Kriis

HOIA mobiilirakendus

Mis on HOIA mobiilirakendus?

09.09.2020

HOIA on mobiilirakendus, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata COVID-19 viiruse levikut. Rakenduse eesmärk on teavitada koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktseid ja anda neile sellega ka esmased suunised, kuidas edasi käituda. Niimoodi saab kasutaja kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades tal astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.


Kuidas HOIA äpp töötab?

09.09.2020

Rakendust kasutavad telefonid registreerivad läheduses asuvate teiste telefonide Bluetooth signaalide olemasolu. Kui signaal on piisavalt lähedal ja selle kestvus piisavalt pikk, siis salvestub nende telefoni lähikontakti anonüümne kood. Kui nüüd inimene kinnitab oma nakkuse HOIA äpis, siis laetakse tema seadme anonüümsed koodid kesksesse serverisse, kust kõik kasutajad saavad need alla laadida. Anonüümse koodi põhjal ei ole inimest võimalik tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas haige anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefoni varem talletunud. Kui jah, loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. Kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus, ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada.


Kuidas aitab HOIA äpp mind viiruse vastu?

09.09.2020

Viirused nagu COVID-19 võivad levida enne sümptomite teket, mille tõttu nakatunu võib enesele ja teistele teadmata haigust edasi levitada. See tähendab, et haigustunnuste tekkimise ajaks võib viirus olla juba teistele edasi kandunud ning ainuüksi sümptomaatiliste inimeste kodus püsimisest ei piisa, et viiruse levik peatada. HOIA äpi kaudu on nakatunul võimalik kiiresti teavitada kõiki inimesi, kellega ta on nakkusohtlikul perioodil lähedalt kokku puutunud. Niimoodi saavad äpi kasutajad varakult teada võimalikust nakatumisest ja saavad astuda samme enese ja teiste tervise kaitseks. HOIA äppi kasutades panustad seega nakkuste arvu vähendamisele Eestis, sõltumata sellest, kas osutud nakatunuks või lähikontaktseks.


Terviseamet juba tegeleb lähikontaktide teavitamisega - milleks siis veel HOIA äppi vaja?

09.09.2020

Terviseametis on tõepoolest meeskond, kelle ülesanne on helistada läbi kõik koroonaviirusesse nakatunud, selgitada välja, kellega nad lähikontaktis olid ning neid lähikontaktseid omakorda teavitada võimalikust nakatumisest. See töö on väga oluline, et piirata nakkuse edasi kandumist, ent sel esineb teatud loomulikke puudujääke. Iga nakatunu ei pruugi suuta meenutada kõiki inimesi kellega ta lähikontaktis oli: mõni inimene läheb meelest ära ja mõne inimese puhul ei suuda nakatunu neid lihtsalt tuvastada. Näiteks ei tea nakatunud enamasti, kelle kõrval nad liinibussis istusid. HOIA loob seega olulist lisandväärtust Terviseameti tööle, sest suudab tuvastada ka need lähikontaktid, keda nakatunu ise ei tunne või ei mäleta.


Kui palju kasutajaid peab olema, et HOIA äpist oleks kasu?

09.09.2020

Mõned uuringud on näidanud, et kui me kasutaksime ainult äppi, võiks 60% elanikkonna kaetusega olla võimalik epideemiat ohjata. Tegelikkuses ei ole nii suure kasutajate hulga saavutamine vajalik, sest äpp on ainult üks mitmest vahendist meie tööriistakastis selle viiruse leviku piiramiseks. See on lihtne ja turvaline kaitsevahend, mille kasutamise tulemusena muutuvad ka kõik teised meetmed tõhusamaks. Oleneb ka, kes on kasutajad – väga palju ringi liikuvad, potentsiaalselt haigestunutega ja üldse rohkemate inimestega igapäevaselt kokku puutuvad võiksid kindlasti äppi kasutada. Kuna üks inimene keskmiselt kannab COVID-19 üle kahele teisele inimesele, siis ei lähe kaua, et ühest nakatunust haigus väga paljudele leviks. Seega iga kasutaja loeb: kui me tänu äpi kasutamisele kasvõi ühe nakkusahela läbi lõikame, siis väldime viiruse suuremat levikut.


Kas HOIA äpi kasutamine on kohustuslik?

09.09.2020

HOIA äpi kasutamine on täiesti vabatahtlik. Meie soov pole kedagi kohustada, vaid anda kõigile võimalus aidata kaasa viiruse leviku piiramisele Eestis.


Kuidas muuta HOIA äpi keelevalikut?

09.09.2020

Rakendus toetab kolme keelt - eesti, inglise ja vene keelt. iOS rakenduse puhul toimub keelevaliku muutmine rakenduses sees. Android rakenduse esimeses versioonis rakenduse keel muutub vastavalt operatsioonisüsteemi keelele. Kui telefon on eesti keeles, siis on seda ka rakendus. Kui telefon on inglise keeles, on rakendus inglise keeles jne. Uuematel Androidi seadmetel saab keelt muuta, minnes Settings -> General management -> Language and input ("Seaded" -> "Üldine haldus" -> "Keel ja sisestus"). Täpsema juhise saab oma telefoni tootjalt. Järgnevates Androidi versioonides lisame rakendusepõhise keelevaliku toetamise.


Mis perioodi jooksul HOIA äppi kasutatakse? Kas seda kasutatakse ainult koroonaviiruse puhul?

09.09.2020

Äppi kasutatakse ainult Eesti koroonaviiruse leviku ohjamiseks. Peame olema valmis, et viiruse levikul on Eestis rohkem kui üks laine, seega võib ka äpp olla aktiivses kasutuses rohkem kui ühel perioodil. Esialgu me ei oska öelda, kas HOIA võiks sobida ka mõne teise viirushaiguse leviku piiramiseks, ent oleme sellele võimalusele avatud.


Sain HOIA äpilt teavituse, et olin COVID-19 nakatunuga lähikontaktis. Kas ma jään nüüd ka haigeks?

09.09.2020

Kui said äpilt teavituse, siis see tähendab ainult seda, et oled tõenäoliselt olnud lähikontaktis koroonaviirusesse nakatunuga. See ei tähenda, et jääd kindlasti haigeks. Oluline on nüüd püsida kodus ja jälgida oma sümptomeid. Kui sul tekib näiteks kuiv köha, palavik või tunned raskust hingamisel, siis võta ühendust oma perearstiga, kes korraldab sinu testimise ja ravi. Oluline on meeles pidada, et kui ka oled saanud nakkuse, ei tähenda see, et nakkus kulgeb raskekujuliselt: enamik juhte kulgeb rahulikult.


Sain HOIA äpilt teavituse, et olen olnud lähikontaktis ja peaksin nüüd 14 päeva kodus olema. Olen olnud kodus juba nädal aega, kas tõesti 14 päeva veel?

02.11.2020

Kui oled lähikontakti teavituse saabumiseks end juba isoleerinud ja oled kindel, et isolatsiooni käigus ei ole puutunud kokku kellegagi viisil, et nakkus võis üle kanduda, siis arvesta 14 päeva lugemist alates päevast, mil end isoleerisid. Kui isoleerisid end 7 päeva tagasi ja teavitus tuli täna, siis püsi kodus veel 7 päeva.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui teha koroonaviiruse test. Testi saab teha pärast 10-päevast eneseisolatsiooni, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.


Kas kõik, kes saavad HOIA äpilt teavituse, et nad on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, saavad õiguse ka testida?

09.09.2020

Äpi kaudu teavituse saanud lähikontaktseid koheldakse samaväärselt nende lähikontaktsetega, keda tuvastatakse Terviseameti poolt nakatunu intervjuu käigus. Praeguste juhiste alusel tähendab see seda, et kui sul tekivad sümptomid, siis pääsed ka perearsti kaudu testima.


Kas minu suhtes võidakse kehtestada liikumispiirang, kui olin HOIA äpi teatel lähikontaktis viirusekandjaga?

02.11.2020

Kui HOIA tuvastab, et oled olnud lähikontaktis viirusekandjaga, siis soovitab ta sul end 14 päevaks teistest isoleerida ja oma tervist jälgida. Viiruse leviku piiramiseks on säärane ettevaatlikkus hädavajalik. Samuti pakutakse sulle telefoninumbrit, kuhu helistada lisainfo saamiseks. Äpi kaudu pole võimalik kellelgi peale sinu enda tuvastada, et olete olnud lähikontaktis viirusekandjaga, seetõttu ei saa ka keegi sulle kehtestada liikumispiirangut. Oma liikumise piiramine on iga äpi kasutaja enda südameasi, mida ükski teine inimene ega asutus kontrollida ei saa.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui teha koroonaviiruse test. Testi saab teha pärast 10-päevast eneseisolatsiooni, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.


Kas HOIA äppi kasutades peab koguaeg telefoni kaasas kandma?

09.09.2020

HOIA äpp toimib läbi telefonide omavahelise privaatse suhtluse. Kui oled suundumas kusagile, kus võid puutuda kokku teiste inimestega, siis oleks parima tulemuse saavutamiseks tõesti hea rakendust omavat telefoni kaasas kanda. Samuti peab vaatama, et telefonil oleks Bluetooth sisse lülitatud.


Kas HOIA äpil on vanusepiirang?

09.09.2020

Ei. HOIA äppi on võimalik kasutada igas vanuses, ka alla 13-aastastel. Kuivõrd äpp ei töötle isikuandmeid, siis ei nõua äpi kasutamine alla 13-aastastelt eraldi vanema nõusolekut. Vanematel on siiski võimalik alati kontrollida, milliseid rakendusi nende laste telefonidesse võib tõmmata. Õiguslike piirangute tõttu pole alla 13-aastasel võimalik oma nakatumist ise äpile kinnitada, kuid nad saavad kasutada rakendust selleks, et ise saada teavitusi lähikontaktist. Tulevastes äpi versiooniuuendustes leiame võimaluse, kuidas ka alla 13-aastase nakatunu haiguse saaks äpile kinnitada.


Miks ma ei saa ID-kaardiga oma nakkust kinnitada?

11.09.2020

Kiiruse ja kasutajamugavuse huvides tegime esimese äpi väljalaske sellisena, et äpp toetab vaid mobiilseid autentimisvahendeid, milleks Eestis on mobiil-ID ja SmartID. Nii on võimalik äpi kasutajal otse telefonist Patsiendiportaalis oma nakkus kinnitada. Lisaks mobiil-ID ja SmartID põhisele nakkuse kinnitamisele, oleme loomas juurde võimalust oma nakkus kinnitada ka Terviseametiga peetud intervjuu käigus, mis tehakse iga nakatunuga ja mille käigus pole vaja ühtegi autentimisvahendit. Soovitame igal eestlasel teha endale mobiil-ID või SmartID, mis võimaldavad ka ilma kaardilugejata riigiteenuseid kasutada. Loe lähemalt mobiil-ID kohta siit ja SmartID kohta siit. SmartID on tasuta turvaline nutirakendus, mille laadimise ja seadistamise peale kulub vaid paar minutit.


Terviseameti kontaktijälgija helistas mulle ja ütles, et olen olnud lähikontaktis, aga ma ei ole HOIA äpi kaudu ühtegi teavitust saanud. Kas see tähendab, et lähikontakti ikkagi ei toimunud ja ma ei ole nakkusohtlik?

09.09.2020

Ei tähenda. Võib juhtuda, et inimene kellega olid lähikontaktis, ei kasuta äppi ja seega ei tuvastanud sinu telefon ka lähikontakti. Kui teine inimene kasutas äppi, siis ikkagi ei saa teavituse mittelaekumise järgi kindlalt väita, et nakkusohtu ei olnud. Nakkus levib ka kontaktpindade kaudu ning sellist levikut äpp ei suuda tuvastada, küll aga manuaalne kontaktijälgimine. Seega, kui töötad nakatunuga samas kohas, aga näost näkku kokku ei puutunud, siis võid ikkagi olla nakatunud, ehkki lähikontakti inimesega ei olnud ja äpp teavitust ei saatnud.


Olen saanud teavituse lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja peaksin end isoleerima. Kas ma saan taotleda haiguslehte?

09.09.2020

Kuivõrd lähikontaktsed peavad end isoleerima teistest, et nakkust mitte edasi kanda, siis on neil õigus haiguslehele, kui see peaks vajalikuks osutuma. Õigus haiguslehele on sõltumata sellest, kas lähikontakti on tuvastatud Terviseameti töötaja või HOIA äpp. Iga lähikontaktne peab haiguslehte taotlema perearstilt. Selleks, et perearst võiks kinnitada, et lähikontakt on toimunud, teeb ta järelpärimise Terviseametile.

Seega, kui sinu lähikontakti on tuvastanud äpp, peaksid sa sellest teada andma Terviseametile, helistades äpis kuvatud numbrile (+372 794 3500). Sealt suunatakse sind edasi sinu regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib sinu lähikontakti. Seejärel on sul võimalik perearstilt haiguslehte taotleda.


Mida see tähendab, et HOIA rakenduse kaudu saadetud teavitused saabuvad viivitusega?

09.09.2020

Teavituste saabumine sõltub sellest, millal rakendus nakatunute koode küsib ja millal nakatunuga kokku puutusid. Kui puutusid nakatunuga kokku päeval, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle järgmisel päeval. Kui puutusid nakatunuga kokku enne päeva, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle nii pea, kui sinu rakendus koode küsib. Hetkel võimaldab Google ja Apple rakendusliides koode küsida kaks korda päevas.


Telefoni ekraanile tuli HOIA teavitus, panin selle kogemata kinni ja ei leia enam seda infot.

09.09.2020

Vastavalt telefoni mudelile ja operatsioonisüsteemile saadavad telefonid kasutajale iganädalaseid informatiivseid teavitusi, mis sisaldavad summaarset infot nakatumiste arvu kohta. Apple'i iOS-is on võimalik need sisse või välja lülitada valides telefonist Settings - Notifications - COVID-19 Exposure Notifications - Allow Notifications (lülitada kas sisse või välja). Androidi puhul tuleb valida Seaded - Google - COVID-19 kokkupuute märguanded (lülitada kas sisse või välja). Teavitused säilivad ainult teavituste paneelil kuniks kasutaja sellele vajutab või teavituse vasakule või paremale eest ära lükkab.

HOIA äpp saadab kasutajale teate teavituste paneelile sisuga "Uus märguanne. Ava rakendus, et vaadata märguannet", millele vajutades avaneb HOIA äpp. Lähikontakti olemasolu korral kuvatakse äpi avalehel vastavasisuline info koos soovitusega teatud ajani kodus püsida "Sul on olnud 1 lähikontakt COVID-19 haigega. Viiruse leviku riski vähendamiseks püsi kodus kuni xx.xx.xx". See info on äpis nähtav järgmised 10 päeva. Kui kasutaja kustutab HOIA äpist oma andmed kaob ka nakkuse teavitus. Kui kasutaja lükkab teavituse teavituste paneelilt ära, siis on nakkuse teavituse info HOIA äpis ikka nähtav.


Kui usaldusväärne on HOIA äpi info?

09.09.2020

Äpi peamine funktsioon on sind teavitada ja juhendada, kui võisid olla lähikontaktis COVID-19 nakatunuga. Seega kasutab äpp kolme sorti teavet: teave lähikontakti kohta, teave nakatumise kohta ning teave tegevusjuhiste kohta.

  1. Lähikontaktiks loetakse seda, kui oled olnud nakatunuga päeva jooksul koos vähemalt 15 minutit ja üksteisest vähem kui 2 meetri kaugusel. Telefonid koguvad infot lähikontakti kohta automaatselt läbi Bluetooth raadiosignaalide ning signaali tõlgendamine kauguseks põhineb põhjalikel rahvusvahelistel uuringutel, mida on muuhulgas läbi viinud ka sinu telefoni operatsioonisüsteemi loonud Google ja Apple.
  2. Inimeste nakatumine kinnitatakse välise tõeallika vastu, milleks Eestis on Terviseamet ja Tervise Infosüsteem. See tähendab, et ükski kasutaja ei saa end märkida nakatunuks, kui ta päriselt haige ei ole. Kui telefon teavitab sind lähikontaktist nakatunuga, võid kindel olla, et teavituse väljasaatnud inimene on ka päriselt nakatunud.
  3. Kui osutud lähikontaktseks, siis sulle kuvatud tegevusjuhised on Terviseameti poolt kinnitatud. Lisaks kuvatakse sulle Terviseameti telefoninumber, kuhu saad lisainfo küsimiseks helistada.


Kui kasutan HOIA äppi, kas riik jälgib nüüd minu tegemisi? Kas rahvatervise kaitse kaalub üles õiguse privaatsusele?

09.09.2020

HOIA äpi kasutamine ei nõua, et ta loobuksid oma õigusest privaatsusele. Äppi on võimalik kasutada nii, et ükski teine kasutaja ei saa teada sinu nakatumisest ega kokkupuutest nakatunuga. Ühelgi riigiasutusel ei teki äpi kaudu võimalust ühtegi kasutajat jälgida. Kui äpp tuvastab, et oled olnud lähikontaktis nakatunuga, on sul võimalik võtta ühendust Terviseametiga, et sellest teada anda, ent äpi kaudu Terviseamet seda infot ei kogu. Kui osutud nakatunuks, siis see info jõuab Terviseametile läbi laborite ja perearstide, mitte läbi äpi.


