Teadlased: venekeelsete eestimaalaste meediamenüü on palju rikkalikum

"Valdav osa Eesti venekeelsest auditooriumist elab vägagi mitmekesises meediaruumis. Palju mitmekesisemas, kui näiteks etnilised eestlased," nentis Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Teadlased: venekeelsete eestimaalaste meediamenüü on palju rikkalikum (5)

Erki Varma

"Valdav osa Eesti venekeelsest auditooriumist elab vägagi mitmekesises meediaruumis. Palju mitmekesisemas, kui näiteks etnilised eestlased," nentis Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Tartu Ülikooli lektor Külliki Seppel nentis, et eesti ja vene emakeelega elanikkonna meediakanalite eelistustes on märgatavad erinevused. "Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ja eriti ETV on usaldusväärsuse tunnustega," rääkis Seppel. "Eesti vene emakeelega elanike puhul konkureerivad nii kohalik venekeelne meedia kui Venemaa meedia ja tegelikult palju vähemal määral siiski Eesti eestikeelne meedia." 

Kui PBK uudiseid välja jätta, on Seppeli sõnul kohalikest venekeelsetest kanalitest kõige olulisem seni olnud venekeelne Aktuaalne Kaamera ning seejärel venekeelsed ajalehed ja uudisteportaalid. Oluliselt on tema kinnitusel viimastel aastatel kasvamas sotsiaalmeedia mõjukus ja samamoodi ka muu mu veebimeedia mõjukus.

Keeleoskuse paranemine ei too kaasa meediaruumi muutumist

"Üks olulisemaid sõnumeid, mis integratsiooni uuringust välja tuleb, on et usaldus erinevate kanalite suhtes infoallikana ei peegelda mitte ainult nende konkreetset kanalite usaldusväärsust, vaid ka üldse üldisemat hoiakut inimest ümbritseva meediaruumi suhtes," rääkis Seppel.

Kui eestikeelse auditooriumi puhul on kõige jälgitavamate kanalite usaldusväärsuse hästi kõrge - pea 90 protsenti, siis vene emakeelega auditooriumi puhul on ka kõige populaarsemate kanalite usaldusväärsus suhteliselt madal, ulatudes 50 protsendi kanti. 

"Ehk me ei saa öelda, et selle kogukonna jaoks oleks selgelt ühtseid autoriteetseid meediaallikaid ja ka kanalite üldine usaldus on tunduvalt väiksem kui eestlaste puhul. Enamik inimesi üritab oma maailmapilti kokku panna erinevaid kanaleid kombineerides," selgitas Seppel.

Põlvkondade vahelised suured erinevused on tema kinnitusel olemas nii Eesti eestikeelses kui venekeelses auditooriumis. "Vanemate põlvkondade jaoks on jätkuvalt olulisimaks infoallikaks televisioon ja teleuudised, aga nooremate põlvkondade puhul on domineerival kohal juba veebipõhised kanalid ja sotsiaalmeedia," rääkis Seppel. 

Jätkuvaks on trendiks nooremate põlvkondade hulgas ka eestikeelsete meediaallikate olulisuse kasv. Samal ajal ei ole see Seppeli sõnul kaasa toonud ka Venemaa meedia olulisuse vähenemist. On küll toimunud nihe Venemaa televisioonilt internetipõhistele allikatele. 

"Meediatarbimise kõige tugevam seos on eesti keele oskusega, mis on ka loomulik. Hästi eesti keelt valdavad inimesed jälgivad rohkem eestikeelseid kanaleid ja natukene vähem venekeelseid kanaleid, nii kohalikke kui Venemaa omi," nentis Seppel. "Aga samal ajal jällegi üks kolmandik hästi eesti keelt oskavaid inimesi ei ole hakanud eestikeelset meediat jälgima või ei pea seda oluliseks infoallikaks, ehk ei saa öelda, et keeleoskuse kasvamine automaatselt tooks kaasa selle, et liigutakse eestikeelsesse meediaruumi." 

Hargmaised kaasmaalased elavad mõtteis mitmel maal korraga

Triin Vihalemm nentis, et umbes neljandiku ärkveloleku ajast veedavad inimesed uuringute järgi erinevate meediakanalite mõjuväljas. "Mida noorem, seda vähem on üldse televisioonil asja, seda rohkem sisustab seda aega sotsiaalmeedia." 

Umbes kuuskümmend protsenti kogu venekeelsest elanikkonnast elab Vihalemma sõnul sisuliselt mitmel maal korraga. "Eesti keeles on sellele väga kena nimi - hargmaisus," rääkis Vihalemm, kelle sõnul tähendab hargmaine olek seda, et vaatamata asukohamaale inimesed osalevad reaalselt erinevate ühiskondade elus.

"See ei tähenda tingimata seda, et nüüd on kindlasti suur vene propaganda ja uudiste vaatamine, kuigi see on siiski üks osa," nentis Vihalemm. "Inimestel on päris palju erinevaid vorme, kuidas nad piiriüleses suhtluses osalevad. Olgu selleks siis meedia või sotsiaalmeedia."

Hargmaisus on Vihalemma hinnangul elustiil ja selle väga oluline osa on ka see, kuidas see mõjutab inimese identiteeti. "Kõige olulisem on autonoomsus, ehk siis õigus otsustada. Et keegi ei tule mulle ütlema - ei riik, õpetaja ega isegi minu sõbrad, kuidas ma meediat peaksin tarbima ja tõlgendama," selgitas Vihalemm. 

Eesti venekeelses elanikkonnas on hargmaisus Vihalemma kinnitusel just meediakasutuse praktikate kaudu oluliselt levinum kui paljudes teistes ühiskondades, mida on uuritud.

Üks oluline moment on Vihalemma hinnangul, et hargmaise meediakasutusega on seotud teatav endale vastutuse võtmine kogu sellest info paljususest ise endale pusletükid kokku panna. "See on seotud väga tugevasti inimese eneseväärikusega. Meediat, ajakirjanikke, meedia institutsioone täielikult ei usaldata." 

Vihalemma sõnul võib ju küsida, kas see on õigustatud või mitte, aga see skepsis on saanud alguse juba nõukogude ajal. "Kuidagi need meediaturu arengud Eestis on seda hästi soodustanud, et ta on jäänud ka põlvkondade vahetudes püsima."

Kui hakata seda oskust või seda ressurssi, mis inimestel nende enda arvates on, kuidagi halvustama või maha suruma, siis see toob Vihalemma sõnul kaasa olukorra, kus nad suunavad oma vaimse energia kuhugi mujale. "See tekitab omakorda sellise nihestatud olukorra."

Neljapäeval ja reedel toimub Tallinna lauluväljakul rahvusvahelisne lõimumiskonverents "Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele", mida on võimalik jälgida veebis aadressil integrationconference.ee.

 

 

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...