Naisühendused ei soovi pagulaste jagamissüsteemi

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) leiab, et pagulaste jagamise kohustuslik kvoodisüsteem ei ole rändekriisile jätkusuutlik lahendus, surendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks.

Pilt: Scanpix

Naisühendused ei soovi pagulaste jagamissüsteemi

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) leiab, et pagulaste jagamise kohustuslik kvoodisüsteem ei ole rändekriisile jätkusuutlik lahendus, surendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks.

"Oleme kindlal seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatud põgenike automaatse ümberjaotamise süsteem suurendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks. Samal ajal ei leevenda see miljonite Lähis-Ida ja Aafrika inimeste isiklikke tragöödiaid. Leiame, et Eesti riik ei tohiks mingil juhul nõustuda põgenike automaatse ümberjaotamise süsteemi loomisega," seisab ministritele ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi (EP) saadikutele saadetud ENÜ pöördumises.

Peaminister Taavi Rõivasele, siseminister Hanno Pervkurile, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale, välisminister Marina Kaljurannale, samuti Eestist valitud EP saadikutele saadetud pöördumise kohaselt on ENÜ seisukohal, et Euroopa Liidu (EL) piirid ei pea olema avatud kõigile, kellel tekib soov siia ümber asuda. Seda eriti olukorras, kus puudub võimekus kontrollida inimeste tausta ja selgitada välja tõelised abivajajad.

"Praegu näeme iga päev telepildis järjest uute migrantide kolonnide saabumist Euroopasse. Neist paljud ei ole valmis järgima euroopalikke reegleid ja suunduvad sihikindlalt riiki, kuhu ise soovivad. Mis annab alust loota, et nad on nõus ümberpaigutamisega ühest riigist teise? Mis annab meile alust arvata, et nad on nõus edaspidi meie kultuuris kehtivaid norme ja väärtusi tunnustama?," küsib ENÜ.

Ümarlaud märgib end nõustuvat sellega, et iga inimelu on väärtus ja abivajajaid tuleb abistada. "Aga seda tuleb teha läbimõeldult ja arukalt, et lõppkokkuvõttes mitte suurendada inimlike tragöödiate arvu, mitte toetada terrorismi, soosida inimsmugeldajaid ja neid, kes pagulaste vastuvõtu pealt kasumeid teenivad," seisab pöördumises.

ENÜ liikmed leiavad pöördumise kohaselt, et aidata tuleb tõelisi abivajajaid, eelkõige lapsi, naisi, vanureid, puudega inimesi. "Ja seda tuleb teha nende inimeste endi kodumaal või vähemalt kodupiirkonnas. Euroopa kõrgeimal poliitilisel tasandil ei tohiks julgustada hädas olevaid inimesi oma kodumaalt lahkuma ning võtma ette pikka ja riskantset teekonda, lubades neile Euroopas jagada kõiki hüvesid. Nagu näeme, on Euroopasse jõudvate migrantide seas ülekaalus täies elujõus mehed, kes on jätnud perekonnad maha ohuolukorda, mille eest nad ise põgenevad. Kellega oleme siis solidaarsed, kelle inimõigusi kaitseme?," küsib ENÜ.

EL peaks peaks ENÜ liikmete meelest viivitamatult suunama kõik võimalikud ressursid turvatsoonide ja põgenikelaagrite loomisele ja olemasolevate toetamisele kriisipiirkondades või nendega piirnevates riikides. EL-i välispoliitika peaks olema suunatud nende riikidega vastavate kokkulepete sõlmimisele ja relvakonfliktide lõpetamisele.

"Euroopa välispiir tuleb muuta toimivaks ja lõpetada kontrollimatu migrantide, kelle isikuid ei ole võimalik parimalgi tahtmisel tuvastada, sissevool. Inimsmugeldajate maffia tegevus Vahemerel tuleb jõuliselt lõpetada. Tuleb toetada piiririike, mis on langenud kõige suurema surve alla, ja tunnustada riike, mis on astunud piiride turvamiseks selgeid samme," seisab pöördumises.

EL-i senised rahvusvahelise kaitse andmist reguleerivad nõuded tuleb üle vaadata, kaitse saamise tingimusi tuleb karmistada ja leevendada kõrgeid standardeid abile, mida pagulastele pakutakse. Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa riikide võimekus ei ole ühesugune. Nimetatud nõuete väljatöötamise ajal oli tegemist üksikute tagakiusatud inimeste vastuvõtmisega, kelle abistamine ja ühiskonda lõimimine ei tekitanud üheski riigis erilisi probleeme kohalikele elanikele. Praegu on aga tegemist hoopis uue olukorraga, kirjutab ENÜ.

"Eesti on alles hakanud looma võimekust põgenike vastuvõtmiseks. Seda, kui palju inimesi ja keda oleme valmis vastu võtma, saab igal ajahetkel öelda ainult Eesti rahvas, seda ei tohi peale sundida Euroopa Komisjon. Just need sunnimeetodid lähevad vastuollu sellise Euroopa Liidu põhiväärtustega, millega liitusime 2004. aastal. Euroopat tabanud rändekriisi probleemidele tuleb läheneda sisuliselt ja tegeleda tuleb kriisi põhjustega. Põgenike liikmesriikide vahel ringijaotamise püsisüsteemi loomine ei ole jätkusuutlik lahendus," seisab ministritele ja saadikutele edastatud pöördumises.

Laadimine...Laadimine...