Miks kasutab Android HOIA rakendus asukohateenuseid?

09.09.2020

Kuna Bluetooth on positsioneerimistehnoloogia, mis on formaalselt osa Androidi asukohateenustest, nõuab Bluetoothi sisselülitamine Android telefoni rakenduselt luba kasutada asukohateenuseid. Kinnitame, et HOIA äpp ei kogu kunagi infot teie asukoha kohta.


Kuidas jäävad nakatunud teistele HOIA äpi kasutajatele anonüümseks? Kui ma saan teada, et puutusin eile kokku nakatunuga, kas ma siis ei või kaudselt välja selgitada, kes see nakatunu oli?

09.09.2020

HOIA saadab välja teavituse kui oled olnud lähikontaktis nakatunuga. See teavitus ei ütle sulle kes see nakatunu oli, kus ja kui kaua sa temaga kokku puutusid või millal sa temaga kokku puutusid. Seega ei ole teavituse põhjal võimalik nakatunu isikut tuvastada.


Kas HOIA rakendus saab minu andmetele ligipääsu?

09.09.2020

Rakendus ei pääse ligi telefonis olevale teabele (kontaktid, asukoht jms). Kui asud rakenduse kaudu kinnitama oma nakkust, siis suunab rakendus sind edasi riiklikku Patsiendiportaali, ent Patsiendiportaal ei saada rakendusesse tagasi sinu terviseinfot, vaid ainult kinnitab nakatumise fakti rakenduse serverile mitteisikustatud kujul.


Milliseid andmeid HOIA rakendus kogub?

09.09.2020

Iga rakenduse kasutaja kohta genereeritakse lühiajaline anonüümne kood, mis regulaarselt vahetub. Kui oled teise kasutajaga piisavas läheduses, vahetavad teie telefonid teineteise anonüümseid koode. Lisaks koodile endale salvestab telefon kui kaua ta seda koodi nägi ja mis kaugusel selle koodi omanik võis teist selle aja jooksul olla (Bluetooth signaali tugevuse alusel). Kui osutud nakatunuks, siis on sul võimalus oma anonüümsed koodid laadida rakenduse serverisse, kust teised kasutajad saavad need alla laadida, et võrrelda, kas nende telefon on juba sinu koodi näinud või mitte. Muud infot rakendus sinu ega sinu lähikontaktsete kohta ei kogu.


Kuidas välditakse infoleket HOIA rakendusest?

09.09.2020

Esimene ja kõige olulisem samm infolekke piiramiseks on kogutava info hulga minimeerimine. Rakenduse kogutavad andmed ei ole isikuga seostatavad. Info nakatunute kohta, mis on vajalik nakkushaiguse kinnitamiseks, on hoitud Tervise Infosüsteemis, nagu seda on tänaseks tehtud juba üle kümne aasta. Äpi tarbeks ei looda uut andmebaasi, seega ei looda ka uut infolekkeriski. Rakenduse server kuhu laekuvad nakatunute anonüümsed koodid, paikneb Riigipilves, kus ta on rünnakute eest kaitstud. Isegi siis, kui keegi suudaks serverile ligi pääseda, näeks ta seal ainult hunnikut anonüümseid koode, mis iseeneses mingit infot edasi ei kanna. Rakendus on loodud hajusal põhimõttel, mille tulemusena tekib rakenduse kaudu vahetatavatest andmetest kasulik teave alles rakenduse eri komponentide koostöö tulemusena ja see teave kuvatakse ainult sulle sinu telefonis. Infot, kuidas oma telefoni võimalike infolekete eest paremini kaitsta, loe lähemalt siit.


Kus saaksin näha HOIA äpi koodi ja tehnilist dokumentatsiooni?

09.09.2020

HOIA koodi ja tehnilise dokumentatsiooniga saab tutvuda lehel https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/hoia. Avatus on meie jaoks oluline, sest võimaldab kõigil ise veenduda, et äpp on turvaline ja privaatne. Lisaks usume, et säärane avatus väliste osapoolte tagasisidele aitab meil äppi veelgi paremaks teha.


Milliste nutitelefonide peal saab HOIA rakendust kasutada?

09.09.2020

Rakenduse kasutamiseks on vaja Android või iOS operatsioonisüsteemil põhinevat telefoni. HOIA parimaks toimimiseks on vaja kasutada Google & Apple poolt pakutavat lähikontakti teavitamise rakendusliidest. Seetõttu on kasutatavus piiratud viimase 5 aasta jooksul toodetud telefonidega. Android telefonidest sobivad seega kõik telefonid, mis toetavad Android 6.0 operatsioonisüsteemi. Apple'i telefonidest sobivad kõik, mis toetavad iOS 13.5 operatsioonisüsteemi (alates iPhone 6S).


Mida teha, kui koroonaviirusega nakatunul pole nutitelefoni HOIA rakenduse kasutamiseks?

09.09.2020

Esialgu on HOIA äpp kättesaadav ainult nutitelefonide kasutajatele. Kui nakatunul ei ole nutitelefoni, siis on tal võimalus ikkagi oma lähikontaktseid teavitada: selleks on Terviseametis üles seatud eraldi meeskond inimestest, kes aitavad nakatunul intervjuu käigus oma lähikontaktsed välja selgitada ja neid teavitada.


Kas HOIA rakendus telefoni akut väga ei koorma?

09.09.2020

HOIA rakendus töötab telefonis taustal ja vajab oma tööks Bluetooth ühendust. Sellega kaasneb ka mõnevõrra suurem akukasutus. Bluetoothi ühenduseks kasutab rakendus Google ja Apple poolt arendatud ametlikku rakendusliidest. See liides püüab võimalikult palju minimeerida rakenduse kasutamisest tulenevat aku tühjenemist ja maksimeerida seadme tööaega.


Millal ja kui palju kasutab HOIA äpp internetiühendust? Mis siis, kui mul ei ole andmesidepaketti? Kui suureks võib mu interneti kasutamise arve sellega seoses minna?

09.09.2020

Äpp vajab regulaarseks toimimiseks ainult Bluetoothi. Vähemalt korra päevas võiks telefon olla ühendatud internetivõrku, et kontrollida, kas on olnud lähikontakte. Selle kontrollimise käigus laetakse alla väike kogus infot, mis ei tohiks ületada 200 kb. Seega kasutab äpp internetiühendust vähe ja mobiilne internet ei ole ilmtingimata vajalik − teavituste jaoks vajaliku info allalaadimine toimib ka üle wifi.


Kas HOIA äpp töötab ka aku säästureziimis?

09.09.2020

Kui seadmel on asukohateenused välja lülitatud, kasutaja valikul või automaatselt akusäästmise eesmärgil, siis kuvab Hoia rakendus sellekohase teavituse. Hoia rakenduse tööks on vajalik asukohateenused uuesti lubada. Need saab üle kontrollida seadme seadete alt "Seaded -> Asukoht -> Kasuta asukohta". Kui asukoht on lubatud, aga HOIA kuvab jätkuvalt teavituse, siis on võimalik, et asukoht pole rakendusele lubatud aku säästmise eesmärgil. Sel juhul tuleb üle vaadata, et seadmel ei oleks aku säästureziimi reziimi sisse lülitatud. Viimase kohta saab rohkem infomatsiooni tootja kodulehelt või https://dontkillmyapp.com/


Mida tähendab, et HOIA äpp on detsentraliseeritud ehk hajus lahendus?

09.09.2020

Lähikontaktide teavitamise telefonirakenduste puhul räägitakse "tsentraliseeritud" ja "detsentraliseeritud" ehk hajusast lähenemisest. Tsentraliseeritud rakenduste puhul toimub lähikontakti tuvastamise arvutus keskses serveris. See tähendab, et serverisse laetakse üles nii nakatunu kui temaga kokkupuutunud isikute anonüümsed koodid, ning serveris toimub arvutus, mis selgitab välja, kas vastavad isikud olid lähikontaktis. Hajusate rakenduste puhul laetakse serverisse ainult nakatunu anonüümsed koodid ning teised telefonid laevad need anonüümsed koodid endale alla. Seega ei saa hajusa lahenduse puhul server välja arvutada lähikontakti toimumist, vaid seda peab tegema inimese, st sinu enda telefon. Tsentraliseeritud lahenduste puhul saab rakenduse serveri omanik (enamjaolt riik) veidi enam infot nakatunute ja nende lähikontaktsete kohta kui hajusate lahenduste puhul. Privaatsusteadurid on välja toonud, et tsentraliseeritud lahenduse puhul on serveri omanikul võimalik luua sotsiaalne graafik nakatunutest, mis on epidemioloogiliste uuringute tarbeks hea, ent mis loob ka võimaluse nakatunu lähikontaktseid kaudselt tuvastada. Hajusa lahenduse puhul ei ole serveri omanikul võimalik nakatunu lähikontaktseid tuvastada ei otseselt ega kaudselt. HOIA on hajus lahendus.


Kas varasemalt on HOIA rakendusele sarnast süsteemi kuskil kasutusele võetud? Millised olid kogemused ja õpitunnid?

09.09.2020

Lähikontaktsete teavitamise äpid on maailma maastikul võrdlemisi uued ja kõige pikem kogemus nendega on olnud Singapuril, kus epideemiat on seni väga edukalt ohjatud. Peamine õppetund on olnud, et selliste rakenduste arendamisel on vaja teha lähedast koostööd firmadega, kes telefonide operatsioonisüsteeme loovad, et hoida ära tüüpilisi probleeme rakenduse toimimises. Seetõttu on Eesti rakendus integreeritud Google ja Apple arendatud rakendusliidesega, mis tagab rakenduse sujuvama toimimise ja võimalikult madala akukasutuse.


Miks kulutab riik maksumaksjate raha sellistele lahendustele nagu HOIA rakendus, mida alles nii vähe tuntakse?

09.09.2020

HOIA on loodud riigi ja Eesti ettevõtete koostöös. Sealjuures on ettevõtted panustanud äpi arendusse tasuta, kuivõrd usuvad selle äpi väärtusesse nakkuse leviku piiramisel ja normaalse elu taastamisel. Seega kulutab riik maksumaksjate raha minimaalselt, ent riigi hinnangul äpp siiski loob maksumaksjatele kasu, võimaldades kodanikel kiiremini reageerida võimaliku nakkusohu korral.


Google ja Apple lubavad ise universaalsed äpid teha, milleks Eestile oma HOIA?

09.09.2020

Septembri alguses teatasid Google ja Apple, et plaanivad kuu lõpuks lisada Android ja IOS süsteemidesse universaalsed koroonaäpid. Praeguse seisuga ei ole aga teada, kuidas nende äppides nakkuse kinnitamine plaanitud on ja kas seda oleks võimalik ühendada Eesti terviseandmete infosüsteemiga. Seega ei ole praegu võimalik hinnata, kas tulevikus võiks ka Eesti nendele universaalsetele äppidele üle minna või peaks jätkama HOIA arendamist. Ilma diagnoosi kontrollimata enda haigeks märkimist ei saa lubada, sest siis oleks võimalik äppi kasutada asjata paanika külvamiseks.


Nakatunute hulk Eestis ja infoallikad

Kui palju on Eestis koroonaviirusse nakatanuid? Milline on maakondade statistika?

09.09.2020

Eesti andmetega koroonakaardi leiad veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Terviseamet avaldab iga päev ööpäeva statistika oma veebilehel.


Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Mille poolest erineb COVID-19 gripist?

11.01.2021

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.
  • Covid-19 – koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest. Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on olemas vaktsiinid, kuid hetkel veel piiratud kogustes.

Vältimine

Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:


Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

22.09.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.


Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

02.04.2020

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.


Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

22.09.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.


Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

22.09.2020

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.


Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

22.09.2020

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.


Kas koroonaviirus levib toidu kaudu?

24.09.2020

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.


Kas inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda ka koduloomade kaudu?

14.04.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.


Kas viirus võib levida edasi ka surnud inimeselt?

24.09.2020

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.


Kuidas koroonaviirus levib?

19.11.2020

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Nii võib viirus inimeselt inimesele levida mitmel viisil:

  • Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.

  • Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.

  • Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on teiste inimestega kontaktide piiramine. Selleks on mitu võimalust:

  • Töötage kodus, kui saate.
  • Vältige reisimist, kui see on võimalik. See on eriti oluline, kui teie või keegi teine, kellega koos elate, on vanem kui 65-aastane või krooniliselt haige. See suurendab raskema läbipõdemise riski.
  • Hoidke oma pere ja sõpradega ühendust telefoni ja arvuti kaudu, mitte ärge kohtuge nendega näost-näkku.
  • Kui peate välja minema, siis seiske inimestest vähemalt 2 meetri kaugusel.
  • Kandke välja minnes näomaski.
  • Peske sageli käsi.
  • Kui olete haige, viibige kodus teistest eraldi asuvas magamistoas.
  • Ostke toidukaupu või ravimeid võimaluse korral veebist.


Kas loomad põevad ka koroonaviirust? Kas lemmikloom võib sellesse surra?

25.01.2021

Koroonaviirused on suur viiruste perekond, mis võivad esineda paljudel loomaliikidel. Enamasti on need peremeesliikidele omased ja seetõttu ei levi nad hõlpsalt erinevate loomaliikide vahel. Koroonaviiruse haigused on teada paljudel loomaliikidel ja neid ei tohiks segi ajada COVID-19 viirusega, mis levib praegu inimeste hulgas.

Lemmikloomadel on ka oma koroonaviiruse liigid. Näiteks on teada kaks koroonaviirust, mis põhjustavad koertel haigusi: üks põhjustab soolestiku sümptomeid ja teine hingamisteede sümptomeid. Kasside koroonaviirus põhjustab soolestiku sümptomeid ja mõnikord rasket nakkuslikku peritoniiti (FIP). Paljud erinevad viirused ja bakterid põhjustavad loomadel hingamisteede sümptomeid. Esialgsed eksperimentaalsed uuringud on ka leidnud, et katsetingimustes võivad kassid ja tuhkrud SARS-CoV-2 viirusega nakatuda kergemini, kui muud loomaliigid. Nakatumine eeldab siiski, et loom on olnud tihedas kontaktis inimesega, kellel on COVID-19. Kui loomaga samas leibkonnas elavad inimesed on kõik terved, põhjustavad lemmiklooma hingamisteede sümptome tõenäoliselt muud haigustekitajad.

Rohkem infot Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.


Kas COVID-19 nakatunud inimene peaks vältima kontakti loomadega?

25.01.2021

COVID-19 nakkuse tõttu ei ole loomade, näiteks lemmikloomadega tegelemise jaoks erilisi kaitsemeetmeid vaja. Soovitame kõigil haigetel inimestel vältida liigset kokkupuudet loomadega ning enne lemmikloomatoidu käitlemist ja pärast liivakasti puhastamist käsi põhjalikult pesta. Võimaluse korral peaks paluma tervel pereliikmel hoolitseda lemmikloomade igapäevase hoolduse eest.

Rohkem infot Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.


Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Kust saab lisainfot haridusteemadel?

14.12.2020

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
  • meiliaadress info@hm.ee

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega:

  • telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16)
  • adressil distantsope@harno.ee


Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?

24.01.2021

Alates 25. jaanuarist võib Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal nii üldharidus-, kutse kui kõrgkoolides viia läbi kontaktõpet. Mujal Eestis võis kontaktõppele minna alates 11. jaanuarist.

Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada piirkonna epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Õppetööd läbi viies tuleb järgida ohutusnõudeid:

  • vähendada erinevate gruppide vahelisi kontakte (nt korraldada tunde ainult koduklassis, korraldada söögivahetunnid eraldi, õpetajatel vältida kogunemisi)
  • hajutamine
  • tuulutamine
  • hügienireeglite järgimine
  • soovitame kanda maski.
  • Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.


Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?

24.01.2021

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. Oluline on silmas pidada, et kontaktide vähendamisele tuleb pöörata tähelepanud ka haridustöötajate ja muu personali puhul.

Õpijate hajutamiseks saab kasutada näiteks õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt) jms.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõpe nii kaua kui võimalik noorematele kooliastmetele, tuge vajavatele õpilastele ning lõpuklasside õpilastele.


Kas kooliekskursioonid ja muud kooliüritused võivad toimuda?

24.01.2021

Ekskursioone ja muid väljaspool haridusasutust toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid need õppijad, kes nagunii õppetöö toimumise ajal igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Ülevaate hariduselule kehtivatest piirangutest leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.


Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

28.10.2020

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.

Kui reisimine on vältimatu, tuleb arvestada võimaliku eneseisolatsiooniga nii sihtkohas kui Eestisse naastes.


Kas välisriigist tulevad õppijad võivad minna kooli?

24.01.2021

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.

Riskiriigist tulles peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Isolatsiooniaega saavad end koroonaviiruse suhtes testides lühendada:

  • Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
  • Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

10-päevase isolatsiooniaja lühendamiseks tuleb teha esimene test riiki saabudes ning teine test mitte varem kui seitse päeva pärast esimese testi tulemuste kättesaamist. Isolatsiooniaja lühendamiseks peavad mõlema testi tulemused olema negatiivsed.

Esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusasutusse naasta. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse teadasaamist tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks 10-päevase isolatsioonis olemisega ja õppija saab minna tagasi kooli.

Testimisega ei ole võimalik isolatsiooni lühendada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestel. Nende riikide kodanikud peavad 10 päeva oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.


Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?

