KIIRUSTAJAD JÄÄVAD PASSIMA! Valitsus toetas rahunemispeatusi liiklusrikkujatele

"Valitsus toetas neljapäeval riigikogu õiguskomisjoni algatust väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmiseks, et viia liiklusrikkujale mõjutusmeetmena määratav rahunemispeatus seadusesse," ütles peaminister Jüri Ratas. 

Pilt: Ilja Matusihis

KIIRUSTAJAD JÄÄVAD PASSIMA! Valitsus toetas rahunemispeatusi liiklusrikkujatele

Toimetaja: Toomas Raag

"Valitsus toetas neljapäeval riigikogu õiguskomisjoni algatust väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmiseks, et viia liiklusrikkujale mõjutusmeetmena määratav rahunemispeatus seadusesse," ütles peaminister Jüri Ratas. 

"Eelnõu on algatanud riigikogu õiguskomisjon, et muuta väärteomenetluses rakendatavat lühimenetlust nii, et sõidukiirust ületanud juht saab valida, kas maksta mõjutustrahv või täita muu seaduses sätestatud mõjutusmeede, näiteks 45-minutiline rahunemispeatus," sõnas peaminister.

Ratas ütles, et rahunemispeatuse kohaldamine on ette nähtud vaid olemuselt lihtsamate ja vähem riivavate väärtegude korral. "Mõjutusmeede määratakse isikule koos mõjutustrahviga tingimuslikult, mis tähendab, et kui isik nõustub kinni pidama mõjutusmeetme tingimustest, ei pea ta mõjutustrahvi tasuma," selgitas Ratas.

Ratase sõnul on rahunemispeatus lubatud kasutada vaid liiklusseaduses sätestatud süüteokoosseisu korral, mis sätestab karistuse, kui mootorsõidukijuht on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud kuni 20 kilomeetrit tunnis. "Lühimenetluse raames määratakse praegu selle rikkumise korral isikule mõjutustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud suurimat sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3," sõnas ta.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. detsembril.

Justiitsministeerium tegi valitsusele ettepaneku toetada eelnõu märkustega. Justiitsministeerium toetab uudset ideed ja lähenemist, mis võib liikluskäitumist muuta. Samas peab vajalikuks ühtlustada eelnõu terminoloogiat ja kaaluda eelnõus valitud lahendusi, et vältida hilisemaid vaidlusi. Samuti peab justiitsministeerium vajalikuks täiendada eelnõu seletuskirja kulude ja mõjude hinnangu osa.

Liiklusekspert Vane: rahunemine sunnib kiiruseületaja järele mõtlema

"Kui kiiruseületajal on valida, kas tund aega rahuneda või trahvi maksta, mõjub esimene moodus paremini," ütles Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liiklusekspert Villu Vane Pealinnale. "Rahunemine on liikluskaristusena midagi uut ja erakorralist nii meil kui ka kaugemal."

Vane arvas, et rahunemine võiks psühholoogiliselt mõjuda paremini kui trahv, sest inimesel on siis aega oma teo üle järele mõelda ning mõista, kas väike kiirusületamine ja riskimine ennast ära tasus.

"Politsei näitab, et ta pole mingi trahvimasin ainult ning juhil ei lähe rikkumine karistusena kirja," tõi Vane välja kahepoolse kasu.

Vane jätkas, et see on hea võimalus ka edaspidi liikluses väikseid kiiruseületajaid ohjeldada ning tuleval suvel võiks seda jälle rakendada. Samuti võiks tema sõnutsi korjata kokku tagasisidet ning tulevikus võibolla ka seadusesse sisse kirjutada kui alternatiiv karistusele.

Karilaid: eesmärk on parandada Eesti liikluskultuuri

Vane meenutas, et kunagi pandi lahtise turvavööga sõitja esseed kirjutama ning pakkus, et võimalikke alternatiive rahalisele karistusele on ju veelgi. "Riigile on trahviraha sedavõrd väike summa, kuid rahunemine paneb inimese järele mõtlema, kas oli mõistlik sedasi kiirustada," osutas ta.

"Uuringud on näidanud, et trahvide määramine ei ole andnud soovitud tulemusi ja seetõttu on hea, kui politsei saab kasutada ka alternatiivseid võimalusi," tõdes Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Karilaid ütles, et muudatuse laiem eesmärk on parandada Eesti liikluskultuuri. "Uuringud on näidanud, et trahvide määramine ei ole andnud soovitud tulemusi ja seetõttu on hea, kui politsei saab kasutada ka alternatiivseid võimalusi," rääkis Karilaid. Ta tõi välja, et kavandatav muudatus on ainulaadne, sest teadaolevalt ei ole sellist lähenemist teistes riikides veel katsetatud.

Laadimine...Laadimine...