Vilniuse endine linnapea: olin enne skeptik, nüüd tahan Tallinna tasuta transpordist eeskuju võtta

"Kui kuulsin, et Tallinn saab esimeseks tasuta ühistranspordiga pealinnaks maailmas, olin väga skeptiline," tunnistas Vilniuse linnavolikogu liige ja endine linnapea Arturas Zuokas ja lisas, et viie aastaga on Tallinn oma otsust tõestanud. "Olen tõesti üllatunud ja hakkasin mõtlema, et miks ei võiks Vilnius Tallinna eeskuju järgida." Ta lisas, et tasuta ühistranspordiga saaks inimesed oma töökohti vabamalt valida.

Pilt: Scanpix

Vilniuse endine linnapea: olin enne skeptik, nüüd tahan Tallinna tasuta transpordist eeskuju võtta

Triin Oja

"Kui kuulsin, et Tallinn saab esimeseks tasuta ühistranspordiga pealinnaks maailmas, olin väga skeptiline," tunnistas Vilniuse linnavolikogu liige ja endine linnapea Arturas Zuokas ja lisas, et viie aastaga on Tallinn oma otsust tõestanud. "Olen tõesti üllatunud ja hakkasin mõtlema, et miks ei võiks Vilnius Tallinna eeskuju järgida." Ta lisas, et tasuta ühistranspordiga saaks inimesed oma töökohti vabamalt valida.

Vilniusel ja Tallinnal on Zuokase sõnul väga sarnane olukord nii seadusandluse kui ka liikluse poolest. "Autode arv kasvab, liiklustihedus suureneb. Vilniuses arvatakse, et igaühel peab olema suur ja kallis auto. See tekitab linnale palju probleeme," tõdes Zuokas.

Ühistranspordisõitude arv on tema sõnul 2015. aastast alates kahanenud 20 miljoni võrra. "Oleme suur linn ja mitte väga tihedasti asustatud. Kõikidesse piirkondadesse jõudmine pole kerge ja on kallis," rääkis ta. "Kui vaatame käivet ja eelarvet, on need sarnased Tallinnaga. Ainus erinevus on piletitulu – üle 60 miljoni euro aastas tuleb meil piletimüügitulust."

Busse ja trollibusse on Vilniuses 602, tramme neil pole, kuid nad kaaluvad ka kolmanda ühistranspordiliigi juurutamist. "Kilomeetrikulu on veidi odavam kui Tallinnas, 1,49 eurot (Tallinnas on 2 eurot - toim.), aga see võib olla seetõttu, et meie bussipark pole nii heas korras," sõnas ta.

Vilniuses on arvutatud, et linnas tasuta ühistranspordi rakendamiseks oleks vaja lisaraha 20 miljonit eurot. "Meil on palju inimesi, kes küll elavad Vilniuses, aga ei registreeri end sinna elama. Meie eelarve sõltub linnaelanike arvust," rääkis ta. "Rahandusministeeriumi andmete kohaselt on meil 570 tuhat elanikku, tegelikult elab meil aga 622 tuhat inimest." Tallinna mudeli kasutamisega saaks linn juurde piisavalt ametlikke elanikke ning riigilt saaks lisaraha 21 miljonit eurot, mis kataks tasuta ühistranspordi kulud," sõnas Zuokas.

Tasuta ühistranspordi eesmärkideks on tema sõnul nii linnasüdame liiklusest vabastamine kui ka tööjõu mobiilsus. "Tihti valitakse töökoht asukoha järgi. Tasuta ühistranspordiga saaks inimesed oma töökohti vabamalt valida," sõnas ta.

Lisaks loodab Vilnius vähendada ka sõiduautode hulka kesklinnas. "Tallinnas vähenes tasuta ühistranspordiga autode arv 6 protsenti, see on väga palju! Sellest saaksid kasu ka kesklinna ärid, sest inimesed ei tahaks enam õhtuti kodus istuda," kirjeldas Zuokas. "Ka õhu saastajaid hakatakse survestama. See on samuti väga hea argument, et toetada tasuta ühistransporti."

Laadimine...Laadimine...