11.01.2021

Praegu haridusasutustes üleriigilist maski kandmise kohustust ei ole, küll aga soovitame seda võimalusel teha.

Piirkondades või asutustes, kus on kehtestatud maski kandmise kohustus, ei pea maski kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.


Mida peavad silmas pidama riskigruppidesse kuuluvad õppijad ja õpetajad?

24.01.2021

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.

Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt. Parimate lahenduste leidmiseks tuleb pidada nõu oma õppeasutuse/tööandjaga.


Kas kutseõppeasutuste praktilist tööd või praktikat tohib läbi viia?

24.01.2021

Ettevõttes praktika läbiviimise osas tuleb pidada nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Soovitame õppetegevuses osalejatel kanda maski.

Distantsõppe perioodil võivad õpperuumides viibida õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, olümpiaade või teste. Avatuks jäävad sel perioodil ka koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel ja õpilaskodud.

  • Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.
  • Õppetegevuseks kasutatavates ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik


Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

28.10.2020

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab välisreisid ära jätta. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale praktikale, siis pärast tagasitulekut peab ta järgima kehtivaid isolatsiooninõudeid.


Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?

11.12.2020

Õpilaskodudes on soovitatav hajutada inimeste koosviibimist ja liikumist. Nt liiguvad ja viibivad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kogunemisi soovitame mitte teha.


Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?

02.11.2020

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.


Mida teha, kui keegi haigestub koolipäeva jooksul?

09.11.2020

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Haigestunud õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.

Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad 14 päevaks isolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Karantiinis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine. Karantiiniaega saab vähendada, kui teha eneseisolatsiooni kümnendal päeval SARS-CoV-2 PCR test ning selle testi tulemus on negatiivne. Testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt isolatsioonis.

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.


Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

24.01.2021

Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õppijad, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

Õppekorralduslike otsuste tegemise pädevus on jätkuvalt koolil. Olukorras, kus kontaktõpe on valitsuse otsusega taastatud, peab distantsõppele minek olema põhjendatud ning seda ei saa teha kergekäeliselt. Et saata näiteks kogu õppeasutus või suur osa õpilastest distantsõppele tervise ja turvalisuse kaitseks, peab olema vastav alus toodud kooli kodukorras. Kohalikul omavalitsusel ei ole pädevust distantsõppele minemise otsustamiseks.

Ei Haridus- ja Teadusministeerium ega haridusasutused ei ole tervisekaitse eksperdid, mistõttu juhime tähelepanu, et tervise kaitseks distantsõppele minek peab põhinema Terviseameti antud kirjalikul hinnangul viiruse levikule.


Milliste sümptomite korral tuleb jääda koolist koju?

28.10.2020

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.


Kas nohuga võib minna kooli/lasteaeda/kõrgkooli?

28.10.2020

Kerge nohu või köhaga võib käia haridusasutuses, kui isik on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.


Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

28.10.2020

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.


Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

28.10.2020

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.


Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

09.11.2020

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada juhul, kui teha mitte varem kui 10. päeval koroonaviiruse test ja selle tulemus on negatiivne või kui arst on tunnistanud lähikontaktse nakkusohutuks. 10-päevase tähtaja kulgemine algab viimasest lähikontaktist, mille teeb kindlaks terviseamet. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.


Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

24.01.2021

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning gümnaasiumi riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Ministeeriumis on välja töötatud stsenaariumid selleks, et pakkuda mõistlikke lahendusi kooli lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks. Teemad vajavad arutelu nii Riigikogus kui valitsuses. Kooli lõpetamise tingimusi puudutavate otsuste tegemise pädevus on Riigikogul.

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.


Milliseid reegleid tuleb järgida eelkoolis?

24.01.2021

Eelkool liigitub huvitegevuseks ning seal kehtivad huvitegevusele kehtestatud piirangud.

Eelkoolidele kehtivad huvihariduse piirangud ehk siis tegevus võib toimuda, ent Harjumaal ja Ida-Virumaal on jaanuari lõpuni siseruumides lubatud vaid individuaaltegevused, ülejäänud Eestis tegevus kuni 10 osalejaga gruppides. Alla 12 aastastele lastele ei kehti maski kandmise kohustus.

Eelkool ei ole lapsele kohustuslik.


Politsei, avalik kord ja päästekorraldus

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

30.04.2020

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara. Hädaabinumbri kaudu politseiväljakutset tehes mainige, et teie või teie lähedane on nakatunud koroonaviirusega, siis teab politsei sellega väljakutsele reageerides arvestada.


Minult üritatakse koroonaviiruse ettekäändel raha välja petta. Kuidas ma reageerin?

25.03.2020

Soovitame olla valvsad ja kahtlaste pakkumistega mitte kaasa minna. Kui kelmust pole veel toime pandud, saatke teavitus asjaolude kohta aadressil info@politsei.ee. Kui kelmus on juba toimunud, tuleb politseile teha avaldus https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot.


Kuidas ära tunda, et mingi libainspektor Terviseametist ei taha mu koju tulla?

01.04.2020

Terviseametil ei ole praegu kavas kodukülastusi. Samuti peab iga ametiisik nõudmisel näitama oma töötõendit. Kahtluse korral soovitame helistada häirekeskusesse numbril 112 või häirekeskuse infotelefonil 1247.


Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

01.04.2020

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse sellele inimesele kaitsemask, et vältida nakkuse levikut.


Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

27.08.2020

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.


Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

27.08.2020

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust regulaarselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.


Kuidas ma tean, et kodunõustamist tegev päästeametnik ei ole viirusekandja?

28.09.2020

Põhja ja Ida regioonis on päästeamet ajutiselt kodunõustamised peatanud.

Kodunõustamisel jälgitakse kõiki hügieenireegleid ja distantsihoidmist, ühtlasi on inimesel alati õigus kodunõustamisest keelduda.


Kui teenindusettevõttesse sisenes haigusnähtudega inimene, siis kas talle on võimalik rakendada mingeid piiranguid?

13.04.2020

Ettevõtjal on kohustus jälgida, et ei töötajatel ega ka klientidel poleks haigusnähtusid.

Haigusnähtudega inimese teenindamisest võib keelduda ja paluda tal lahkuda.

Kui ta keeldub lahkumast, tuleb kutsuda turvatöötaja või politsei.


Kui kaua kestab Eestis öine alkoholimüügi keeld?

14.01.2021

Eesti valitsus pikendas 14. jaanuaril alkohoolse joogi müügikeeldu. Kuni 26. jaanuarini ei tohi alkoholi müüa olemasoleva piirangu kohaselt kella 00.00st kuni 10.00-ni. Alates 27. jaanuarist ei tohi alkoholijooke müüa kella 22.00st kuni 10.00ni. Keeld kehtib kuni 28. veebruarini (kaasa arvatud).

Piirang ei kehti

  1. rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
  2. majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.


Kes valvab üleriigilise öise alkoholikeelu täitmise üle?

18.09.2020

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.


Töötamine, lähetused, tulu deklareerimine

Mida peaks tööandja töökeskkonna korraldamisel silmas pidama ?

06.10.2020

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonnas töötades tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.


Mida peab minu tööandja praeguse olukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

02.11.2020

Esmatähtis on kasutada töökohal desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida omavahel füüsilist distantsi
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Vaata SIIT Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Ohutult kaugtöölt kontorisse naasmisest saad lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi juhisest, millega saad tutvuda SIIN.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma 10 päevaks koju ja hoolega oma tervist jälgima. Täpsemat teavet eneseisolatsiooni nõuete ja riikide kohta saab [välisministeeriumi veebilehelt] (https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele)

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.


Kas ma võin tööle minekust keelduda?

12.11.2020

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui töötaja tunneb vajadust tööle mitte minna, tuleb tal selles osas jõuda tööandjaga kokkuleppele. Töötajal ja tööandjal on kokkuleppimiseks erinevaid võimalusi, sealhulgas:

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus. Loe ka töölepingu seadust.

Kui töötaja naaseb COVID-19 riskiriigist, siis kehtib talle 10-päevane eneseisolatsiooni nõue ehk liikumisvabaduse piirang (riskiriikide kohta saab infot Välisministeeriumi veebilehelt). 10-päevane eneseisolatsiooni nõue ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab tööandjat välismaalt naasmise kohta teavitama ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib - näiteks kaugtööna kodust või kasutatakse teisi eespool mainitud punkte (näiteks tasustamata puhkuse või põhipuhkuse kasutamine vms).

Tööandja peab hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia võimalusel miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Riskiriigist naastes on liikumisvabaduse piirangu aega võimalik lühendada, tehes Eestisse saabudes kaks SARS-CoV-2 testi - esimene test kohe saabudes ning teine test mitte varem kui seitsmendal päeval pärast esimese testi tulemuse selgumist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed, seejärel võib naasta tavaellu.

Töötaja ei tohi tööle minna siis, kui ta on COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne - sel juhul peab ta jääma 14 päevaks karantiini. Karantiini puhul saab haiguslehe, kui kokkupuude koroonahaigega oli Sul endal, või hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel. Lähikontaktsele kehtivatest nõuetest saab ülevaate Terviseameti kodulehelt. Lähikontaktne saab karantiini lühendamiseks teha koroonaviiruse testi mitte varem kui kümnendal päeval pärast viimast kontakti kinnitatud koroonahaigega, testi tulemus peab olema negatiivne.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.


Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

06.10.2020

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Kui töötaja välislähetusse saadetakse, siis peab tööandja tagama, et töötajal oleks välislähetuses viibimise ajal vajalikud isikukaitsevahendid (nt mask, desinfitseerimisevahendid jne). Eriti oluline on see riikides, kus maski kandmine on kohustuslik.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.


Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

06.10.2020

Koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks 12 kuu jooksul juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Kui tööandja on töötaja töötasu kolmel kuul juba vähendanud, siis rohkem ta töötasu ühepoolselt vähendada ei saa (nt kui töötasu vähendati aprillis, mais ja juunis, siis kuni aprill 2021 tööandja töötasu vähendada ei saa).

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.


Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

06.10.2020

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette. Tööandja koostab teatise, kus on välja toodud uus töötasu, uus koormus ja periood, millal vähendatud töötasu ja koormus kehtib. Teate sisu vaata Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Tööleping peab lõppema enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töölepingu ülesütlemise kohta loe Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610.


Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

30.03.2020

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.


Mida teha, kui eriolukorra ajal lõppes vanemahüvitise maksmine, aga tööle naasta ei ole võimalik?

24.05.2020

Kui vanemahüvitis lõpeb, saab vanem lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasta. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb eristada olukordi nende põhjuse järgi.

Kui tööandjal

  • ei ole tööd anda, peab ta siiski lubama töötaja tööle tagasi ja maksma talle tasu ka töö mitteandmise korral. Tööandja võib töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui tööandjal ei ole tööd anda töölepingu seaduse § 37 olukorras ja töötaja ütleb lepingu üles, on töötajal õigus koondamishüvitisele. Kui töötaja ei ole palga vähendamisega nõus, siis töötajal on õigus leping lõpetada ja tööandja peab maksma hüvitist. Lisateave: töölepinguseaduse §-d 35 ja 37;
  • on soov töötaja koondada, on eelisseisundis alla kolmeaastast last kasvatavad vanemad. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tohib koondada ainult siis, kui tööandja tegevus lõpeb (nt kuulutatakse välja pankrot).


Mis tingimustel võib tööandja kohustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid?

09.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 2 - Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Kas tööandja saab sundida töötajaid ilma palgata kodus olema (sundpuhkus, palgata puhkus)?

15.09.2020

Sundpuhkust töölepingu seadus (edaspidi: TLS) ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja TLS § 35 alusel maksma selle aja eest keskmist töötasu.

Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui saavutatakse kokkulepe, siis võib töötaja kasutada tasustamata puhkust. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja töötajat töökohale ei luba, siis rakendub TLS § 35.

Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, makstakse talle väiksemat töötasu kui töölepingus kokku lepitud. Siiski ei saa tööandja seda teha ühepoolselt, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.


Kui töötaja nakatub töökohas COVID-19 viirusesse, siis kas see on tööõnnetus?

18.09.2020

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust.

Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse).

Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu (näiteks nakatunutega tegelev personal).

Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst.


Kas tööandja võib oma töötajatelt küsida, kas neil on tuvastatud COVID-19 (millal see tuvastati ja kust töötaja nakkuse sai)?

15.09.2020

Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi). Samuti ei ole tööandjal õigust mõõta töötaja kehatemperatuuri, et selgitada välja, kas tal on palavik (samuti terviseandmed). Tööandja võib eelnevat teha, kui see on töötajatega kokku lepitud ja kui see on erandkorras põhjendatav COVID-19 nakatumise vältimiseks, kui töötaja puutub kokku teiste töötajate või klientidega.

Tööandjal on õigus küsida töötajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Töötaja ja tööandja võiksid teha igakülgset koostööd, et ennetada COVID-19 nakkuse levikut. See tähendab, et tööandja võib küsida COVID-19 sümptomitega koju läinud/haiguslehele jäänud töötajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise. Töötaja, kes on jäänud COVID-19 viiruse tõttu haiguslehele, võiks teavitada tööandjat enda haigestumisest, et tööandja saaks rakendada töökeskkonnas vajalikke ennetusmeetmeid teiste töötajate ja/või klientide kaitseks. Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel. Haigestumisest teavitab töötaja tööandjat ise.

Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta. Tööandja peab arvestama, et küsida tuleb ainult seda, mis vajalik ja küsima peab võimalikult vähe isikuga seonduvaid andmeid.


Kas tööandja võib teavitada töötajaid ja kliente, kui töötaja(te)l on avastatud COVID-19?

15.09.2020

Tööandja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid). Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.

Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.


Kas tööandja saab desinfitseerimist kohustada?

15.09.2020

Head töökeskkonda saavad luua vaid töötaja ja tööandja üheskoos. Töötaja ei pea tegema tööd, milles ei ole töölepingus kokku lepitud, mis ei tulene tema töö iseloomust ning mis tema tervise ohtu seab. Kui töötajale on mingi töö tegemine tervise tõttu vastunäidustatud, tuleb sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristustöö (pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga) isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks töötajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse tööajal st tööandja tasub ka selle töö tegemise eest. See on pealegi ka töötaja enda huvides. Mida puhtamad on pinnad, seda vähem on viirusel võimalus ellu jääda ja meile kahju teha.

Kui tunnete, et tööandja või tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole pöörduda ning paluda täiendavalt selgitada. Samuti andke tööandjale teada, kui te tunnete, et meetmed (nt kummikinnaste kasutamine) ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks.


Kas tööandjal on õigus nõuda viiruse perioodil oma töötajalt näomaski kandmist?

15.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi. Nendeks võivad olla teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine, võimaldades töötajale sagedamini puhkepause.

Kui pikalt ühte maski kanda võib, on kirjas konkreetse maski kasutusjuhendis ja sellest tuleb kinni pidada. Tööandja peab arvestama, et maske oleks piisavas koguses, et neid saaks vajadusel vahetada.

Tööandja peab tagama, et töötaja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.

Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit.

Kui kontrollimiste käigus selgub, et vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hoiatus võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.

Väga äärmusliku variandina ja juhul, kui hoiatamine ei aita ning töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandjal õigus tööleping üles etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Sel juhul võib tööandja töösuhte üles öelda mõistliku aja jooksul. See, mis on mõistlik aeg, tuleb hinnata tööandjal (nö päevapäevalt, nädala pärast või muu aeg). Töölepingu saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (nt e-kiri jms) kusjuures tööandja peab ülesütlemist igal juhul põhjendama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel?

15.09.2020

Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses (läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne). Kaugtöö puhul on võimalik kasutada riskianalüüsi läbi viimiseks alternatiivseid variante – näiteks küsida töötajalt pilte tema kodus asuva töökoha kohta ja/või lasta töötajal endal etteantud küsimustiku alusel kaardistada töökeskkonna riskid ja edastada vastav info tööandjale. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.

Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas (näiteks rannas, pargis või mujal).

Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kaudu , vajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on.

Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras. See tähendab, et kui töötaja töötab kuvariga üle poole tööajast, tuleb ta saata tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde nelja kuu jooksul tööle asumisest ja peale seda töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel.

Lisaks soovitame läbi mõelda, kuidas toimitakse juhul, kui töötajaga peaks kaugtööd tehes juhtuma tööõnnetus, keda ja millal tuleb õnnetuse toimumisest teavitada.

Enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist soovitame tutvuda ka juhendiga kaugtöö kohta, mille leiate Tööelu portaalist lingilt: https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf


Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse?

15.09.2020

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu. Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal.

Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem.


Kas juuksurid võivad avatud olla?

28.12.2020

Juuksurisalongid võivad olla avatud. Avatud võivad olla ka need salongid, mis asuvad Harjumaal ja Ida-Virumaal majutusasutuste hoonetes.


Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis

Kui kaua võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada?

14.09.2020

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul. Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.


Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

26.06.2020

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda. Seda eeldusel, et piiriületused ja transport seda võimaldab.

Alates 1. juunist on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust Eesti Töötukassast, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.


Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga ma töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

14.09.2020

Juhul kui Sinu kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud või Sul on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis ei ole tööandjal õiguslikku alust maksta Sulle kriteeriumist väiksemat töötasu.

