VIDEO! Vaktsineeritud õpetaja: tahan kaitsta ennast ja teisi

"Kartsin natukene, aga tegelikult ei olnud üldse valus, vaid väga mugav. Olin nõus end vaktsineerima, sest tahan kaitsta nii ennast kui ka teisi," sõnas Saksa gümnaasiumi klassiõpetaja Külli Veerme kohe peale vaktsineerimist.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus Tallinn

VIDEO! Vaktsineeritud õpetaja: tahan kaitsta ennast ja teisi

Jaanika Valk

"Kartsin natukene, aga tegelikult ei olnud üldse valus, vaid väga mugav. Olin nõus end vaktsineerima, sest tahan kaitsta nii ennast kui ka teisi," sõnas Saksa gümnaasiumi klassiõpetaja Külli Veerme kohe peale vaktsineerimist. Oma soovist vaktsiini saada teatas ligi 3000 koolitöötajat ehk pooled kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest.

 

Koolides, kus on vähemalt 50 vaktsineerida soovivat töötajat said vaktsineerida koolis kohapeal. Nii toimus neljapäeval vaktsineerimine ka Tallinna Saksa Gümnaasiumis. "Meie koolis oli vaktsineerimisse väga positiivne suhtumine ja olen lugenud, et ka teistes koolides läheb vaktsineerimine kenasti," rääkis klassiõpetaja Külli Veerme.

Veerme sõnul oli koolis vaktsineerimine sujuv ja koolitööd see ei takistanud. "Tark õpetaja valis vaktsineerimiseks vahetunni ja kui see lõpeb saab otse tundi andma minna," rääkis ta vahetult enne tundi minemist.

Veerme sõnul tekitas esialgu õpetajate seas hirmu uue vaktsiini tulek, oodati infot kui palju ja kelle peal vaktsiini testitud on, kuid enda ja teiste kaitsmine oli kaalukeeleks ning kõhklusi ei olnud. "Kui vaatasin nimekirja, siis pakuti kõigile võimalust vaktsineerida ja minu koolist tundus küll, et kõik õpetajad on nimekirjas," rääkis Veerme.

Enamasti peavad õpetajad vaktsineerimist kohusetunde küsimuseks.

Enamasti peavad õpetajad vaktsineerimist kohusetunde küsimuseks

"On tähtis ühelt poolt näidata, et vaktsineerimine on hea ja teiselt poolt tahame me koole võimalikult avatuna hoida," ütles Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja Lorenz Frankensmidt.

Kooli direktor Kaarel Rundu on vaktsineeritud õpetajate hulgaga rahul: "Meil on 88 inimest kogu personali peale, kes ennast vaktsineerisid, mis ikkagi on väga suur hulk - see peaks olema seal kusagil 80 protsenti."

Kõikjal aga pole vaktsineeritute osakaal niigi suur. Tallinnas keskmiselt soovivad vaid pooled õpetajad end vaktsineerida. Madala arvu taga olevat kaks põhjust.

"Meil on umbes 19 protsenti neid õpetajaid, kes on 65. aastased või vanemad ja nagu meie meditsiinitöötajad ütlevad, et see Astra Zeneca vaktsiin neile eriti ei sobi," selgitas ühte madala vaktsineerimisarvu põhjust Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ning lisas kohe ka teise põhjuse: "Päris arvestatav number meie koolitöötajaid on juba koroonaviirust põdenud."

AstraZeneca vaktsiin ei ole üle 70-aastastele sobilik, seetõttu vaktsineeritakse vanemaealiste koolitöötajate vaktsineerimiseks Moderna vaktsiini. Seega keegi vanuse tõttu vaktsiinist ilma ei jää. AstraZeneca vaktsiini teise doosi saavad õpetajad kaheksa nädala pärast. Ees ootab vaheaeg, mis annab õpetajatele aega võimalikke kõrvalmõjusid jälgida.

Umbes pool õpetajaist saavad kaitsesüsti oma koolis, teine pool käib selleks tervisekeskuses. Vaktsineerijad panevad südamele, et need, kes mingil põhjusel tulla ei saa, annaks sellest kindlasti ette teada.

Iga viies õpetaja ei ilmunud vaktsiinisüsti saama

Lääne-Tallinna Keskhaigla alustas Tallinna haridustöötajate vaktsineerimist - kolmapäevasel esimesel vaktsineerimispäeval tegid Lääne-Tallinna Keskhaigla meedikud koroonaviirusevastase kaitsesüsti 265 haridustöötajale kümnest Tallinna üldhariduskoolist, samas ligi 20 protsenti kutsututest süstimisele ei tulnud. 

