Maksuekspert: madalamapalgalistele lisatulusid pakkuv valitsus võib Reformierakonna pikalt opositsiooni jätta

"See üksikisiku tulumaksu lahendus on päris geniaalne," kiitis maksuekspert Paul Tammert valitsuse muudatusi. "Kui pakud vähem tulu saajatele midagi juurde, siis on sel suur mõju riigieelarvele, nii et müts maha."

Pilt: Scanpix

Maksuekspert: madalamapalgalistele lisatulusid pakkuv valitsus võib Reformierakonna pikalt opositsiooni jätta (1)

Virkko Lepassalu

"See üksikisiku tulumaksu lahendus on päris geniaalne," kiitis maksuekspert Paul Tammert valitsuse muudatusi. "Kui pakud vähem tulu saajatele midagi juurde, siis on sel suur mõju riigieelarvele, nii et müts maha."

Maksumuudatuste tõttu võidab näiteks 1200-eurost brutopalka teeniv inimene iga kuu pragusega võrreldes 62 eurot ning üldse jääb raha palgapäeval rohkem kätte inimestel, kelle brutopalk on kuni 1758 eurot. Alates 2100 eurost rohkem teeniv inimene saab kätte kuus praegusega võrreldes 38 eurot vähem, samas ei kaota kõrgemapalgalised rohkem kui 38 eurot kuus. "See üksikisiku tulumaksu lahendus on päris geniaalne," märkis maksuekspert Paul Tammert Pealinnale.

Lihtsuses peitub geniaalsus

"Kui pakud tulusaajate alumisele otsale midagi juurde, siis on sel suur mõju riigieelarvele, nii et müts maha. Mille eest jumal hoidis, on see, et ei taastatud ettevõtete tulumaksu, mis oleks tähendanud, et juristid oleksid saanud rikkaks. Ettevõtete tulumaksu puhul oleksid suurenenud nii riigi kui ka ettevõtete kulutused."

Tammert tõi näiteks, et Hollandis on ettevõtte tulumaksu koodeks 2000 lk paks ja on selliseks saanud 40-aastase töö tulemusena. Teistes ettevõtte tulumaksuga riikides pole see vähem mahukas.  "Meie süsteem on geniaalselt lihtne," leidis Tammert.

Varamaks oleks ka võinud tulla

Küll pidanuks tema sõnul rohkem analüüsima varamaksude võimalust maa, hoonete, autode puhul, ja seda mõistagi diferentseeritult, sest ei saa maksustada samaväärselt Tallinna ja Võru kinnisvara. "Põhimõte seisneb varamaksude puhul selles, et kui riigil pole võimalik maksude kaudu investeerida, siis selle vara väärtus kukub," lausus Tammert.

Tema sõnul on kokkuvõtteks positiivne, et uus valitsus pakub stiimulit ehk siis kommi, mitte vitsa. Ta pidas täiesti võimalikuks, et madalamapalgalistele lisatulusid pakkuv valitsus võib osutuda üsna populaarseks. See omakorda tähendab, et Reformierakond võib pikalt opositsiooni jääda ja teda võib ees oodata Koonderakonna saatus, sest võimuga harjunud seltskond hakkab otsima uusi väljakutseid.

Uus valitsus rahastab heldemalt õpetajaid, põllumehi ja päästjaid
 
Õpetajate palgatõus, põllumajandustoetuste taastamine, rohkem raha politseile ja päästjatele ning ja välisfirmade kasumi maksustamine, need on Keskerakonna, sotside ja IRL-i uue valitsuse programmi põhilised trumpkaardid. Ent uuendusteks on ka limonaadimaks ja madalapalgalistele rohkema raha kättejätmine maksusüsteemi kaudu.

"Oleme leppinud kokku, et tõstame õpetajate palga alammäära 120%ni keskmisest," ütles valitsust moodustav Keskerakonna esimees Jüri Ratas. See tase saavutatakse loodetavasti 2019. aastaks. Samuti on kolm läbirääkivat osapoolt ehk Keskerakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid otsustanud tõsta koolilõuna maksumuse 78 sendilt ühe euroni. Kokku on lepitud koolikohustuse muutmises selliselt, et kõik haridussüsteemist väljuvad noored omandaksid vähemalt mingi kutseala. Mis puutub põllumajandusse, siis kavatseb moodustatav uus valitsus juba järgmisest aastast taastada põllumajanduse üleminekutoetused ehk niinimetatud top-up'i ning maksta täies ulatuses välja kriisiabi. Samuti kavatseb valitsus anda maakondadele dotatsiooni maakonnasisese ühistranspordi korraldamiseks.

Suurimad muudatused, mis puudutavad kõiki palgasaajaid, sisalduvad kindlasti uue koalitsiooni majandusprogrammis. Tulumaksu määr seega ei tõuse, see jääb 20%-le. Teisalt, nagu ütleb professor Rainer Kattel, on tegemist siiski astmelise süsteemiga. Sellega n-ö kõnetatakse 86% tööealisest elanikkonnast, üle 500 000 inimese, kes käivad iga päev tööl.