Kui Sa töötad endiselt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta Sulle seadusele vastavat töötasu. Kui tööandja ei tee seda, rikub ta seadust ning Sul on õigus esitada selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja teel (aadressil ppa@politsei.ee) kaebus.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.


Mis saab siis, kui välismaalane eirab korraldust ja asub pärast lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppu siiski tööle, n-ö mustalt?

14.09.2020

Sellisel juhul karistatakse teda Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arestiga.

Tööandjat, kes on võimaldanud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.



Millistel tingimustel tohib välismaalane Eestis töötada?

14.09.2020

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda. Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis välismaalase lühiajalise töötamise. Juhul kui välismaalase viisa on lõppemas, tuleb esitada ka uus viisataotlus.


Mis ajani saab pikendada põllumajandussektoris töötava välismaalase lühiajalise töötamise luba?

28.08.2020

Põllumajandussektoris lühiajaliselt töötava või sinna tööle asuva, juba Eestis viibiva välismaalase lühiajalise töötamise luba sai pikendada kuni 31. juulini 2020.


Olen tööandja põllumajandussektoris. Kas saan töötaja registreerida ka juhul, kui ta töötas varem mõnes muus sektoris?

11.05.2020

Jah, see on lubatud.


Kas tööandja saab välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

14.09.2020

Ei saa. Nii nagu ka enne eriolukorda, ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.


Kus saab tööandja esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi?

14.09.2020

Neid taotlusi saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/.


Kui Eestis seaduslikult viibival välismaalasel lõppeb siin lühiajalise töötamise aeg, siis kas tema lühiajalise töötamise saab uuesti registreerida?

14.09.2020

Seda saab teha juhul, kui:

  1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
  2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
  3. tema tööandja soovib seda.

Pikim lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.


Kui mul on kehtiv D-viisa ja tööandja lõpetab minuga töösuhte, siis kas minu viisa tunnistatakse kohe kehtetuks?

14.09.2020

Ei. Inimesele antakse mõistlik aeg uue töökoha otsimiseks ja dokumentatsiooni korda ajamiseks.


Ühistransport

Kuidas vältida nakatumist ühissõidukis?

23.11.2020

Ühissõidukis toimi järgmiselt:

  • Alates 24. novembrist on maskikandmine ühissõidukis kohustuslik (va erandid).
  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega piisavat vahemaad.
  • Laadi alla ning hoia sees HOIA rakendus.


Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

11.04.2020

Kui soovid, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.


Kuidas kaitstakse bussijuhi tervist maakonnaliinil?

22.10.2020

Reisija saab juhti kaitsta, kui:

  • kasutab perioodikaarti või ostab üksikpileti e-rahaga,
  • kannab ühistransporti kasutades maski,
  • desinfitseerib käsi järjepidevalt,
  • ei reisi ega kasuta ühissõidukit, kui on haige,
  • on alla laadinud HOIA äpi ning hoiab selle töös.

Juhti saab juht ise ja vedaja kaitsta, kui:

  • juhid kasutavad isikukaitsevahendeid nagu maskid ja definfitseerides järjepidevalt käsi,
  • vedajad rakendavad bussijuhi eraldamist sõitjate veoruumist vaheseinaga sarnaselt kaupluse kassapidaja eraldamisega ostjatest,
  • luues distantsi esimese pingirea blokeerimisega sõitjate kasutusest.


Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

18.11.2020

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast. Laadia alla HOIA äpp ning hoia see töös.

Võimalusel tuleks ka rongis järgida 2 + 2 nõuet.


Kas rongid ja bussid Venemaale sõidavad?

28.03.2020

Tallinna–Peterburi–Moskva rong ajutiselt ei sõida. Kui soovid ostetud pileti tagastada, võta ühendust Go Raili klienditeenindusega:

  • tel +372 631 0044,
  • e-post reisid@gorail.ee,
  • www.gorail.ee.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei sõida praegu Venemaale ka bussid.


Liikumispiirangud looduskaunites kohtades

Mida tuleb liikluspiirangu seadmiseks teha?

05.01.2021

Kui tee omanik on

  • vald või linn, siis otsustab ta liikluspiirangu seadmise üle ise,
  • riik, siis peab vald või linn esitama liikluspiirangu seadmiseks taotluse Transpordiametile (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks).

Kui luba on olemas, tuleb liikluspiirangu teave avaldada enne piirangu jõustumist

  • Transpordiameti (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) liiklusinfo veebirakenduses,
  • muudes avalikes teabekanalites, näiteks kohalikus ajalehes ja valla või linna veebilehel.


Kuidas tuleb liikluspiirangu seadmisest teavitada?

19.04.2020

Liikluspiirangust tuleb teavitada võimalikult paljudes kanalites (ajalehed, televisioon, raadio, veebileht, kiri) järgmiselt:

  • olulise mõjuga liikluspiirangust vähemalt 14 päeva enne selle jõustumist,
  • muust liikluspiirangust vähemalt 1 tööpäev enne selle jõustumist,
  • erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangust tuleb erandina teavitada esimesel võimalusel pärast selle jõustumist. Piirangu seadmise põhjendused peavad olema igaühele kättesaadavad.

Kui keegi tunneb, et piirang rikub tema õigusi ja vabadusi, saab ta kuu aja jooksul esitada vaide vallale või linnale või kaebuse halduskohtule.


Riigipiiri ületamine

Kellel on õigus Eestisse siseneda?

14.01.2021

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.


Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 10-päevane eneseisolatsioonikohustus?

14.01.2021

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Kõikidele isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest on kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Kui mõlema eelnimetatud testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva.

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust või viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 test. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Saabujad peavad viibima saabumise järgselt oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Pärast mõlema testi negatiivse tulemuse teada saamist lõppeb eneseisolatsiooni kohustus. Esimese negatiivse testitulemuse selgumise järel ei ole neil võimalik täita vältimatuid töökohustusi. Samas on neil võimalik ühe negatiivse testitulemuse selgumise järel osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 10 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid, värskes õhus viibimiseks vältides kontakti teiste iniestega. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib viibida õues, minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.


Mis on liikumisvabaduse piirangu kinnitus?

18.11.2020

Liikumisvabaduse piirangu täitmise kinnitus ehk eneseisolatsiooni kohustus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on:

  • teadlik liikumisvabaduse piirangu täitmise kohustusest
  • kohustub viibima 10 kalendripäeva kodus või majutuskohas

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa@politsei.ee.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud liikumisvabaduse piirang (eneseisolatsioon) kehtib sõltumata sellest, kas Eestisse saabudes anti allkiri kinnituslehele või mitte.


Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

25.01.2021

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki siseneda välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit.


Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

06.10.2020

Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.


Kas eneseisolatsioonis tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

18.11.2020

Eneseisolatsiooni eesmärk on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Seetõttu võiks eneseisolatsioonis olev lähikontaktne või riskiriigist reisilt tulnud inimene kokkupuuteid pereliikmetega vältida.

Eneseisolatsiooniperioodil:

  1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

  2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud a) tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel b) tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral c) igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks d) teiste inimestega täielikku kontakti vältides õues (pargis, metsas jne) viibimiseks.

  3. Järgige terviseohutuse nõudeid: a) peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt; b) vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist; c) tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga); d) köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

  4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, kandke maski.

  5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis a) helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220; b) öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga või tulnud COVID-19 riskiriigist; c) kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid;

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.


Milleks pean olema valmis Eesti-Vene piiri ületades?

14.01.2021

Nii Eesti kui ka Venemaa on kehtestanud piiri ületamisele piirangud.

Alates 18. märtsist on Venemaa piir teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta inimestele suletud. Piiri võivad ületada ainult järgmised haigusnähtudeta inimesed:

  • Venemaal resideeruvad diplomaatiliste esinduste töötajad ja nende pereliikmed;
  • veokijuhid rahvusvahelistel vedudel;
  • lennukite ja laevade meeskonnaliikmed;
  • rongitöötajad rahvusvahelistel raudteevedudel;
  • ametlike delegatsioonide liikmed;
  • inimesed, kellele on väljastatud diplomaatiline või teenistusviisa või siis tavaviisa seoses lähisugulase surmaga;
  • inimesed, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis

Alates 30. märtsist kehtima hakanud piirangute kohaselt:

  • saavad välisriikide kodanikud (sh Eesti kodanikud ja elanikud) Venemaalt lahkuda;
  • Eestis elamisloa alusel elavaid Venemaa kodanikke lubatakse Venemaale, kuid nad saavad sealt Eestisse tagasi pöörduda alles pärast Venemaa poolsete piirangute tühistamist;
  • Venemaa kodanikel ja Venemaa elanikel, kelle alaline elukoht on Venemaal, võimaldatakse oma elukohta tagasipöördumine;
  • rahvusvaheliste kaubavedude osas uusi muudatusi ei rakendatud

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab täiendavat teavet Vene Välisministeeriumi infoliinidelt: +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988, +7(499) 244 2847.

Vaata ka välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehelt ja Moskvas asuva Eesti Suursaatkonna kodulehelt.

Erandlikel asjaoludel piiriületuse lubamise taotlus

Piiri ületamise tõendamiskohustus, kui inimene mahub eranditena kirjeldatud kategooria alla, lasub inimesel endal. Samuti võib taotluse esitada ja asjaolusid tõendada ka ettevõte või tööandja. Seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga seotud inimeste ning töörändega seotud inimeste piiriületuse eelduseks on PPA eelnev teavitamine. Teavitus esitatakse aadressil ppa@politsei.ee ning sellele vastatakse esimesel võimalusel. Inimeste osas, kes korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Lisateave inimeste

Piiri ületamiseks võib kuluda tavapärasest rohkem aega.


Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

01.09.2020

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda. Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.


Mida tähendab liikumisvabaduse piirang?

22.07.2020

Juhul kui koroonaviiruse test osutub positiivseks, kehtib teile liikumispiirang ning teil on keelatud lahkuda oma elukohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest kuni tervenemiseni. Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on teie elu või tervis. Positiivse diagnoosi saanud inimese perele kehtib samasugune liikumisvabaduse piirang.

Erandina võib haigustunnuste puudumisel lahkuda oma elukohast juhul, kui:

  • pereliige on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav inimene
  • kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja see ei ole muul viisil võimalik. Seejuures tuleb järgida kõiki avalikus ruumis liikumise piiranguid
  • kui elukohas on välistatud igasugune kontakt koroonaviiruse diagnoosi saanud isikuga
  • õues viibimiseks, kui järgitakse kõiki varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid avalikus kohas


Kelle poole peaksin pöörduma, kui soovin muuta liikumisvabaduse piirangu kinnituslehele märgitud kontaktandmeid?

06.10.2020

Juhul, kui inimene soovib, et PPA vaataks üle liikumisvabaduse piirangu kehtestamise või soovib muuta kinnituslehele märgitud kontaktandmeid, tuleb ühendust võtta PPA-ga. Selleks tuleb saata aadressile ppa@politsei.ee:

  • enda kontaktandmed (ees- ja perekonna nimi, isikukood, telefoni number, aadress)
  • piiriületuse aeg ja koht
  • selgitus (nt erandi alla kuulumise põhjendus)


Tahan lennata kahe nädala pärast Eestisse/Eestist välja, kuidas tean, et mu lend kindlalt toimub?

15.01.2021

Hetkel on kõige kindlam otselende Eestist või Eestisse planeerida maksimaalselt üks nädal ette, pärast seda ei ole täit kindlust, et selles riigis haigestumise määr ei tõuse üle lubatud piiri. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaatab iga reede pärastlõuna üle riikide haigestumise määra, mille põhjal avatakse või sulgetakse lennuliine.

Alates selle aasta algusest on lubatud avada Eestist lennuliine riikidega, mille koroonaviiruse haigestumise määr 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval jääb alla Euroopa Liidu kahekordse keskmise.

Valitsus on loonud erandid Varssavile, Kopenhaagenile, Frankfurtile, Riiale ja Helsingile.. Nende sihtkohtadega võib Eestist lennuliine avada, olenemata vastavas riigi viimase 14 päeva uutest nakatumise juhtudest.

Lubatud riikide nimekiri uueneb iga reede pärastlõunal, mis tähendab et iga nädal võib riikide nimekiri, kuhu on võimalik Eestist otse lennata, muutuda. Info riikidest on leitav siit: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta


Millised tingimused kehtivad Eesti ja Soome vahel reisimisel?

26.01.2021

Turismi eesmärgil ei ole võimalik Soomet hetkel külastada.

Täpsem info Soome reisimisel https://reisitargalt.vm.ee/riigid/soome/

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • Tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Transiit läbi Soome Eestisse: rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on Eesti kodanikele ja alalistele elanikele transiit läbi Soome lubatud – reisi alguskohas peab olema valmis näitama lennufirmale tõendit (laeva/lennupilet) selle kohta, et reisi lõppsihtpunkt on Eesti.

Soome lennujaamade kaudu võib liinilendudega lennata soovitud sihtpunkti maailmas, kui reisijal on õigus sihtriiki siseneda. Reisija peab viibima lennujaama transiitalal ning kui kahe lennu vahel on pikk ooteaeg, võib ööbida lennujaama lähedal. Täpsem info: Soome lennujaama koduleht.

Riigisisesed piirangud: Soome terviseamet soovitab kanda maski ühistranspordis ja avalikes kohtades, kui ei ole võimalik hoida turvalist distantsi või kui ootate oma COVID-19 testi tulemust. Soovitatakse kanda maski riiki saabudes, kui siirdute piiripunktist elukohta ning kui peate eneseisolatsiooni ajal väljas liikuma (nt arsti juurde minema).

Alates 30. 11 kehtestati pealinnapiirkonnas uued piirangud, mille kohta loe eesti keeles siit.

Lisainfo: Soome piirivalve info ja Eesti saatkond Helsingis

Juhime tähelepanu sellele, et Soome võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Soome saatkonna poole Tallinnas.

Soomest Eestisse reisides

Eestisse võivad reisida kõik Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.

Soomest Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • kui riigi nakatumise maksimaalne määr on alla 150 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul;
  • kui riigi nakatumise näit on kõrgem kui 150, siis peab inimene tegema mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea isolatsiooni jääma. Eestist Soome reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks. Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.


Millised nõuded kehtivad Ühendkuningriigist Eestisse reisimise?

14.01.2021

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele.

Piiriületuse järgselt tuleb jääda 10 päevasesse eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni aega on võimalik lühendada kui lisaks enne riiki saabumist tehtud testile teha test ka kuuendal päeval pärast Eestisse saabumist. Kui mõlema testi tulemus on negatiivne, võib naasta tavapärase elukorralduse juurde. Esimese negatiivse testitulemuse selgumise järel ei ole võimalik täita vältimatuid töökohustusi, kuid on võimalik osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel.

Inimestel, kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Eneseisolatsiooni periood lüheneb ka siis, kui arst hindab inimese nakkusohutuks. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel.

Ühendkuningriigist saabunud inimene tohib eneseisolatsioonist lahkuda arsti, politsei või päästeametniku korraldusel või hädajuhtumi korral. Eneseisolatsioonis viibija tohib kodust lahkuda ka eluks hädavajaliku soetamisel, kui seda pole võimalik muul kombel saada. Õues tohib viibida täielikult teiste inimestega kontakte vältides. Sõltumata kodust või püsivast viibimiskohast lahkumise põhjusest, tuleb järgida kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Jätkuvalt jäävad kehtima erandid, kellele testitegemise ega eneseisolatsiooni piirangud ei laiene juhul kui nendel inimestel puuduvad haigustunnused. Näiteks ei laiene piirangud sõjalise kaitse koostöös Eestisse saabujatele, diplomaatidele, hädaolukorra lahendajatele.


Kui inimene reisib muul põhjusel kui töö, õppimine, tervis, perekond, siis Soomest Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse

23.01.2021

Alates 15.01 2021 on nakatumise maksimaalne määr, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.

Kui riigi näit on kõrgem, siis on isikul, kes saabub Eestisse muul põhjusel kui õppimine, tervis, perekond, alates 15.01 võimalus teha test kuni 72 tundi enne riiki saabumist, seda juhul kui soovitakse vabastust isolatsioonist.


Kui inimene reisib töö, õppimise, tervise, perekondlikel põhjustel, kas siis peab testi tegema?

23.01.2021

Kui reisitakse neil eeltoodud põhjustel, siis ei pea testi enne Eestisse tagasi tulekut tegema. See kehtib nii Balti riikide kui ka Soome puhul.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.


Kas alates 15.01 saab Soomest Eestisse tulla ka turist kui Soome nakatumisnäit on alla 150?

14.01.2021

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirjale:

Korraldusega muudetakse vastavalt teadusnõukoja ning Terviseameti soovitustele nakatumise maksimaalset määra, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine. Korraldusega määratakse varasema maksimaalse 50 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul asemel piirmääraks 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.


Koroona haiguse läbi põdenud inimene läheb Venemaale, kas tagasi tulles rakendub eneseisolatsioon?

14.01.2021

Jah, kohustus jääda 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni kehtib. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada tehes test vahetult Eestisse saabumisel ning teine test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Eneseisolatsiooni lühendamiseks peavad mõlema testi tulemused olema negatiivsed või arst tunnistama isiku nakkusohutuks. Viimane variant ongi vajalik näiteks juhul, kui inimene teeb SARS-CoV-2 PCR testid eneseisolatsiooni lühendamiseks ja nende tulemused osutuvad positiivseks COVID-19 haiguse hiljutise läbipõdemise tõttu. Sellisel puhul peab inimene ühendust võtma perearstiga, kes saab kinnitada, et inimene on nakkusohutu.


