VIDEO JA FOTOD! Abilinnapea Aivar Riisalu: Balti keti idee ei tohi jääda lihtsalt üheks episoodiks ajaloos – see peab kanduma noortesse

“Meil on siin täna ka õnneks mitmeid noori inimesi, kes on tulnud, et kuulata, kaasa mõelda ja olla selles päevas meiega,” rääkis Aivar Riisalu Balti keti 30. aastapäeva tähistamise avakõnes. “Kõige hullem meie jaoks saab olla see, et me hakkame täna meie ümber rulluvat elu lugema loomulikuks ja kipume unustama oma mineviku. Meil ei ole seda õigust.”

Pilt: Dmitri Povilaitis
Eesti

VIDEO JA FOTOD! Abilinnapea Aivar Riisalu: Balti keti idee ei tohi jääda lihtsalt üheks episoodiks ajaloos – see peab kanduma noortesse (21)

Meelis Piller

“Meil on siin täna ka õnneks mitmeid noori inimesi, kes on tulnud, et kuulata, kaasa mõelda ja olla selles päevas meiega,” rääkis Aivar Riisalu Balti keti 30. aastapäeva tähistamise avakõnes. “Kõige hullem meie jaoks saab olla see, et me hakkame täna meie ümber rulluvat elu lugema loomulikuks ja kipume unustama oma mineviku. Meil ei ole seda õigust.”

 

36images
33images

23. augustil, mil möödub 30 aastat Balti ketist, meenutati suursündmust Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval ajaloopäeval.

Abilinnapea Aivar Riisalu märkis, et in tohutult sümboolne tähistada 30 aasta möödumist Balti ketist korda tehtud Vabaduse väljakul.  “See näitab meie vabaduse ideed muule maailmale väga ilusasti.”

Riisalu rõõmustab, et kuulajaskonnas on ka mitmeid noori inimesi, kes on tulnud, et kaasa mõelda ja olla selles päevas meiega. “Ma arvan, et selle tänase sündmusega siin me teeme midagi väga tähtsat just selle pärast, et kõige hullem meie jaoks saab olla see, et me hakkame täna meie ümber rulluvat elu lugema loomulikuks, hakkame liigselt nautima seda edu, seda turvalisust, mis meie ümber tegelikult täna on. Ja kipume unustama oma mineviku. Meil ei ole seda õigust.”

Eiisalu loodab, et tähistatakse kae Balti keti neljakümnendat, viiekümnendat aastapäeva ja nii edasi.  “Aga see Balti keti idee ei tohi meie kadumisega jääda lihtsalt üheks episoodiks ajaloos, vaid see peab kanduma noortesse. Peab kanduma järeltulevatesse põlvedesse ja selle sinna kultiveerimine on meie kohus. Me peame tegema ja elama niimoodi, et see kõik, kaasa arvatud Balti kett, maailma unikaalsemaid proteste – jääks igavesti inimeste mäludesse.”

Balti keti põhikorraldaja ja koordineerija oli Eestimaa Rahvarinne ja partnerid Lätist Latvijas Tautas fronte ning Leedust Sajūdis.

Rein Veidemann, kes oli Balti keti toimumise aastal 1989 Rahvarinde eestseisuse eesistuja meenutab, et seisis ketis Ain Saarna kõrval. “Raplas, pisut enne teeristi, kus läheb tee Türile ja vasakut kätt jääb kirik,” rääkis Veidemann. “Kui piltidelt vaadata, siis paremal käel oli Ain Saarna – selline puhmas juustega kõhn noormees. Ja minu vasakul käel oli Vikerkaare toimetuse autojuht, siis olid veel toimetustel autod. Rein Metspalu, kuulsa geneetik Metspalu vend.”

Veidemann meenutas, et Saarnast edasi oli üks naisterahvas, kes palus kogu aeg jumalat, et ettevõtmine tõesti ka teoks saaks. “Tundus, et äkki hakkab raadiohäält segama, palvetaja oli väga kirglik.”

