Venemaal jõustub venelaste ligipääsu veebilehtedele piirav seadus

Venemaal jõustub kolmapäeval seadus, mis suurendab märtsis toimuvate presidendivalimiste eel Kremli kontrolli selle üle, mis veebilehtedele venelased minna saavad.

Pilt: Scanpix

Venemaal jõustub venelaste ligipääsu veebilehtedele piirav seadus

Venemaal jõustub kolmapäeval seadus, mis suurendab märtsis toimuvate presidendivalimiste eel Kremli kontrolli selle üle, mis veebilehtedele venelased minna saavad.

Virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) pakkujad peavad hakkama keelama ligipääsu veebilehtedele, mis on Vene riikliku meediajärelevalve ameti Roskomnadzor mustas nimekirjas, vahendas BNS.

VPN-ide kaudu saavad kasutajad minna koduriigis keelatud veebilehtedele, sest VPN jätab mulje, et keelatud lehele minna soovija asub koduriigist väljaspool.

Oodatakse, et president Vladimir Putini valitsuse uued piirangud mõjutavad enim ajakirjanikke ja opositsiooniaktiviste. Samas on mitmed VPN-i teenuse pakkujad öelnud, et nad ei kavatse nõutud piiranguid jõustada.

Vene ametid saavad keelata veebilehti, mida nad peavad äärmuslikeks. Varem on ametid keelanud venelastele ligipääsu punkbändi Pussy Riot videotele ja opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi blogile.

Vene opositsioonirühmitused tuginevad oma sõnumi levitamiseks ja tegevuste koordineerimiseks suuresti internetile, sest nende ligipääs peavoolumeediale on sisuliselt olematu.

USA-s asuva sihtasutuse Electronic Frontier juhi Eva Galperini sõnul mõjutab seadus enim ajakirjanikke ja aktiviste, kes postitavad veebi anonüümselt. Seadust jõustatakse tõenäoliselt valikuliselt ning ilmselt ei mõjuta see VPN-e kasutavaid välisfirmasid, lisas ta.

Kuigi VPN-ide kasutamist täielikult ei keelatud, õõnestab otsus üht põhilist VPN-ide kasutamise põhjust ning sellega Venemaa "sisuliselt tahab, et VPN-ide pakkujad aitaksid jõustada Vene tsensuuri", ütles ettevõtte ExpressVPN International asepresident Harold Li.

"VPN-id on veebiprivaatsuse, anonüümsuse ja sõnavabaduse jaoks keskse tähtsusega, mistõttu esindavad need piirangud rünnakut digiõigustele," lausus Li.

"Loodame ja ootame, et suurem osa suurtest VPN-ide pakkujatest ei hakka neid uusi piiranguid täitma," lisas ta.

Teenusepakkujad ZenMate ja Private Internet Access teatasid, et nad ei kavatse piirata ligipääsu keelatud veebilehtede nimistus olevatele lehtedele. Mõlemad firmad viisid oma serverid Venemaalt ära 2016. aastal, kui Vene võimud konfiskeerisid etteteatamata mitu nende serverit.

Kolmapäeval jõustuva seaduse täitmisest keelduvate firmade veebilehed kantakse ilmselt samuti Roskomnadzori musta nimekirja.

VPN-ide tegevuse piiramine on osa Venemaa laiematest sammudest veebikommunikatsiooni vallas.

Varem oktoobris trahvis riik menukat sõnumirakendust Telegram, sest see polnud end registreerinud Roskomnadzoris ega andnud julgeolekuametile FSB teavet kasutajate omavahelisest suhtlusest.

Alates 2018. aastast peavad Roskomnadzoris registreeritud firma hakkama salvestama Venemaal olevate kasutajate andmeid. Seda tehakse terrorismitõrjeseaduse alusel, mis kiideti heaks tänavu ning mis pälvis opositsiooni ja veebifirmade kriitikat.

Neljapäeval kiitis Vene parlamendi alamkoda heaks eelnõu, mis lubab peaprokuröril kanda kohtu loata musta nimekirja "soovimatute organisatsioonide" veebilehed.

Internetivabadust piiravad seadused koostati pärast massimeeleavaldusi 2011. ja 2012. aastal, kui inimesed kahtlustasid valimispettust parlamendi- ja presidendivalimistel.

"Tee, mille Venemaa nelja aasta eest endale valis, põhineb digitaalse suveräänsuse kontseptsioonil," lausus Digital Rights Centre'i advokaat ja juht Sarkis Dabinyan.

"Selle keskmes on mõte, et valitsus peaks kontrollima interneti siseriiklikku osa. Lääneriigid ei toeta seda kontseptsiooni ning seetõttu see, mida me täna näeme, on interneti arenemine Aasia stiilis," nagu seda teevad Hiina ja Iraan, lausus Dabinyan.

Samas ütles Galperin sihtasutusest Electronic Frontier, et isegi kui Kremli eesmärk on kehtestada "täielik kontroll veebikommunikatsiooni üle", siis selle tehnilised võimed on Hiina nn Suurest Tulemüürist kaugel maas.

Paljud nuuskimismeetmed, mida Kreml soovib rakendada, on võrreldavad meetmetega, mille rakendamist nõuavad lääneriikide valitsused, ütles Galperin.

"Venemaa toob sageli välja, et (USA Föderaalne Juurdlusbüroo) FBI ja (Briti peaminister) Theresa May tahavad neid volitusi, kui põhjendab, miks ka neil (Venemaal) peaksid need olema ja miks need on kooskõlas inimõigustega," lisas ta.

Laadimine...Laadimine...