Kas laste testimisvabastus on ainult Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist tulles?

15.01.2021

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist tulles kehtib reegel: vähemalt 72 t enne riiki saabumist tuleb teha test. Kui test ei ole tehtud, tuleb see teha kohe pärast Eestisse saabumist. Nendest testidest on alla 12-aastased vabastatud. Kui aga alla 12 aastane laps soovib pärast riiki saabumist 10 päevast isolatsiooniaega lühendada, siis peab ta tegema 2 testi. Seega on valida, kas testida või olla täispikkuses isolatsioonis.


Kas testi tegemise kohustus on kõigist riikidest näiduga üle 150 lähte või transiitriigina, st ka kolmandatest riikidest tulejatel?

15.01.2021

Kolmandast riigist on nakkuskordaja piirmäär 16, mitte 150. Mis puudutab trensiiti, siis kui inimene on tulnud läbi riigi, mille nakkuskordaja on üle 16/150, siis tuleb teha test. Näiteks kui alustatakse riigist, mille näitaja on 14, aga tullakse läbi lennujaamast riigist, mille näitaja on 160, tuleb testida ja jääda eneseisolatsiooni. Isolatsiooni aega saab lühendada teise testiga, mille saab teha mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist.


Reisimine Eestisse - Eesti kodanikud ja elanikud

Sain lennupiletid Eestisse naasmiseks. Millega peaksin praegu Eestisse reisides arvestama? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

14.01.2021

Tuleb arvestada, et pilet võib olla küll väljastatud, kuid lende jätkuvalt tühistatakse või lükatakse edasi. Seepärast oleks hea enne reisi kontrollida, kas lend toimub või on tehtud muudatusi lennugraafikus.

Samuti tuleb täpsustada, kas on vahepeal tekkinud lisanõuded – tuleb esitada täiendavaid dokumente (nt kehtestatud on kohustus esitada viirusetesti tulemused jms).

Kindlasti on vajalik teha selgeks, millised nõuded kehtivad transiitriikides (st vahemaandumiste korral). Infot leiab www.reisitargalt.vm.ee.

Lennu toimumise päeval tuleb varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas lennule registreerida. Vähetähtis pole ka see, kas asukohariigist Eestisse saabumisel tuleb jääda eneseisolatsiooni või mitte. Siin on abiks välisministeeriumi koduleht.

Kõrge nakkusriskiga riigist Eestisse saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne riigi saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Inimesed, kes ei ole teinud testi mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist, võivad teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist ning teise testi mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. 10-päevase isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.


Olen USAs, kuid minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

27.08.2020

Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ning selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivus lõppeb lähipäevil, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega.


Olen praegu välismaal, kuid tahaksin tagasi tulla, aga piletiostuks raha ei ole. Mida ma pean tegema?

27.08.2020

Esmajoones pöördu oma sugulaste ja sõprade poole. Kui neil puudub võimalus aidata, siis võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega Eestis.

Kui ka siis lahendust ei leia, helista numbril +372 5301 9999, kuid palun arvesta, et riigipoolne toetus on võimalik vaid hädajuhtumite korral ning toetuse puhul on tegemist laenu, mitte kingitusega. Saadud rahaline abi tuleb riigile lepingu alusel tagasi maksta hiljemalt 90 päeva jooksul peale abisaaja Eestisse tagasijõudmist.


Millistest kolmandatest riikidest on võimalik hetkel Eestisse reisida?

13.01.2021

Värskeima info riikide kohta, kust on Eestisse võimalik hetkel reisida, ja saabujatele rakenduvate liikumispiirangute kohta leiad Välisministeeriumi kodulehelt.

Info riikide kohta väljastpoolt Euroopa Liitu, mille elanikel on lubatud Eestisse siseneda, muu hulgas turismi eesmärgil on leitav Välisministeeriumi kodulehel.

Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed pääsevad alati Eestisse sõltumata sellest, millisest riigist nad Eestisse reisivad.


Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohustus?

14.01.2021

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist EestisseÜhendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test ning viibima saabumise järel oma elukohas või püsivas viibimiskohas 10 kalendripäeva. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Inimestel, kes saabuvad Ühendkuningriigist Eestisse ja kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. 10 päevase eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Teistest riikidest Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

  • kõikidel haigustunnustega inimestel,
  • COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
  • kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
  • Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

  1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
  4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.


Kas saan lennata Inglismaale?

12.01.2021

Seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga Suurbritannias soovitab Välisministeerium tungivalt vältida reisimist Suurbritanniasse. Suurbritanniasse reisimisel tuleb kindlasti arvestada täiendavate võimalike piirangutega sealt naasmisel või teistesse riikidesse saabumisel, samuti reisil tekkida võivate ettenägematute tõrgetega.

Alates 14. jaanuarist tuleb välisriikidest Inglismaale reisimiseks esitada negatiivne COVID-19 testitulemus. Test peab olema tehtud mitte varem kui 72 tundi enne reisi algust ja on kohustuslik kõigile, vaatamata sellest kas reisi lähteriik on Ühendkuningriigi valitsuse niinimetatud reisikoridoride nimekirjas või mitte.

Koroonaviiruse uue tüve leviku tõttu Suurbritannias on seal alates 20. detsembrist kasutusele võetud täiendavad piirangud, millega saab tutvuda https://www.gov.uk/guidance/tier-4-stay-at-home (inglise keeles).

Välisministeerium jälgib pidevalt olukorda ning ajakohastab sellele vastavalt reisisoovitusi lehel Reisi Targalt https://reisitargalt.vm.ee/. Kui Eesti kodanikel tekib koju pöördumisega probleeme, siis palub välisministeerium helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).


Kui test tuleb teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist, siis kas testi eest välisriigis maksab inimene ise? Kas hiljem saab raha tagasi või ei saa?

14.01.2021

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.


Kas inimene peab Eestisse saabuma dokumendiga, mis kinnitab, et tema viimase 72 tunni jooksul tehtud koroonaproov peab olema negatiivne? Ning seejärel peab ta olema kuus päeva isolatsioonis?

15.01.2021

Kõrge nakkusriskiga riigist saabudes peab isik olema 10-päeva isolatsioonis.

Kui isik tahab isolatsiooniperioodi lühendada, siis on selleks järgmised võimalused:

  • teha test 72 t enne riiki sisenemist ja kordustest mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist;
  • teha test Eestisse saabumisel ja kordustest mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist.

Kahe testi vahelisel perioodil peab järgima eneseisolatsioonitingimusi.


Kui inimene reisib muul põhjusel kui töö, õppimine, tervis, perekond, siis Soomest Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse

23.01.2021

Alates 15.01 2021 on nakatumise maksimaalne määr, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.

Kui riigi näit on kõrgem, siis on isikul, kes saabub Eestisse muul põhjusel kui õppimine, tervis, perekond, alates 15.01 võimalus teha test kuni 72 tundi enne riiki saabumist, seda juhul kui soovitakse vabastust isolatsioonist.


Kas võib Eestisse tulla ka testita ja teha test siis alles Eestis?

14.01.2021

Kõikide riikide puhul kehtib võimalus teha test ka Eestisse saabumisel. Nt kui ei ole mitte kuidagi võimalik testi teha välisriigis.


Kui inimene reisib töö, õppimise, tervise, perekondlikel põhjustel, kas siis peab testi tegema?

23.01.2021

Kui reisitakse neil eeltoodud põhjustel, siis ei pea testi enne Eestisse tagasi tulekut tegema. See kehtib nii Balti riikide kui ka Soome puhul.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.


Reisimine Eestisse – välisriikide kodanikud

Kas Eestis töötav, kuid Venemaal elav Venemaa kodakondsusega inimene (sh Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega inimesed) saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil Eesti-Vene piiri mõlemas suunas ületada?

14.01.2021

Edasi-tagasi piiri ületades tuleb arvestada riikide tingimustega ning eneseisolatsiooni jäämisega.

Venemaa elamisloaga või Euroopa Liidu territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad Venemaale siseneda ühel korral kuus. Riiki on lubatud siseneda vaid erandjuhtudel, mille kohta saab infot Venemaa Välisministeeriumist. Venemaale reisides tuleb esitada koroonatesti tulemus või teha see kohapeal ja võtta kohustus olla 10 päeva eneseisolatsioonis.

Venemaalt Eestisse saab tulla töötamise või õppimise eesmärgil, kui puuduvad haigusnähud. Töötamise või õppimise eesmärgil tulles tuleb jääda 10-päevasesse eneseisolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne

Lisainfot Eesti-Vene riigipiiri ületamise kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/piirangud-eesti-venemaa-piiril ja Välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehelt: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/venemaa/. Venemaale reisimise tingimuste ja erandite kohta saab teavet Venemaa saatkonnalt Eestis, Vene Välisministeeriumi kodulehelt ja infoliinidelt: +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988, +7(499) 244 2847.


Kes saavad Eesti saatkondades viisat taotleda?

27.08.2020

Eesti välisesindustes, mis menetlevad viistaotlusi ja mis asuvad Euroopa Nõukogu erinimekirja kuuluvates riikides, on taas võimalik viisat taotleda Eesti külastamiseks kõikidel reisieesmärkidel, sh turism. Riikide nimekirja vaata siit: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele (keri leheküljel alla).

Teistes Eesti välisesindustes, mis menetlevad viisataotlusi, on võimalik viisat taotleda inimestel, kes tulevad Eestisse töö- või õppimise eesmärgil või kellel on lubatud Eestisse siseneda. Nimekirja vaata siit: https://www.kriis.ee/et/reisimine-eestisse-valisriikide-kodanikud


Millistest riikidest on Eestisse võimalik tulla õppima või töötama?

16.10.2020

Eestisse on töötama ja õppima võimalik tulla kõigist maailma riikidest. Kohustusliku eneseisolatsiooninõue kehtib, kui tullakse Eesti korralduse järgi "punasest" riigist.


Millistel välismaalastel on õigus erandina Eestisse siseneda?

13.01.2021

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Koroonaviiruse testimise võimalus Eestisse saabumisel Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega. Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Kes saabuvad riskiriigist kas rongiga või maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja kokku leppida. Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi. Seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades. Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasuliselt koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsete osas helistatakse, tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes. Negatiivse testitulemuse korral tuleb kuus esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida. Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Teise testi aja kokkuleppimiseks helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest testijale. Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on 50 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta või kõrgem. Lisainfo: www.terviseamet.ee, riiklik kriisiinfo telefon: +372 600 1247.


Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohustus?

14.01.2021

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist EestisseÜhendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test ning viibima saabumise järel oma elukohas või püsivas viibimiskohas 10 kalendripäeva. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Inimestel, kes saabuvad Ühendkuningriigist Eestisse ja kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. 10 päevase eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Teistest riikidest Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

  • kõikidel haigustunnustega inimestel,
  • COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
  • kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
  • Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

  1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
  4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.


Kui inimene reisib muul põhjusel kui töö, õppimine, tervis, perekond, siis Soomest Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse

23.01.2021

Alates 15.01 2021 on nakatumise maksimaalne määr, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.

Kui riigi näit on kõrgem, siis on isikul, kes saabub Eestisse muul põhjusel kui õppimine, tervis, perekond, alates 15.01 võimalus teha test kuni 72 tundi enne riiki saabumist, seda juhul kui soovitakse vabastust isolatsioonist.


Kas alates 15.01 saab Soomest Eestisse tulla ka turist kui Soome nakatumisnäit on alla 150?

14.01.2021

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirjale:

Korraldusega muudetakse vastavalt teadusnõukoja ning Terviseameti soovitustele nakatumise maksimaalset määra, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine. Korraldusega määratakse varasema maksimaalse 50 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul asemel piirmääraks 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.


Reisimine Eestist välismaale

Kas ma tohin piiri ületada?

22.09.2020

Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.

Kui reisimine on vältimatu, palub välisministeerium kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

  • Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakatunute suhtarvu välisministeeriumi kodulehelt.
  • Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega.
  • Registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada.
  • Järgi Terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.
  • Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral).
  • Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega.
  • Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.
  • Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.


Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

22.07.2020

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga soovitame uurida laevafirmade kodulehelt või infoliinilt üle, kas sind huvitav laevaliin on käigus.


Kas Eesti kodanik või elanik, kel on töökoht Venemaa territooriumil, võib tööl käimise eesmärgil erandkorras piiri ületada?

22.09.2020

Ei, see pole praegu võimalik.

Venemaa piirid on üldjuhul välismaalastele sisenemiseks suletud. Venemaa elamisloaga või ELi territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad ühel korral kuus Venemaale siseneda.

Sissesõidukeeldu ei kohaldata: rahvusvahelisi autovedusid teostavatele autojuhtidele, lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažidele, rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajatele, isikutele, kellele on väljastatud viisa seoses lähisugulase surmaga ja isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis. Lisaks võivad Venemaale siseneda ka välisriikide sportlased ja treenerid, isikud, kes tulevad ravile või haigete sugulaste eest hoolitsema ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele (viimasel kahel puhul ühekordne sissepääs).

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab lisateavet Venemaa välisministeeriumi infoliinidelt +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988 ja +7(499) 244 2847.


Soovin reisida välismaale. Kust ma saan informatsiooni teistesse riikidesse sisenemise kohta?

27.08.2020

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt: https://reisitargalt.vm.ee/

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

• Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt;

• Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega;

• Registreeri oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime Sind võimalikest reisipiirangutest teavitada;

• Järgi Terviseameti soovitusi (PDF) turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.

• Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

• Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

• Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.

• Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste osas soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.


Olen ravikindlustatud inimene. Mida pean teadma tervisekindlustusest Euroopa Liidu riikides reisides?

22.07.2020

Puhkusele minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis on välismaal tekkinud terviserikke korral oluline abimees. Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Kaarti saab tellida digitaalselt riigiportaalist eesti.ee ja see on tasuta.

Arstiabi saamiseks peab raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid ainult riiklikes raviasutustes.

NB! Juhime tähelepanu sellele, et Euroopa ravikindlustuskaart ei kata kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hindades. Kaart ei kata riikidevahelist transpordi kulu ega eraarsti juures tehtud kulutusi. Soovitame reisile minnes sõlmida erakindlustusfirmas ka meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuslepingu, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib patsiendi tehtud kulutused.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/arstiabi-euroopas-reisides/euroopa-ravikindlustuskaart


Millised tingimused kehtivad Eesti ja Läti vahel reisimisel? Kas saan minna Lätti ilma eneseisolatsiooni jäämata?

23.01.2021

Eestist Lätti sisenemisel kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue.

Läti territooriumile on võimalik ilma eneseisolatsiooni nõude täitmiseta siseneda järgmistel juhtudel (kattes avalikes kohtades viibides suu ja nina):

  • seoses töötamisega, kui piiri ületamine on vajalik töö või ameti põhikohustuste teostamiseks ja isikul on tööhõivet kinnitav dokument;
  • lapsehoiuteenuse saamiseks või formaalse hariduse omandamiseks statsionaarõppes eelkooli hariduse tasemel (esitades teenuse osutaja või haridusasutuse väljastatud tõendi);
  • hariduse omandamiseks statsionaarõppes põhihariduse, keskhariduse ja kõrghariduse tasemel, samuti professionaalse suunitlusega haridusprogrammides kunsti ja kultuuri valdkondades (esitades haridusasutuse väljastatud tõendi);
  • saates alaealist õpilast või täiskasvanud erivajadustega õpilast lapsehoidu, lasteaeda, kooli;
  • riigi transiidina läbimiseks (Lätis tohib viibida maksimaalselt 12 tundi, ööbida ei tohi);
  • sugulaste hooldamiseks või matuste korraldamiseks või matusel osalemiseks;
  • arsti määratud tervishoiuteenuse saamiseks Lätis (esitades arsti väljastatud tõendi või saatekirja).

Endiselt on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine, tingimusel, et eelneva 14 päeva jooksul on liigutud vaid kaksiklinna omavalitsuste piires.

Kõik Lätti reisijad (ka transiidi, kaubavedude puhul) peavad täitma kuni 48h enne piiriületust elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv/.

Lätis kehtib eriolukord 09.11-07.02.2021, mis tähendab, et riigis kehtivad rangemad riigisisesed piirangud. Ühistranspordis ja avalikes kohtades on kohustus kanda maski.

Lätist Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist Lätti reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.

Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.

Lisainfo Lätti reisimise ja Läti piirangute kohta on leitav Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/


Kas Soome suusakuurortisse suusatama on võimalik minna?

23.01.2021

Hetkel ei ole turismi eesmärgil võimalik Soomet külastada.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Täpsemat infot Soome reisimise kohta saab Soome terviseameti kodulehelt, kus on eestikeelsed juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele: https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/matkustaminen-ja-koronaviruspandemia/matkustajaohjeet-eri-kielilla/juhised-soome-saabuvatele-reisijatele-ja-tootajatele.


Kas saan lennata Inglismaale?

12.01.2021

Seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga Suurbritannias soovitab Välisministeerium tungivalt vältida reisimist Suurbritanniasse. Suurbritanniasse reisimisel tuleb kindlasti arvestada täiendavate võimalike piirangutega sealt naasmisel või teistesse riikidesse saabumisel, samuti reisil tekkida võivate ettenägematute tõrgetega.