Rohkem kasumit Eestisse

Tulumaksuvaba tulu tõuseks läbirääkijate sõnul 500 eurole. Sisuliselt on tegemist IRL-i omaaegse ideega aastast 2014, mida IRL toona laialt tutvustas ja mis nüüd valitsusprogrammi viiakse. Maksureform jõustuks 1. jaanuarist 2018. Kahtlemata võimaldab käsilolev sotsiaalne maksureform tõsta lisaks inimeste sissetulekule ka IRL-i kiduvat populaarsust, sest poliitkuluaarides levis eelmise valitsuse langemise eelsetel aegadel nali: IRL-i programm 2,0 kahest miljonist eestlasest tähendab tegelikult nende peatset 2%-list reitingut. Lihtsalt öeldes hakkab ta ühe valitsusparteina tõenäoliselt "ära sööma" opositsiooni sattunud Reformierakonna valijaid. Hiljutises küsitluses, kus IRL saavutas 9%, tõus juba ka peegeldub. Mäletatavasti toimus tänu Reformierakonna poliitkombinatoorikale seoses sündmustega Pronksmehe ümber täpselt vastupidine ehk IRL-i valijaskonna nahkapanek.

Maksumuudatuste tõttu võidaks näiteks 1200 eurot brutopalka teeniv inimene iga kuu praegusega võrreldes 62 eurot, ning üldse jääb raha palgapäeval rohkem kätte neil, kelle brutopalk on kuni 1758 eurot. Alates 2100 eurost rohkem teeniv inimene saab kätte kuus praegusega võrreldes 38 eurot vähem, samas ei kaota kõrgemapalgalised rohkem kui 38 eurot kuus.

IRL-i esimehe Margus Tsahkna sõnul on praegune praeguse valitsuse majandusprogramm olemuselt isegi rohkem parempoolsem, kui seda oleks õnnestunud reformierakondlikus valitsuses. Ta tõstis esile näiteks ettevõtjate suunas tehtud reveransi, dividendide tulumaksu langetamise: 2018. aastast  vajuks see seniselt 20%-lt 14%-le.

Välisettevõtete kasumite maksuvabasse väljaviimisse kavatseb loodav valitsus Tsahkna sõnul siiski sekkuda. "Me tahaksime välisettevõtteid motiveerida siin Eestis kasumit välja võtma," ütles Tsahkna vestluses Pealinnaga. "Kehtestame ka pangalõivu, see ei saa olla muidugi ülemäära suur, vaid vastavuses meid ümbritsevate riikidega."

Õiglasem sotsiaalpoliitika

Põhimõtteliselt oleks see 0,04-0,4% panga varadelt ja tooks eelarvesse suurusjärgus 50-100 mln eurot aastas. Teatavasti on viinud välispangad siit sisuliselt maksuvabalt välja aastas kuni sadu miljoneid eurosid ja Tsahkna nõustus, et tegemist on terava ebaõiglusega, millesse kavatsetakse nüüd sekkuda. Pangad on jõudnud juba teatada, et nad kavatsevad pangalõivu sisse kasseerida klientide taskust. Teisalt, nn alternatiivpangandus, nagu ühistud, eestimaisel kapitalil pangad jne on hoogsalt laienemas. Seega ei ole suurtel pankadel ilmselt võimalik teenuste hindu kuigi palju tõsta. Ettevõtja, ekspankur Indrek Neivelt on lisaks sotsiaalmeedias hiljuti väitnud, et Eestis teenivad pangad kaks korda rohkem, kui oleks normaalne.

SDE juhi Jevgeni Ossinovski sõnul loob kavandatav tulumaksureform suuremat sotsiaalset õiglust. Seega kui rääkida uue valitsuse sotsiaalpoliitikast, siis ongi kõige suuremal määral selleks maksureform. Loetledes loodava valitsuse pressiüritusel järgmisi suuremaid valitsuse ettevõetavaid majanduspoliitilisi muudatusi, ütles Ossinovski, et ära jääb diiselkütuse aktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu tõus.

Uus valitsus astub samme Eesti inimeste tervemaks muutmiseks. Maksulised meetmed on Ossinovski väitel selleks kõige tõhusamad. Nii kehtestatakse nn suhkrumaks, mis ei puuduta loodusliku suhkrusisaldusega tooteid, vaid peamiselt limonaade. Samuti kiirendatakse oluliselt õlle, veini, siidri aktsiisitõusu. "Varem on Reformierakonna eestvõttel seda blokeeritud," tõdes Ossinovski. Ilmselt annavad nimetatud muudatused rohkelt tööd joogitööstuste eest võitlevatele lobistidele.

Taastatakse ka matusetoetus, mille ärajätmine põhjustas reformierakondliku valitsuse suunas omal ajal rohkesti kriitikat. Mis puudutab automaksu, siis seda ei tule. Küll maksustatakse auto esmaregistreerimine mootori võimsuse põhiselt, kus kuni 130 kw sõiduki eest peab tasuma ilmselt 2,5 eurot ühe kw eest ja veel võimsama puhul 5 eurot.
 

 
Uus valitsus uuendab paljusid valdkondi või leiab lisaraha
 
·        Muudetakse eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastust: suuremate laenude võtjaid ehk siis jõukamaid makstakse rohkem.
 
·        Tõstetakse gaasiaktsiisi.
 
·        Trahvimäärad muudetakse õiglasemaks ehk hakkavad sõltuma sissetulekust.
 
·        Luuakse 315 mln eurone investeeringuprogramm infraehituste, elamumajanduse ja riigikaitse jaoks.
 
·        Riigiettevõtted viiakse börsile, näiteks Tallinna Sadam 30% ulatuses.
 
·        Toetatakse lisarahaga maagümnaasiume.
 
·        Laiendatakse muukeelsetele eesti keele õpet.
 
·        Lisaks õpetajate palgatõusule 120%-le keskmisest tõstetakse kultuuritöötajate, lasteaednike ja tugispetsialistide palka.
 
·        Leitakse lisaraha vabatahtlikele päästjatele.
 
·        Tõstetakse politsei kiirreageerimisvõimet.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...