Oma soovist vaktsiini saada teatas ligi 3000 koolitöötajat, mis moodustab 50% kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest. Vaktsineerimisega tegelevad Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna Keskhaigla.

Vaktsineerimist koordineeriva nakkusarsti doktor Helen Mülle sõnul kulges vaktsineerimispäev sujuvalt ja positiivsete meeleoludega. "Vaktsineerima tulnud haridustöötajad olid eelnevalt kenasti informeeritud. Neil, kel oli vaktsineerimist puudutavaid küsimusi, oli võimalik neid kohapeal arutada infektsioonhaiguste arsti doktor Kersti Kinkiga, kes viibis vaktsineerimise läbiviimisel," ütles ta.

Murekohana tõi ta välja, et oodatud 325 haridustöötajast ei jõudnud erinevatel põhjustel kohale 60 inimest. "Haigestumise või isolatsioonis viibimise korral tuleb kaitsesüstimine edasi lükata, kuid paneme südamele, et oluline on vaktsineerijat oma mittetulekust ette teavitada, et vaktsineerimist saaks paremini planeerida," lisas ta.

Kui inimene jääb tulemata, peame me avatud vaktsiinid kellelegi ära pakkuma

Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja Kersti Kink selgitas, et kliinik peab varuma vaktsiinid ette. "Doosid on kõik loetud. See pole päris tavaline vaktsineerimine. Kui inimene jääb tulemata, peame me avatud vaktsiinid kellelegi ära pakkuma," lisas ta.

Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldab COVID-19 kaitsesüstimist vastavalt vaktsineeritavate arvule kas Mustamäe tervisekeskuse koolitussaalis või konkreetses õppeasutuses kohapeal. Vaktsineerimise toimumise aja ja koha lepib haigla kokku iga kooliga eraldi.

Helen Mülle täpsustas, et COVID-19 vaktsineerimist planeerides arvestatakse ka haridustöötajate vanusega. "Üle 70-aastaste kaitsesüstimiseks kasutame Moderna vaktsiini, nooremaid haridustöötajaid vaktsineerime AstraZeneca vaktsiiniga. Neile, kel on varem esinenud mõne süstitava ravimi suhtes anafülaksiat ehk rasket ülitundlikkuse reaktsiooni, korraldame vaktsineerimise haiglatingimustes ja jälgime patsienti pärast kaitsesüstimist pikemalt, et tagada maksimaalne ohutus," tõi ta välja.

Vajadus haiglatingimustel vaktsineerimiseks lepitakse igaühega kokku personaalselt pärast arstiga konsulteerimist.

Lääne-Tallinna Keskhaiglale praeguseks edastatud nimekirjades on 1071 inimest 29 Tallinna üldhariduskoolist. Plaani järgi saavad nad esimese doosiga vaktsineeritud 25. veebruariks.

Nakatumine on kasvanud noorte seas

Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei kehtesta lauspiiranguid. "Rakendame piiranguid seal, kus oht viirust levitada on kõige suurem," lausus ta. "Koolid on pärast koolivaheaja lõppu üks nädal distantsõppel, väljaarvatud 1.-4. klass ning hariduslike erivajadustega lapsed."

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et kõige enam on nakatumine kasvanud noorte seas. "600 üldhariduskoolist 120-s on haigus see, see ei tähenda kollet. See tähendab, et osa lapsi on distantsõppel. Aktiviseid kooli on umbes 30 koolis," märkis ta. 

"1.-4. klassi laste seas pole suurt nakatumist, lisaks nad vajavad oluliselt rohkem õpetamist. Kolmas põhjus on, et kui nad peaksid jääma distantsõppele, siis tõenäosus on, et vähemalt üks lapsevanem peaks nendega jääma või viidakse laps vanavanemate juurde."

Kersna ütles, et valitsus arutas ka 9. ja 12. klassi laste kontaktõppe jätmist. "Seekord otsustasime seda mitte teha, sest just nendes on nakatumine väga kõrge ja tahame need ahelad katkestada," lausus ta. "Küll on oluline, et koolis on lubatud konsultatsioonid väikestes gruppides. Ma arvan, et see on hea aeg teha väikestes gruppides järeleaitamist, kes on jäänud hätta distantsõppel või lõpuklassidele täiendavat õpet."

SEOTUD LOOD

Värsked uuringud: koolid mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli

VIDEO! Kallas: pärast koolivaheaja lõppu on koolid üks nädal distantsõppel, veekeskused suletakse kaheks nädalaks


Laadimine...Laadimine...