Alates 14. jaanuarist tuleb välisriikidest Inglismaale reisimiseks esitada negatiivne COVID-19 testitulemus. Test peab olema tehtud mitte varem kui 72 tundi enne reisi algust ja on kohustuslik kõigile, vaatamata sellest kas reisi lähteriik on Ühendkuningriigi valitsuse niinimetatud reisikoridoride nimekirjas või mitte.

Koroonaviiruse uue tüve leviku tõttu Suurbritannias on seal alates 20. detsembrist kasutusele võetud täiendavad piirangud, millega saab tutvuda https://www.gov.uk/guidance/tier-4-stay-at-home (inglise keeles).

Välisministeerium jälgib pidevalt olukorda ning ajakohastab sellele vastavalt reisisoovitusi lehel Reisi Targalt https://reisitargalt.vm.ee/. Kui Eesti kodanikel tekib koju pöördumisega probleeme, siis palub välisministeerium helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).


Millised tingimused kehtivad Eesti ja Soome vahel reisimisel?

26.01.2021

Turismi eesmärgil ei ole võimalik Soomet hetkel külastada.

Täpsem info Soome reisimisel https://reisitargalt.vm.ee/riigid/soome/

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • Tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Transiit läbi Soome Eestisse: rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on Eesti kodanikele ja alalistele elanikele transiit läbi Soome lubatud – reisi alguskohas peab olema valmis näitama lennufirmale tõendit (laeva/lennupilet) selle kohta, et reisi lõppsihtpunkt on Eesti.

Soome lennujaamade kaudu võib liinilendudega lennata soovitud sihtpunkti maailmas, kui reisijal on õigus sihtriiki siseneda. Reisija peab viibima lennujaama transiitalal ning kui kahe lennu vahel on pikk ooteaeg, võib ööbida lennujaama lähedal. Täpsem info: Soome lennujaama koduleht.

Riigisisesed piirangud: Soome terviseamet soovitab kanda maski ühistranspordis ja avalikes kohtades, kui ei ole võimalik hoida turvalist distantsi või kui ootate oma COVID-19 testi tulemust. Soovitatakse kanda maski riiki saabudes, kui siirdute piiripunktist elukohta ning kui peate eneseisolatsiooni ajal väljas liikuma (nt arsti juurde minema).

Alates 30. 11 kehtestati pealinnapiirkonnas uued piirangud, mille kohta loe eesti keeles siit.

Lisainfo: Soome piirivalve info ja Eesti saatkond Helsingis

Juhime tähelepanu sellele, et Soome võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Soome saatkonna poole Tallinnas.

Soomest Eestisse reisides

Eestisse võivad reisida kõik Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.

Soomest Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • kui riigi nakatumise maksimaalne määr on alla 150 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul;
  • kui riigi nakatumise näit on kõrgem kui 150, siis peab inimene tegema mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea isolatsiooni jääma. Eestist Soome reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks. Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.


Kaubavedu Eestis ja rahvusvaheliselt

Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad juhil kaasas olema ja kas kehtib liikumispiirang?

23.01.2021

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sealhulgas veoste vedu tegevusloata.

Tasulise veoseveo korral peab autos olema selle auto kohta

  1. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud autoveoseaduse § 6 lõikes 1, näiteks omal kulul korraldatud veod Euroopa Liidus);
  2. veose saatedokument (CMR või nn loading list);
  3. välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Lisaks tuleb tühja autoga Eestisse sisenedes tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (näiteks veotellimus).

Omal kulul korraldatava veoseveo korral peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on liikumispiirangust vabastatud.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • Tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • Erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.


Kas rekajuht, kes tuleb Eestisse kaubalaadungiga, peab olema 10 päeva kodus isolatsioonis või tohib ta kohe uuesti välismaale sõita?

19.11.2020

Ta tohib kohe uuesti välismaale sõita, sest 10-päevane liikumispiirang ei kehti kauba või tooraine transportijatele ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelejatele. Loomulikult ei tohi juhil olla haigusnähte. Kui juhil on haigusnähud, peab ta jääma vähemalt 10 päevaks koju isolatsiooni ning võtma ühendust oma perearstiga.

Lisateavet riigipiiri ületamise tingimustest saab Vabariigi Valitsuse korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/314092020004 ja Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.


Olen Eesti ravikindlustusega kaugsõiduautojuht. Kas saan arstiabi, kui haigestun mõnes Euroopa riigis koroonasse?

03.04.2020

Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega. Vajaminevat arstiabi osutatakse ka koroonaviiruse puhul.

Ravivajaduse üle otsustab arst.

Arstiabi saamiseks peab Sul kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui Sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.

Lisateavet leiad Eesti Haigekassa veebilehelt.


Kas kaubavedajatel tuleb teha test riiki sisenemisel?

19.11.2020

Ei, haigusnähtudeta kaubavedajal ei ole vajalik riiki sisenemisel testi teha. Haigustunnusteta kaubavedajale ei kehti ka liikumispiirang.

Haigusnähtude korral tuleb jääda vähemalt 10 päevaks eneseisolatsiooni ning teha koroonaviiruse test.

Soovi korral on võimalik koroonaviiruse teste piiril teha. Testimispunktid piiril on Tallinna sadama A- ja D-terminalis ning Tallinna lennujaamas. Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eesti kodanikele ja elanikele on testimine tasuta. Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 67 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Lisateavet riigipiiri ületamise tingimustest saab Vabariigi Valitsuse korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/314092020004 ja Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.


Meresõit

Kas väikelaevadele toimub jätkuvalt sadamas piirikontroll?

20.11.2020

Piirikontrolli ei toimu liikmesriigis asuvast sadamast saabuva või liikmesriigis asuvasse sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate inimeste suhtes ning nad võivad siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt. Ebaseadusliku sisserände riskide hinnangu alusel siiski toimub kontroll ja/või lõbusõidulaevade füüsiline läbivaatus. Eelkõige juhul, kui kolmandate riikide rannajoon asub liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses.

Eestisse saabudes tuleb jälgida, millised kohustused kaasnevad riiki sisenemisel ja millisel juhul tuleb jääda eneseisolatsiooni. Vastava info leiab näiteks Välisministeeriumi: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele ja Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord. Eneseisolatsioonikohust vastavalt riigile, kuhu sõidetakse Eestist väljudes, näeb välisriikide saatkondade ja välisministeeriumite kodulehtedelt.


Eksamid üldhariduskoolides

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

24.01.2021

Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning gümnaasiumi riigieksamid toimuvad plaanipäraselt. Ministeeriumis on välja töötatud stsenaariumid selleks, et pakkuda mõistlikke lahendusi kooli lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks. Teemad vajavad arutelu nii Riigikogus kui valitsuses. Kooli lõpetamise tingimusi puudutavate otsuste tegemise pädevus on Riigikogul.

2020/2021. õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.


Laagrid, trennid, huviringid, noortekeskused

Milliseid reegleid peavad järgima huvitegevuse ja huvihariduse pakkujad?

24.01.2021

Mujal Eesti (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • rühmas on kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Sisetingimustes:

  • rühmas on kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud, välja arvatud spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Nimetatud spordivõistlustele ei ole lubatud pealtvaatajaid ning spordivõistlustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest, õues osalejate arvu kuni 500 inimest, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

12. detsembrist kuni 31. jaanuarini (k.a.) kehtivad Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal rangemad reeglid: Siseruumides toimuv noorsootöö, huvitegevus ja -haridus´ning täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud individuaaltegevuse ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga.

  • Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%.
  • Siseruumides läbiviidavate tegevuse puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õues on kõik loetletud tegevused lubatud jätkuvalt kuni kümneliikmelises rühmas, sealjuures tuleb tagada, et rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega.

Formaalhariduses arvestatakse rühmapiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi rühmades, kes klassitundides iga päev kokku puutuvad.

Osalejate arvu piirmäära ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.


Noorte erahuvihariduse ja –tegevuse ning eraüldhariduse toetused

Kriisitoetused haridus- ja noortevaldkonnale

21.01.2021

Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot.

Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Ida-Virumaa ja Harjumaa

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordselt 10 euroga õpilase kohta Harjumaal ja 20 euroga Ida-Virumaal.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Kõik teised maakonnad

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordselt 10 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid 4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks 10 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt kuni 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid 4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks kuni 10 euroga osaleja kohta.

Tingimused

  • Eraüldhariduskoolide ja erahuvihariduse pakkujate toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga. Toetuse saamiseks tuleb täita taotlusvorm.
  • Erahuvitegevuse puhul saavad toetust taotleda ettevõtted, kelle jaoks on see põhikirjajärgne peamine tegevusala ning valdkonnas ollakse tegutsetud vähemalt üks kalendriaasta. Tegevusi peab olema pakutud lastele ja noortele regulaarselt vähemalt üks kord nädalas ning seda peavad olema läbi viinud kvalifitseeritud juhendajad.
  • Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus-ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavalt toetust Töötukassast.

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.


Lasteaiad

Milliseid reegleid peab järgima lasteaedades, et vähendada töötajate ja laste nakatumisohtu?

24.01.2021

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab selle pidaja. Kohalik omavalitsus peab vanemate soovil tagama võimaluse käia lasteaias kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Kõiki tegevusi läbi viies tuleb vältida rühmade vahelisi kokkupuuteid. Oluline on vähendada ka asutuse personali ja haridustöötajate omavaheliste kontaktide hulka.

Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik.

Üritusi soovitame korraldada vaid rühma kaupa. Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja riskide maandamise võimalusi.

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.

Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb laste ja lasteaia töötajate tervise kaitseks järgida. Selles antakse täpsemad juhised meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga 15.11.2020

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab lasteasutus koostöös lasteasutuse pidajaga.


Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

01.09.2020

Jah.

Küll aga on soovitatav piirata erinevate rühmade omavahelist kokkupuudet.


Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

27.03.2020

Selle otsustab iga lasteaed ise. Kindlasti tuleb igas lastehoiu kohas järgida väga põhjalikult hügieenireegleid. Piirata tuleb hoonesse sisenevate inimeste hulka ning haigusnähtudega inimesi majja mitte lubada. Ka rühmad ei tohiks omavahel kokku puutuda.


Kas lasteaial on õigus keelduda vastu võtmast last, kes on 10 päeva pärast välisreisilt naasmist kodus olnud ja kellel ei ole ühtki haigusnähtu? Mida lapsevanem peaks tegema, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast?

02.11.2020

Lapse lasteaeda mittelubamine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud kodus püsimise nõuet, laps elab koos või on kokku puutunud perekonnaliikmega või muu inimesega, kes on koroonahaige või selle haiguse kahtlusega. Vanemal on kohustus esitada tõesed andmed võimaliku nakkusohu kohta. Kui sellised asjaolud puuduvad, siis peab lasteaia pidaja otsima sobiva lahenduse.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada vajaduse korral lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vähemalt üks vanem on omavalitsusse sisse kirjutatud. See tähendab, et juhul, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kindlasti jälgi enda ja oma pereliikmete terviseseisundit ja ära vii lasteaeda haigusnähtudega last. Lasteaial on õigus haiged lapsed koju saata.


Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool lasteaia või - hoiu ruume?

31.08.2020

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.


Kas lasteaias või -hoius võib korraldada üritusi?

12.01.2021

Üritusi soovitame korraldada selliselt, et korraga oleks koos ainult ühe rühma lapsed.

Ekskursioone ja muid väljaspool toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid eelkõige need lapsed, kes nagunii igapäevaselt ühes rühmas kokku puutuvad. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.


Täienduskoolitus

Milliseid reegleid peab järgima täiskasvanuharidust ja täienduskoolitusi pakkudes?

24.01.2021

Kuni 31. jaanuarini (kaasa arvatud) on Harjumaal ja Ida-Virumaal täiendkoolitus ja –õpe sisetingimustes lubatud individuaaltegevusena.

  • tagatud on ruumi kuni 25% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Õues on kõik loetletud tegevused lubatud jätkuvalt kuni kümneliikmelises rühmas, sealjuures tuleb tagada, et rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega.

Mujal Eesti (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on täienduskoolitus ja täiendõpe alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • rühmas on kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Sisetingimustes:

  • rühmas on kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, (nt spordihallis või saalis tegutseva teise 11 liikmelise grupiga sh nii saabumisel, lahkumisel, tegevuse ajal) välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Osalejate arvu piirmäära ja ruumi täituvuse nõuet ei kohaldata üheski maakonnas riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.


Kes tagab täienduskoolitusasutuses isikukaitsevahendid?

24.11.2020

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada maske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe.


Kas õppesõitude läbiviimine on lubatud?

11.01.2021

Nii õppesõidu läbiviimine kui riiklike teooria- ja sõidueksamite läbiviimine on lubatud. Tuleb kasutusele võtta ennetusmeetmeid (mask, desinfitseerimisvahendid) ning juhendaja peab võimaldama 2+2 reegli järgimist seal, kus võimalik. Auto ei ole siseruum.

Transpordiamet (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) palub teenindusbüroosid külastades klientidel maskid ise kaasa võtta ning need ette panna enne sõidueksami autosse või teenindussaali sisenemist. Kui kliendil ei ole maski kaasas, siis antakse see talle kohapeal. Lisaks tuleb enne eksamiautosse või büroosse sisenemist puhastada käed desinfitseerimisvahendiga, mis on iga büroo uksest paremal pool.

Juhul, kui isik keeldub mõjuva põhjuseta (nt tervislikud põhjused) maski kandmisest või desinfitseerimisvahendite kasutamisest, siis on õigus klienti eksamiautosse või teenindussaali mitte lubada. Broneeritud eksamiaeg tühistatakse ja riigilõivu ei tagastata.

Vähimagi kahtluse korral, st kui inimene tunneb end haiglaselt, on viibinud riskipiirkonnas või on nakatunutega kokkupuute kahtlus, palub Transpordiamet planeeritud külastuse kindlasti edasi lükata.

Samuti soovitab amet klientidel võimalusel kasutada toimingute tegemiseks e-teenindust ning tellida dokumendid postiga koju ja registreerimismärgid pakiautomaati.


Välismaal õppimine

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikoolis toimub õppetöö distantsilt. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

31.08.2020

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule. Eriolukorras sõltub tasumine ülikooli otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.


Kas Eesti riik saab mind toetada kuidagi õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

30.03.2020

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.


Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

30.03.2020

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protsessi VÕTA raames.


Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

11.06.2020

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, väljastab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse korral konkreetse ülikooli jaoks infokirja. Kirjas selgitab ministeerium, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha.

Infokirja saamiseks tuleb kirjutada aadressil pille.koiv@hm.ee.


Isikut tõendavad dokumendid

Kui mul on ainult kerge nohu ja köha, kas siis võin tulla edasilükkamatu toimingu jaoks teenindusse?

27.04.2020

Palun ära tule. Võimaluse korral taotle dokumenti iseteeninduses ja tule dokumendile järele siis, kui haigusnähte enam pole. Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.


Kui pean edasilükkamatu toimingu jaoks tulema teenindusse, siis kas saan kohapealt maski?

27.04.2020

Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses saad maski juhul, kui Sul on haigusnähud. Siiski palume, et jätaksid haigusnähtude korral teenindussaali tulemata, et hoida nii enda kui ka teiste tervist.


Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?

16.05.2020

Saad küll, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saad teha üksnes sel ajal, kui taotled dokumente Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või välisesinduses.

Dokumendile järele tulles peab volitatud isikul kaasas olema:

  • tema enda kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis;
  • Sinu vana dokument, kui see veel kehtib.


Mida teha, kui taotlen passi esimest korda?

27.04.2020

Passi esmakordsel taotlemisel tuleb minna Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.



Kuidas saan muuta dokumendi väljastamise kohta?

27.04.2020

Et muuta dokumendi väljastamise kohta, esita Politsei- ja Piirivalveametile vabas vormis taotlus e-posti aadressil ppa@politsei.ee ning tasu internetipangas riigilõiv 10 eurot. Dokumendi tellimisel välisesindusse lisandub 20 eurot. Juhised leiad aadressilt https://www.politsei.ee/et/juhend/riigiloivud/internetipangas.


Kas mulle saadetakse pass koju, kui ma ei saa sellele ise järele tulla?

27.04.2020

Ei, Politsei- ja Piirivalveamet ei saada Eestis dokumente posti teel.


Kui kaua hoitakse minu dokumenti teeninduses?

27.04.2020

Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.


Kas Eesti Vabariigi välisesindused on avatud?

27.04.2020

Jah, Eesti Vabariigi välisesindused (saatkonnad) on avatud, kuid nad võivad vajaduse korral muuta või piirata lahtiolekuaegu. Konsulaarvastuvõtuaegu tasub kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt https://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefoninumber on +372 637 7440 ja e-posti aadress konsul@mfa.ee.


Passi kättesaamine välismaal

Eriolukord on läbi. Elan välisriigis. Kas saan endiselt passi väljastuse postiteenuse vahendusel tellida?

27.08.2020

Ei saa. Kuna eriolukord Eestis on lõppenud, on taastunud tavapärane dokumentide väljastuskord. Lisateavet Eesti passi taotlemiseks välismaal saad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt.


