Zapadi eel Lätit tabanud sidekatkestused võis põhjustada Venemaa

Läti mobiiltelefonivõrku 30. augustil ja hädaabinumbriteenust 13. septembril tabanud katkestused põhjustas ilmselt Venemaa küberründerelvade katsetus Vene-Valgevene sõjaõppuse Zapad eel, ütlesid Baltiriikide ja NATO ametnikud esialgsetele luureandmetele tuginedes.

Pilt: Scanpix

Zapadi eel Lätit tabanud sidekatkestused võis põhjustada Venemaa

Läti mobiiltelefonivõrku 30. augustil ja hädaabinumbriteenust 13. septembril tabanud katkestused põhjustas ilmselt Venemaa küberründerelvade katsetus Vene-Valgevene sõjaõppuse Zapad eel, ütlesid Baltiriikide ja NATO ametnikud esialgsetele luureandmetele tuginedes.

Arvatakse, et Vene arvatav katsetus tekitas 30. augustil Läti lääneranniku mobiilsidevõrgus seitsme tunni jooksul katkestusi, vahendas BNS.

Venemaa võis katsetada Kaliningradis asuvat võimsat kommunikatsioonivõrkude segajat, mis oli suunatud Rootsi Ojamaa ning Soome Ahvenamaa saartele, kirjutas uudisteagentuur Reuters neljapäeval.

Läti ametnikud kahtlustavad, et Moskva võttis sihikule Läti hädaabinumbri 112 teenuse, mis lakkas 13. septembril esmakordselt töötamast. Päev hiljem algas Zapadi aktiivne etapp, ütlesid ametnikud.

Zapadi aktiivne etapp toimus ametlikult 14.-20. septembrini.

"Tundub, et Venemaa lülitas sisse väga võimsa mobiilside segaja Kaliningradis, mis polnud suunatud Lätile, vaid Ojamaale ja Ahvenamaale," lausus Läti parlamendi riikliku julgeoleku komisjoni asejuht Kārlis Seržants.

"Kiire üks äärtest mõjutas ka Lätit," lausus Seržants pärast ülevaate saamist Läti luureametnikelt.

Vene kaitseministeerium ei vastanud Reutersi küsimustele ega kommenteerinud väidet. Rootsi kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul pole ministeerium teadlik katsest segada Rootsi sidevõrke.

Ametnike sõnul oli segaja põhjustatud probleemid väikesed, kuid NATO on mures laiemate luureandmete pärast, mis viitavad, et küberrelvad ja nende kasutamine rünnakuks olid Zapadi oluline osa.

Diplomaatide ja sõjaväelaste sõnul pole kõik NATO riigid valmis kasutama küberrelvi rünnakuks. NATO on seni rõhutanud, et selle küberstrateegia on rangelt kaitseotstarbeline.

Venemaa näitas ka võimekust segada tsiviilsidevõrke "märkimisväärse raadiusega ja suhteliselt lihtsalt", ütles üks NATO diplomaat ja lisas, et Venemaa tehnoloogilised edusammud võivad ohustada ka NATO sidevõrku ja radareid.

USA maavägede ülem Ben Hodges ütles, et Venemaa on viimase kolme aasta jooksul loonud endale "märkimisväärse elektroonilise sõja võimekuse".

"Suurt osa sellest võis näha õppuse (Zapad) ajal," lausus Hodges ajakirjanikele. Tema sõnul on Vene elektroonilise sõja võimekus võimas, mitmetahuline ja märk Venemaa edusammudest ajal, mil NATO sõdis Afganistanis terroristidega.

Valgevenet, Läänemerd, Lääne-Venemaad ja Kaliningradi hõlmanud õppuse aktiivses etapis näitas Venemaa ka, kuidas riik on moderniseerinud oma sõjaväge.

Venemaa üksteisega seotud ja järjestikku toimunud õppustel, mis hõlmasid alasid Arktikast Musta mereni, osales umbes 100 000 sõdurit. Mõnede NATO ametnike sõnul katsetas Venemaa oma võimet sõdida lääneriikidega.

Moskva süüdistab NATO-t Zapadi suurusega liialdamises. Vene kaitseministeeriumi sõnul osales Zapadi aktiivses 14.-20. septembrini toimunud etapis 12 700 sõdurit stsenaariumi alusel, mis keskendus mässuliste rünnakule. Lääne ametnike sõnul kestis Zapad augusti lõpust septembri lõpuni.

Õppuse käigus toimus laskeõppus Kaliningradi piiril Leeduga ning raskesti tuvastatavalt liikuvplatvormilt tulistati üle Venemaa ballistiline rakett Topol, ütlesid ametnikud.

"Venemaa matkis rünnakut kõikidele Balti riikidele," ütles Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis.

NATO ametnikud asetasid küsimärgi alla ka Moskva avaldatud õppuste stsenaariumi. NATO ametnike sõnul harjutas Venemaa riigist läänes asuvate selliste riikide ründamist, kus on etnilised pinged ja mis ründasid Valgevenet. Nende hinnangul mobiliseeriti Zapadiks nii palju sõdureid, et seda ei saa õigustada terrorismivastase operatsiooniga.

Laadimine...Laadimine...