ta, kuid nentis, et "see tähendaks meie eluviisi muutust".

Raport avaldati Keenia pealinnas Nairobis aset leidva ÜRO keskkonnaassamblee foorumil. Läbirääkimistele lähedal seisvad allikad ütlesid uudisteagentuurile AFP, et osa arenenud riike eesotsas USA-ga on ähvardanud GEO raportit mitte "tervitada", mis võib saada takistuseks leppeni jõudmisel.

Laadimine...Laadimine...