Elamisload, viisad, relvaload

Olen nn halli passiga ehk määratlemata kodakondsusega inimene ja viibin välismaal. Minu dokumendid aeguvad või juba kaotasid kehtivuse välismaal olles ja uued on Eestis valmis. Kuidas saan Eestisse tagasi?

14.04.2020

Võta ühendust asukohariigi saatkonnaga, et saada tagasipöördumisluba.

Välisesindused ei väljasta välismaalase passi ega määratlemata kodakondsusega inimeste elamisloakaarte. Ka ei saada Politsei- ja Piirivalveamet neid dokumente välisesindustesse.

Tähelepanu! Reisidokument on pass. Ainult elamisloakaardist piiri ületamiseks ei piisa. Kui elamisloakaart kehtib, aga pass kaotab kehtivuse, siis tuleb samuti välisesindusse pöörduda.


Kui mul on kehtiv D-viisa ja tööandja lõpetab minuga töösuhte, siis kas minu viisa tunnistatakse kohe kehtetuks?

14.09.2020

Ei. Inimesele antakse mõistlik aeg uue töökoha otsimiseks ja dokumentatsiooni korda ajamiseks.


Liiklus ja sõidukid

Kas Maanteeameti teenindusbürood on avatud? Kas sõidu- ja teooriaeksamid toimuvad?

06.01.2021

Alates esmaspäevast 28. detsembrist sulgeb Transpordiamet (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt Jõhvi teenindusbüroo ning teisi büroosid saab külastada ainult broneeringu alusel. Jõhvi büroosse tellitud dokumentide väljastamiseks tuleb helistada büroo uksel olevale telefonile. Sõidueksamite vastuvõtmine jätkub kokkulepitud graafiku alusel.

Võimalusel tuleks kasutada transpordiameti e-teenindust, kus saab teha enamikke pakutavaid teenuseid, näiteks vahetada juhiluba, osta ja müüa sõidukeid, dokumendid tellida postiga koju ning registreerimismärgid pakiautomaati.

Kui Sulle hädavajalikku teenust aga ei ole võimalik saada e-teenusena, broneeri Transpordiameti büroosse aeg.

Nii õppesõidu läbiviimine kui riiklike teooria- ja sõidueksamite läbiviimine on lubatud. Tuleb kasutusele võtta ennetusmeetmeid (mask, desinfitseerimisvahendid) ning juhendaja peab võimaldama 2+2 reegli järgimist seal, kus võimalik. Auto ei ole siseruum.

Kehtestatud meetmeid vaatab Transpordiamet pidevalt üle ja teavitab edasisest tegevusest. Soovitame värsket infot jälgida Transpordiameti kodulehelt.


Pean kohe algaval hooajal kasutama põllumajandustehnikat (traktor, haagis vms), kuid see ei ole registris. Mida peaksin tegema?

05.01.2021

Traktori, liikurmasina, nende haagiste (edaspidi masin) puhul on lisaks võimalik kutsuda Transpordiameti (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) spetsialist masinat kontrollima masina asukohta. Avaldus spetsialisti väljakutse kohta tuleb saata  e-postiga info@mnt.ee, märkides e-kirja teemaks masinale lähim büroo (nt Tartu) ja kirje „Avaldus spetsialisti väljakutseks“. Teenindusbüroo informeerib klienti täpsest ajast, millal teenust osutatakse. Kui spetsialist saabub, pea meeles:

  • Masin peab olema õues ligipääsetavas kohas.  
  • Masina tehasetähis (kerel või raamil) tuleb eelnevalt puhastada ja see peab olema loetav.   
  • Originaaldokumendid tuleb masinas asetada kontrollijale kättesaadavasse kohta.  
  • Kontrollija ja masina juures pole vajadust olla. Kui soovite jälgida masina kontrollimist, siis distantsi hoida inimeste vahel 


Kui mul tühistati eriolukorra tõttu lõppastmekoolitus (ainult teooria jäi läbimata), siis kas võin jätkata esmaste juhilubadega sõitmist kuni lahendus on leitud või saan trahvi?

05.01.2021

Esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu on kindlasti vaja läbida lõppastme koolitus. Soovitame kontakteeruda erinevate autokoolidega ja läbida lõppastme koolitus esimesel võimalusel. Peale lõppastme koolituse läbimist edastab autokool andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse. Peale andmete jõudmist liiklusregistrisse saab esmase juhiloa omanik taotleda esmase juhiloa vahetamist juhiloa vastu Transpordiameti (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) e-teeninduses. Täpsem info esmase juhiloa vahetamise kohta on välja toodud Transpordiameti kodulehel.


Kasutatud maskid, taskurätid jne

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

06.04.2020

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita.


Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

03.04.2020

  • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.

  • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.


Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu too visata?

25.01.2021

  • Ühekordse maski valmistamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldanud juhendi, mille leiad SIIT.
  • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
  • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
  • Kui soovid maskist vabaneda pärast eriolukorda ehk ajal, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.


Suletud ja avatud kultuuriasutused

Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

22.01.2021

Kuni 31. jaanuarini (k.a.) kehtivad Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal järgmised piirangud:

  • Keelatud on meelelahutusteenuste osutamine sh nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikutes) ja kinoseansid siseruumides. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa muuseumid ja näitusesaalid olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Alates 24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Alates 5. detsembrist on ajavahemikus 22 kuni kella 6-ni hommikul meelelahutusasutustes viibimine keelatud.

Pärast kella 22 tohivad avatud olla statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast kella 22 saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 28. novembrist hakkavad kehtima järgmised reeglid:

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 16. novembrist kehtib toitlustus-, meelelahutus- ja kultuuriasutustes 10+2 reegel. 10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.


Mis on 10+2 reegel? Kus see kehtib?

24.11.2020

10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi.

Piirang kehtib toitlustus- ja kutuuriasutustes, meelelahutusteenuse osutamise kohtades (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud, kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt). Piirang ei kehti laste mängutubades.

10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel (sh teatri-, kontserdi- ja kinosaalides) ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on ette nähtud istumiseks statsionaarsed istekohad; see-eest väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala (sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus) tuleb järgida 2+2 reeglit. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.


Kuidas arvutada 50% täituvust ruumis?

04.12.2020

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näide: 100 m2 poe korral on maksimaalne poe külastajate arv 100/2/4=12,5 inimest.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

  • Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.


Kontsert, teatrietendus või kino algab enne 22.00 ja kestab üle südaöö. Kas see on lubatud?

14.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kehtivad 28. detsembrist 31. jaanuarini järgmised lisapiirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad pakkuda majutusteenust.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal ja Ida-Virumaal olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Mujal Eestis on lubatud kultuuriürituse jätkumine pärast kella 22 ainult statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades toimuva tegevuse puhul.

Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

Isikud võivad viibida siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, tingimusel, et:

  • on tagatud külastajate arv kuni 400 inimest;
  • väljaspool statsionaarsete istekohtade ala võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.


Statsionaarsete istekohtadega kontsert korraldatakse restoranis, kas siis võib see kesta üle kella 22.00?

16.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kehtivad 28. detsembrist -31. jaanuarini järgmised lisapiirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad jätkuvalt pakkuda majutusteenust.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Alates 18. jaanuarist võivad restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas. Restoran on toitlustusettevõte ning selle teenindussaalile laieneb korralduse VV korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (https://www.riigiteataja.ee/akt/304122020004?leiaKehtiv) punkt 91. Selle kohaselt võivad kliendid viibida toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • koos viibida ja liikuda võivad kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kuni 10 isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. Nimetatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Nimetatud lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.


Fookuses: Harjumaa, Ida-Virumaa, (huvi)haridus, peod

Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?

24.01.2021

Alates 25. jaanuarist võib Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal nii üldharidus-, kutse kui kõrgkoolides viia läbi kontaktõpet. Mujal Eestis võis kontaktõppele minna alates 11. jaanuarist.

Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada piirkonna epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Õppetööd läbi viies tuleb järgida ohutusnõudeid:

  • vähendada erinevate gruppide vahelisi kontakte (nt korraldada tunde ainult koduklassis, korraldada söögivahetunnid eraldi, õpetajatel vältida kogunemisi)
  • hajutamine
  • tuulutamine
  • hügienireeglite järgimine
  • soovitame kanda maski.
  • Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.


Kas kooliekskursioonid ja muud kooliüritused võivad toimuda?

24.01.2021

Ekskursioone ja muid väljaspool haridusasutust toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid need õppijad, kes nagunii õppetöö toimumise ajal igapäevaselt kokku puutuvad. Soovitame üritusi korraldada virtuaalselt või hajutatult ja väiksemates rühmades nt klassi või rühma kaupa. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Ülevaate hariduselule kehtivatest piirangutest leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.


Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool lasteaia või - hoiu ruume?

31.08.2020

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.


Kellel on õigus Eestisse siseneda?

14.01.2021

Eestisse võivad reisida:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

  • töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
  • töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
  • töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
  • töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.


Kus saan lasta end koroonaviiruse suhtes testida riskiriigist reisilt tulles ning kas see maksab?

15.01.2021

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Eestisse kõrge nakkusriskiga riigist saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.


Kas kõik, kes on Eestisse saabumisel koroonatesti teinud ja negatiivse vastuse saanud, tohivad kohe tööle minna?

14.01.2021

COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjatele kehtib 10-päevane isolatsioonikohustus. Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Eneseisolatsioonikohustuse lühendamiseks on võimalik lasta end koroonaviiruse suhtes testida - selleks tuleb üks test teha mitte varem kui 72 tundi enne riiki saabumist ning teine test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist (6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast). Kahe testi vahepealsel ajal tuleb viibida eneseisolatsioonis. Mõlema testi tulemused peavad eneseisolatsiooni lühendamiseks olema negatiivsed.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Erandina on võimalik peale esimese negatiivse testi tulemuse teadasaamist minna tööle inimestel, kes täidavad tööandja otsusel ülesandeid, mis on vältimatult vajalikud. See tähendab, et tööandja peab igal üksikul juhul kaaluma, kas riskiriigist saabunud isik peab kindlasti tööülesandeid täitma füüsiliselt töökohal olles või on võimalik töö selliselt ümber korraldada, et inimene saab töötada kodust. Tööandja ei ole kohustatud inimest tööle lubama, vaid otsustab ise, kas töötaja kohalolu on vältimatult vajalik.

Kui tööandja siiski lubab tööle tulla riskiriigist Eestisse saabunud inimese, kellel on esimene testitulemus negatiivne, peab tööandja hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.

Eraldi tingimused kehtivad Euroopa Liidu ühtse nimekirja väliste kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikele - nemad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist), Tööle või õppima saavad nad minna peale 10 päevast isolatsiooni. Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.


Kas EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed saavad testimisega liikumisvabaduse piirangut lühendada?

14.01.2021

Ei saa. Euroopa Liidu ühtsesse kolmandate riikide nimekirja mitte kuuluvate maade (näiteks Ukraina või Venemaa Föderatsiooni) kodanikud peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva eneseisolatsioonis ja tegema kokku kaks koroonatesti (esimene viivitamata Eestisse saabumise järel ning teine mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval). Isolatsiooni lühendamise võimalust kolmandate riikide kodanikel ei ole.

Kui kolmanda riigi kodanikul on Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis elamisluba või kelle alaline elukoht on Eestis, siis kehtivad talle samad õigused, mis Eesti kodanikele, ehk et kui inimene teeb riiki saabudes testi ning see osutub negatiivseks, võib ta tööandja otsusel täita ainult edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusining teha vältimatuid käike (nt hankida elukoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik). Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist võib teha teise testi. Kui ka selle tulemus on negatiivne, saab inimene minna tööle ja jätkata tavapärast elu.

Viisa ega registreeritud lühiajaline töötamine ei võimalda pärast esimese testi negatiivset vastust tööle ega õppima minna, vaid isik peab veetma 10 päeva isolatsioonis.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.


Kui palju maksab testimine piiril välismaalasele?

08.01.2021

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 52 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:


Millistel välismaalastel on õigus erandina Eestisse siseneda?

13.01.2021

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Koroonaviiruse testimise võimalus Eestisse saabumisel Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega. Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Kes saabuvad riskiriigist kas rongiga või maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja kokku leppida. Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi. Seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades. Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasuliselt koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsete osas helistatakse, tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes. Negatiivse testitulemuse korral tuleb kuus esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida. Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Teise testi aja kokkuleppimiseks helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest testijale. Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on 50 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta või kõrgem. Lisainfo: www.terviseamet.ee, riiklik kriisiinfo telefon: +372 600 1247.


Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohustus?

14.01.2021

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist EestisseÜhendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test ning viibima saabumise järel oma elukohas või püsivas viibimiskohas 10 kalendripäeva. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Inimestel, kes saabuvad Ühendkuningriigist Eestisse ja kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. 10 päevase eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Teistest riikidest Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

  • kõikidel haigustunnustega inimestel,
  • COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
  • kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
  • Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

  1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
  4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.


Mida teha koroonaviiruse testimisele pääsemiseks?

12.01.2021

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui Sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib Sul koheselt võimalus ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöördu testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui oled saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovid täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.


Millised tingimused kehtivad Eesti ja Läti vahel reisimisel? Kas saan minna Lätti ilma eneseisolatsiooni jäämata?

15.01.2021

Riiki sisenemise tingimused:

Alates 15. jaanuarist peavad riiki sisenejad esitama piiril tõendi negatiivsest Covid-19 testis, mis ei tohi olla vanem kui 72 tundi. Testitulemuse kinnitus, arstitõend, antikehade olemasolu tõend või muu meditsiinidokument tuleb esitada vedajale, nt lennundusettevõttele. Vastasel juhul ei pääse lennukisse.

Isikliku autoga Lätti sõites peab negatiivne test olema märgitud ankeeti Covidpass.lv. Selle nõude järgimist hakkab valikuliselt kontrollima piirivalve või politsei.

Covid-19 testi ei nõuta vaid alla 11-aastastelt lastelt, koroonaviiruse vastu vaktsineeritutelt, reisijateveo ettevõtte töötajatelt, töökohta või koju suunduvatelt meremeestelt, transiitreisijatelt, kes ei lahku lennujaamast, ja diplomaatidelt.

Testi ei pea tegema ka piiriäärsed elanikud, kes ületavad piiri töö- või õppeasjus igapäevaselt ja saavad seda tõendada

Kümnepäevase karantiini nõue jääb riiki saabumisel endiselt jõusse.

Alates 07. 12 tugevdatakse Läti piirikontrolli (eriti põhjalikult kontrollitakse sisenemiseks vajaliku elektroonilise ankeedi täitmist). Eestist Lätti sisenemisel kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue.

Lätti on võimalik ilma eneseisolatsiooninõudeta siseneda, kui igapäevaselt ületatakse piiri töötamise, õppimise eesmärgil, lapsehoiuteenuse saamiseks, lähedaste hooldamiseks, tervishoiuteenuse saamiseks, riiki transiidina läbimiseks. Endiselt on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine.

Kõik Lätti reisijad peavad (ka transiidi, kaubavedude puhul) täitma kuni 48h enne piiriületust elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv/.

  • Alaealiste eest täidab ankeedi lapsevanem või seaduslik esindaja.
  • Ankeeti märgitakse isikuandmed koos kontaktandmetega ja eelneva 14 päeva reisiajalugu.
  • Ankeedi täitjad saavad QR-koodi, mis tuleb esitada piirivalveametnikule.
  • Erandina võivad igapäevaselt töö, õppimise, lapsehoiuteenuse saamise või alaealise/täiskasvanud erivajadusega õpilase saatmise eesmärgil piiriületajad ning Valga ja Valka elanikud, kes liiguvad Valga ja Valka omavalitsuste piires täita ankeedi korra 30 päeva jooksul. Rahvusvahelise kauba- või reisijateveoga tegelevad juhid võivad samuti täita ankeedi vaid korra 30 päeva jooksul.
  • Kasutades Lätti sisenemiseks rahvusvahelist reisijateveoteenust, tuleb ankeedi täitmise kinnitus (QR-kood) esitada mobiilseadmes või paberil välja prindituna vedajale.

Lisainfo ankeedi täitmise kohta on siin.

Riigisisesed piirangud: Lätis kehtib eriolukord 09. 11. 2020 – 07. 02. 2021. Kuni 25.01.2021 kehtivad rangemad piirangud eelkõige kaubanduses ja teeninduses samuti kehtib nädalavahetustel liikumispiirang.

Kõik avalikud ja eraüritused on keelatud, lubatud on suhtlus vaid oma leibkonna piires:

  • 2+2 eraldatuse reegel;
  • kõikjal siseruumides (lisaks ka vabaõhu müügikohtades) ja ühistranspordis on üle 7-aastastel kohustus kanda maski.
  • suletud on kõik meelelahutus- ja kultuuriasutused, keelatud kõik avalikud üritused;
  • avatud on toidupoed, apteegid, tanklad;
  • toitlustuskohad tohivad toitu vaid kaasa müüa.

Transiidi piirangud: transiit on lubatud piirangutega. Läti välispiiri ületamine on lubatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikele, nende pereliikmetele ning EL, EMP riikides ja Šveitsis alaliselt elavatel isikutele, et naasta oma alalisse elukohta (üldjuhul ühe korra) või humanitaarsetel põhjustel.