Saarna lisas, et seisti tollese ajalehe Ühistöö toimetuse ees. “Sellepärast, et me pidime tegema sealt ka Eesti Raadiosse ühe lõigu ja ega siis ei olnud ju sidevahendeid niisuguseid uhked ja vägevaid, me tegime selle lõigu maki peale ja siis nii-öelda traadiga sai istutud tavalise telefoniliini peale ja oh imet, me olimegi üle Eestimaa eetris.”

Värisev hääl

Tolel ajal Vikerkaare peatoimetajana leiba teeninud Veidemann kuulis hiljuti helisalvestust, kus hästi äreva häälega inimene tänas, et on sündinud eestlaseks. “See äreva häälega inimene olin mina. Ja ma rääkisin, et ma ei saa aru, miks meile saatus on valanud kaela niisuguseid ajaloolisi olukordi nagu, nagu meie rahvale ja riigile on tulnud. No siis ma ütlesin, et see tuleb sellest, et meil seisamegi ajaloo ristteedel ja suurriikide vahel ja me peame kogu oma elu kuidagiviisi olema valvsad ja sättima selle järgi, et me oleme seal praos.”

Veidemann rääkis, et lehtede veergudel toimusid kõikvõimalikud vaidlused, lehed olid täidetud petitsioonidest, kogunemiste kokkuvõtetest, avaldustest ja nii edasi. “Aga suures plaanis ja oli kogu Eesti meedia, nii palju kui seda oli, tol ajal oli kirjutav meedia, raadio ja televisioon – olid täielikult ühel lainel.”

Veidemann mainub ka, et Balti keti üheks kangelaseks oli Eesti Raadio. Eesti Raadio hoidis kogu Balti ketti eetris kella viiest kella kaheksani, stuudios olid Tiit Sinissaar ja Riina Eentalu. 

“Mehed!”

Ain Saarna oli 1989. aasta augustis Eesti Raadios uudistesaadete toimetuse peatoimetaja asetäitja. “Mul oli õnn ja rõõm osaleda Uuel tänaval ka Balti keti mõningatel korralduskoosolekutel. Mul on nendelt koosolekutelt meeles ka Andrus Öövel. Kõik ju teavad, et kui Andrus hüüab – “Mehed!”, siis hakkab midagi juhtuma. Ma ei mäleta, et sa oleks seal päris niimoodi hüüdnud, aga asi käis selgelt ladusalt, lühikeste lausetega, aga väga veenvate lausetega.”

Öövel meenutas, et temal oli võimalus jälgida Balti ketti taevast. “Nii nagu paljud teised imed, nii juhtus ka see ime, et Aeroflot täiesti vabatahtlikult pakkus meile helikopterit ja me Edgariga tõepoolest olime neli tundi enne Balti ketti õhus selleks, et püüda ketti venitada nendes paikades, kus inimesi ei olnud piisavalt palju. Venitades seda siis nendest paikadest, kus need olid kahes-kolmes-neljas reas.

Nii võimsat logistilist operatsiooni korraldada ma usun, et ei olegi võimalik ilma selleta, kui ta ei haaraks sellise mastaabi, et ta muutub ise korraldajaks. See oli vapustav.” 

Saarlased mandrit päästma

Veidemann meenutas, et üks liigutavamaid kaadreid on see, kuidas rahvariietes praamile minevad saarlased – nad tulid mandrit päästma. Saarlased olid viimased, kes sakslastele alla 1227, nüüd oli nende kord tagasi tulla mandrieestlastele appi.

“Sel päeval – alates varahommikust ja hilja õhtuni, kui naasti tagasi oma kodukohtadesse, valitses Eestis kommunism – kogu rahvamajandus oli üle läinud rahva enda kätesse. Polnud enam võimalik eristada suurte ettevõtete juhte brigadiridest, tööinimestest, majandite sovhooside-kolhooside esimehed, keda hiljem sõimati punaparuniteks – kõik nad olid sel hetkel ainult üks ja nende kätes oli vahendite hulk, materiaalne ressurss, aineline vara, mida sai rakendada nende tohutute inimvoogude, mis liikusid selle jõe poole, sest tegemist oli lookleva inimjõega, kuigi ta oli kitsas sängis ja kõik teised, need, mis sinna suundusid, need olid ojakesed,” filosofeeris Veidemann.

Ohtu ei olnud

Indrek Toome, kes kuulis Balti keti aastapäeval raadiost, et Marju Lauristin räägib, kuidas inimesed olevat olnud 1989. aasta 23. augustil Eestimaal hirmu, et miilits hakkab neid takistama ja neid segama selle ürituse läbiviimisel. “Ma võin öelda, et see on täielik jama ja Öövel võib seda kinnitada. Sest kuu aega enne 23. augusti ketti sai Edgar Savisaarest minu ettepanekul ja Arnold Rüütli seltskonna kinnitusel Eesti NSV ministrite Nõukogu plaanikomitee esimees ja minu ehk valitsuse esimehe asetäitja – meie seisame Rüütliga kenasti ketis ja siis kardame, et miilits tuleb meile kallale.

Ja pealegi Öövel ütles väga ilusti, kuidas ta sai selliselt organisatsioonilt koos Savisaarega kena helikopteri ja lendas sellega.”

Indrek Toome rehabiliteeris oma sõnavõtuga Marko Tibari ja siseministeeriumi. “Marko Tibar oli tubli siseminister nendes tingimustes – tema ainult jälgis, et oleks kord majas.” 

Loits

“Tuli välja mõelda stsenaarium, mis siis saab, kui inimesed tulevad kokku ja võõral inimesel käest kinni võtavad,” meenutas Veidemann. “Tuligi idee, et kuna raadio on kõikidel kaasas niikuinii, et siis peaks midagi ütlema peale selle, et kõnet peetakse. Ja siis tuligi mõte, et see võiks olla loits.”

Veidemann oli õppinud rahvaluulet ja tal oli ka kirjandusõpetaja kutse. 

“Võtsin mõned päevad enne seda kokku ja ma olin varem ka luuletanud – kirjutasin ühe sellise alliteratiivse ja assonantsi ning eesti regivärssi meenutava kahest-kolmest salmist koosneva teksti, mille Heinz Valk luges oma jõulisel häälel linti. Ja luges niimoodi, et iga värsirida korrates teades, et see värsirida läheb kordamisele, nagu regivärsi laulmisele omane.”

Regilaulus on eeslaulja see, kes laulab esimesena ja teised tulevad järele ja nii seda keritakse edasi ja nii saavutatakse maagiline olukord.

“Seda kõike on teoreetiliselt kirjeldatud, milles seisneb regivärsi olemus – parallelismide ja maagilise olukorra tekitamine. Ja selle luuletusega ma tahtsingi seda saavutada,” rääkis Veidemann. “Iga stroof lõppes vabaduse ütlemisega kord palvena, kord ohkena, kord lootusena ja eriti just lootusena ja sellisena selle lõpuks ka kõlama jäi.”

"Balti kett on vaieldamatult meie lähiajaloo suurejoonelisemaid ja mõjukamaid sündmusi, mis kanti kümme aastat tagasi ka UNESCO maailma mälu programmi. Kõik tallinlased on 23. augustil oodatud seda suursündmust tähistama Vabaduse väljakule, kus Rahvarinde muuseum pakub kella 10-st hommikul avatud ajalootelgis tihedat programmi," rääkis Kesklinna vanem Vladimir Svet.

1989. aasta 23. augustil toimunud Balti kett märkis 50 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest. Ligi kaks miljonit inimest seisis läbi kolme Balti riigi ulatuvas 675,5 km pikkuses inimketis käsikäes, loitsides "Vabadus!" ja andes nii maailmale teada Balti rahvaste iseseisvuspüüdest.

21 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...