Alates 07. 12 on peatatud organiseeritud reisijatevedu Läti ja Leedu vahel. Läti-Valgevene piir on suletud, piiriületus on lubatud vaid erijuhtudel. Juhime tähelepanu sellele, et Läti võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Läti saatkonna poole Tallinnas.

Lätist Eestisse tulles ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui:

  • inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist Lätti reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis
  • inimese Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.

Muudel põhjustel reisides ja testi mitte tehes peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.

Lisainfo Lätti reisimise ja Läti piirangute kohta on leitav Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/


Tulen autoga Venemaalt, kus saan koroonatesti teha?

29.10.2020

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 15, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Proovi andmise koht lepitakse Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)
  • Sillamäe - Kesk 28, ujula juures (Ida-Viru keskhaigla telk)
  • Haapsalu - Posti tn 3, Kultuurikeskuse kõrval, Rahu ja Vaba nurgal (SYNLABi telk)

Värskeim info testimispunktide kohta on leitav siit.


Kas lähikontaktse eneseisolatsiooniaega saab vähendada testimisega?

10.11.2020

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Selleks tuleb teha COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test mitte varem kui kümnendal kalendripäeval alates ajast, mil toimus viimane lähikontakt koroonaviirusesse nakatunud inimesega.

Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima eneseisolatsioonis. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema.


Mul on saatekiri COVID-19 testimisele. Miks ei ole veel testimiskeskusest helistatud?

02.11.2020

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.

Perearsti saatekirja laekumisel saab ka endale ise koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga.


Kui kaua kestab Eestis öine alkoholimüügi keeld?

14.01.2021

Eesti valitsus pikendas 14. jaanuaril alkohoolse joogi müügikeeldu. Kuni 26. jaanuarini ei tohi alkoholi müüa olemasoleva piirangu kohaselt kella 00.00st kuni 10.00-ni. Alates 27. jaanuarist ei tohi alkoholijooke müüa kella 22.00st kuni 10.00ni. Keeld kehtib kuni 28. veebruarini (kaasa arvatud).

Piirang ei kehti

  1. rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
  2. majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.


Kes valvab üleriigilise öise alkoholikeelu täitmise üle?

18.09.2020

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.


Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

22.01.2021

Kuni 31. jaanuarini (k.a.) kehtivad Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal järgmised piirangud:

  • Keelatud on meelelahutusteenuste osutamine sh nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikutes) ja kinoseansid siseruumides. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa muuseumid ja näitusesaalid olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Alates 24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Alates 5. detsembrist on ajavahemikus 22 kuni kella 6-ni hommikul meelelahutusasutustes viibimine keelatud.

Pärast kella 22 tohivad avatud olla statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast kella 22 saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 28. novembrist hakkavad kehtima järgmised reeglid:

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Alates 16. novembrist kehtib toitlustus-, meelelahutus- ja kultuuriasutustes 10+2 reegel. 10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.


Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

28.10.2020

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.


Kes peab kandma maski ja millised on erandid? Kus tuleb maski kanda?

24.11.2020

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).


Kus kehtib 2+2 reegel?

04.12.2020

2+2 reegel tähendab, et üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 24. novembrist kehtib 2+2 reegel kõigis avalikes siseruumides. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

2+2 reegel ei kehti:

  • koos liikuvatele või viibivatele perekondadele,
  • poe või kaubanduskeskuse töötajatele,
  • kui tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.


Mis on 10+2 reegel? Kus see kehtib?

24.11.2020

10+2 reegel tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi.

Piirang kehtib toitlustus- ja kutuuriasutustes, meelelahutusteenuse osutamise kohtades (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud, kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt). Piirang ei kehti laste mängutubades.

10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Piirang ei kehti siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel (sh teatri-, kontserdi- ja kinosaalides) ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on ette nähtud istumiseks statsionaarsed istekohad; see-eest väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala (sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus) tuleb järgida 2+2 reeglit. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.


Mis piirangud kehtivad toidukohtades?

14.01.2021

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Mujal Eestis kehtib toitlustusasutustes (sealhulgas näiteks restoranid, kohvikud jt) 10+2 reegel, mis tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reeglile on mõned erandid:

  • Piirang ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos.
  • Piirang ei kehti kohapealsetele töötajatele.
  • Kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Samuti on alates 5. detsembrist toitlustusasutustel kohustus tagada, et kliendid ei viibi toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Toitlustust pakkuvates ettevõtetes on klientidel lubatud pärast kella 22 viibida üksnes toidu kaasaostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.

Teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.


Mis piirangud kehtivad meelelahutusasutustes?

22.01.2021

Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal peavad alates 28. detsembrist kuni 31. jaanuarini (k.a.) olema suletud meelelahutusasutused, sh laste mängutoad, ja peatatakse vaba aja tegevused, keelatud on avalikud üritused ning suletud kinod, teatrid, kontserdikohad, toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal ja Ida-Virumaalolla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Mujal Eestis kehtivad meelelahutusteenuste osutamise kohtades (sealhulgas näiteks kinod, kontserdisaalid, ööklubid, täiskasvanute klubid, kasiinod, keegli-, piljardi- ja bowlingu mängukohad jt) järgmised piirangud:

  • 10+2 reegel. See tähendab, et ühes seltskonnas koos tohib viibida kõige rohkem kümme inimest ning teiste inimestega tuleb hoida kahemeetrist distantsi. 10+2 reegel ei kehti koos viibivatele või liikuvatele perekonnaliikmetele, kes elavad koos; kohapealsetele töötajatele; laste mängutubades; või kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Samuti ei kehti piirang istudes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides, kus on statsionaarsed istekohad, küll aga tuleb ka nendes asutustes 10+2 reeglist kinni pidada väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala, sealhulgas näiteks teatri fuajees, kino garderoobis või kontserdimaja kohvikus. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

  • Teenuse osutaja tagab koha mitte rohkem kui 50% täituvuse.

  • Väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest 2-meetrist vahemaad. See piirang ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

  • Teenuse osutaja tagab, et kliendid ei viibi meelelahutusteenuse osutamise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Pärast kella 22 tohivad oma uksed klientidele avatuks jätta statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Pärast kella 22 saab kultuuriasutus olla avatud ainult juhul, kui seal toimub avalik koosolek, avalik üritus, sealhulgas konverents, teatrietendus, kontsert ja kinoseanss, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, inimesed istuvad kindlatel istekohtadel kogu sündmuse vältel ja sündmuse toimumise ajal ei liiguta ringi, seega on vähem kontakte isikute vahel ja viiruse leviku risk on väiksem.

  • Kanda tuleb maski või katta nina ja suu (ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik).

  • Korraldajatel tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.


Milline info peab olema lisatud korduvkasutatava maski juurde?

18.11.2020

TTJA sõnul peab korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel kirjas olema alljärgnev info:

  1. filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;
  2. viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
  3. korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
  4. kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);
  5. lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
  6. lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);
  7. tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
  8. toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, soovitab TTJA pigem ostmata jätta.


Kas riidest maske peab peale igat kandmise korda pesema?

19.11.2020

Jah, riidemaski peab peale kandmist panema otse pesumasinasse või kinnisesse plastkotti või karpi. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema. Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust tolmnakkusena ja on seega ohtlik ruumis viibijatele.


Mis materjalist mask kaitseb kõige paremini viiruse vastu?

20.11.2020

Ükski mask ei ole imerohi viiruse vastu. Mask (ükskõik milline, ka meditsiiniline) on ainult üks vahend, millega koos tuleb täita ka kõiki teisi ennetusmeetmeid – eelkõige tuleb kehva enesetunde korral või haigena koju jääda, kindlasti aitavad kaasa ka kätepesu ja distantsihoidmine. Haigega lähedalt kokku puutudes tuleks eelistada isikukaitsevahendi nõuetele vastavat respiraatormaski. Muudel juhtudel sobivad ka teistsugused maskid. Kõik muud tüüpi maskid on mõeldud viiruse leviku vähendamiseks. Mida kõrgem on maski filtreerimisvõime ning mida väiksemaid osakesi ta on võimeline filtreerima, seda efektiivsem on mask. Eelistada võiks kas sisseõmmeldud või lisatava filtriga maske.


Kas hõbeioonidega maskid on kõige paremad?

20.11.2020

Ainuüksi hõbeioonidele olemasolu ei pruugi tähendada, et tegemist on tõhusa maskiga. Kui selline mask filtreerib osakesi kehvalt (nt 10%), siis jõuab maski kandjani ikkagi 90% filtreerimata osakesi. Maski headust on võimalik tuvastada siiski vaid katsetamise teel. Pildi või kirjelduse järgi ei ole võimalik öelda, milline mask on parem või kehvem. Müügil oleval maskil peab olema juures ka filtreerimistõhususe info. Saab öelda vaid niipalju, et kui maskis on kasutatud filtermaterjalina mõnda lausmaterjali, mida kasutatakse ka meditsiinilises maskis, on mask suurema filtreerimisvõimega.


Mis on avalik siseruum?

24.11.2020

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistranspordisõidukid, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.


Kas ühistranspordis tuleb kanda maski?

24.11.2020

Jah, kõikjal Eestis on ühistranspordis alates 24. novembrist kohustuslik kanda maski või katta nina ja suu.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Maskikandmise kohustus ei laiene olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).


Kes ei pea maski kandma? Kas selleks peab olema tõend?

24.11.2020

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev inimene selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).


Miks on COVID-19 vaktsiini kiiresti vaja?

24.12.2020

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka ka muidu tervetele inimestele.

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Haigestumise vältimiseks on vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. See tähendab, et organism tunneb haigustekitaja kohe ära ning hakkab ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine, sest nendel on COVID-19 haigusega kokkupuuterisk kõrgeim. Samuti on oluline vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine, sest neile võivad haigestumisega kaasneda kõige raskemad tagajärjed.

COVID-19 vaktsiinid tekitavadd organismis immuunvastuse, et ära hoida uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. Vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu mängib suure tõenäosusega olulist rolli koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamises ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumises.


Kuidas COVID-19 vaktsiini arendatakse?

16.01.2021

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet ning sellega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veebisaidil on värske loetelu kõigist praegu väljatöötamisel olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud kogemusi vaktsiinide arendamisest, testimisest ja tootmisest. Sealjuures lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.

Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlikel. Need uuringud aitavad saada aru, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.

Kõiki vaktsiinikandidaate hindavad teadlased ja ametid standardite alusel, mis kehtivad Euroopa Liidus kõigile ravimitele, garanteerimaks, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Nagu iga ravimi puhul, peab tulevikus kasutusloa saava vaktsiini võimekus inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta olema palju suurem kui selle võimalikud riskid või kõrvaltoimed. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata.

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui müügiluba on väljastatud.

Täpsemat infot vaktsiini ja vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee lehelt.


Kuidas Eesti vaktsiine hangib? Kui paljudele inimestele Eesti vaktsiine tellinud on?

16.01.2021

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

  1. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa kahele koroonavaktsiinile:
    1. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech  COVID-19 vaktsiinile Comirnaty. 
    1. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna

Kaks nimetatud vaktsiini kokku tagavad 460 miljoni annuse kasutuselevõtu Euroopa Liidus (Euroopa Liidus elab 446 miljonit inimest).

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.


Millises järjekorras inimesi vaktsineerima hakatakse? Kellele võimaldatakse vaktsineerimist esmalt ?

16.01.2021

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)


Kas vaktsineerimine on vabatahtlik?

16.01.2021

Jah, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.


Kas vaktsineerimine on tasuta?

16.01.2021

Valitsuse plaani kohaselt on 2021. aasta lõpuni koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta.


Kuidas vaktsineerimine Eestis korraldatakse?

24.12.2020

COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused. Lisaks on kaalumisel ka muud võimalused, mis aitaksid saavutada kiirelt võimalikult suurt vaktsineerimisega hõlmatust laiemalt elanikkonnas.

Sõltuvalt sellest, millised vaktsiinid läbivad kõik uuringud ja saavad müügiloa, võib vaktsineerimise korraldus veidi erineda. Osa vaktsiine vajab spetsiifilisemaid transpordi- ja säilitustingimusi, samas teiste puhul on vaktsineerimine lihtsamini korraldatav.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)


Kui kaua pärast koroonaviiruse põdemist võib test veel positiivne olla ning kas siis tohib tööle või kooli minna?

22.01.2021

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: "Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur"


Kuidas arvutada 50% täituvust ruumis?

04.12.2020

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näide: 100 m2 poe korral on maksimaalne poe külastajate arv 100/2/4=12,5 inimest.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

  • Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.


Kas Soome suusakuurortisse suusatama on võimalik minna?

23.01.2021

Hetkel ei ole turismi eesmärgil võimalik Soomet külastada.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Täpsemat infot Soome reisimise kohta saab Soome terviseameti kodulehelt, kus on eestikeelsed juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele: https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/matkustaminen-ja-koronaviruspandemia/matkustajaohjeet-eri-kielilla/juhised-soome-saabuvatele-reisijatele-ja-tootajatele.


Tahan puhkusereisile minna. Kas saan seda kohe teha? Kas peaksin ootama?

04.12.2020

Praegu ei ole aeg tavapäraseks reisimiseks ega puhkusereisideks.

Paljudes riikides on kehtestatud eriolukord või erinevaid piiranguid. Vastavalt viiruse levikule võidakse neid meetmeid jätkuvalt kas leevendada või tugevdada. Meetmete leevendamine toimub erinevates riikides erineva tempoga ning leevendatud meetmeid võidakse uuesti kehtestada. Jätkuvalt on tõenäoline, et lende tühistatakse, puudub linnadevaheline transport ning restoranid, majutusasutused, vaatamisväärsused, suusakeskused ja rannad on suletud. Arvestama peab riikide erinevate karantiinireeglitega, mis kindlasti ei võimalda puhkusereisi eesmärki täita.

Kuna olukord võib muutuda kiiresti ning riigid võivad võtta rahvatervise huvides vastu täiendavaid piiranguid, tasuks kindlasti tähelepanu pöörata reisi tühistamise võimalustele, kuna reisile ei pruugi olla võimalik minna.

Enne reisi broneerimist soovitame uurida reisiinfot lehelt ReisiTargalt ja sihtriigi ametiasutuste veebilehtedelt. Lisaks soovitame uurida reisija õiguste kohta Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti veebilehel.


Kas rendisaunades, turismitaludes jms üürikohtades on erapeod lubatud?

22.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis võib turismitaludes eraüritusi korraldada. Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).

Toitlustus- ja meelelahutusasutustes kehtivad järgmised piirangud:

  • Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele (sh erapidudele) oma uksed alates 22-st kuni kella 6-ni. Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud.
  • Kehtib 10+2 reegel ehk rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.
  • Samuti tuleb tagada kõigi teiste kehtivate reeglite järgimine.


Milliseid reegleid peavad järgima huvitegevuse ja huvihariduse pakkujad?

24.01.2021

Mujal Eesti (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • rühmas on kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Sisetingimustes:

  • rühmas on kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud, välja arvatud spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Nimetatud spordivõistlustele ei ole lubatud pealtvaatajaid ning spordivõistlustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest, õues osalejate arvu kuni 500 inimest, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

12. detsembrist kuni 31. jaanuarini (k.a.) kehtivad Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal rangemad reeglid: Siseruumides toimuv noorsootöö, huvitegevus ja -haridus´ning täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud individuaaltegevuse ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga.

  • Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%.
  • Siseruumides läbiviidavate tegevuse puhul tuleb kanda maski ja järgida muid ettevaatusabinõusid. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õues on kõik loetletud tegevused lubatud jätkuvalt kuni kümneliikmelises rühmas, sealjuures tuleb tagada, et rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega.

Formaalhariduses arvestatakse rühmapiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi rühmades, kes klassitundides iga päev kokku puutuvad.

Osalejate arvu piirmäära ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.


Milliseid teenuseid tohib majutusasutustes Harjumaal ja Ida-Virumaal pakkuda?

22.01.2021

Kuni 31. jaanuarini (ka) tohib Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal majutusteenuse osutamise kohas viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Ilusalongid, kauplused ja muud ärid, mis asuvad majutushoones, saavad oma tööd jätkata. Rentnikud, kes rendivad hotellis äripinda, saavad samuti jätkata.


Mida teha, kui olen saanud SMS-i või robotkõne, et olen olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga?

10.11.2020

Kui saate Terviseametilt SMS-i või robotkõne infoga, et olete olnud koroonaviirusesse nakatunuga lähikontaktis, tähendab see, et Terviseameti andmetel on Teil olnud lähikontakt inimesega, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Lähikontaktsetele saadetavas SMS-is on märgitud ära eneseisolatsiooni kuupäeva algus ja lõpp. Testimisele aja broneerimiseks on SMS-is ära toodud number, kuhu saate helistada.

Kõik kinnitatud haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. See kehtib ka olukorras, kus koroonaviirusega kokkupuude on toimunud ümbritseva keskkonna (saastunud pinnad, hooned jne) kaudu.

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 14 päeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest koroonaviirusesse haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid.

Teiega koos elavad inimesed ei pea kodus püsima, kui neil ei esine haigussümptomeid, vaid saavad jätkata oma igapäevase eluga.

Lähikontaktsetel on võimalik 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni lühendada, kui teha koroonaviiruse test 10 päeva pärast viimast lähikontakti koroonaviirusesse haigestunuga. Kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Käitumisjuhis COVID-19 haige lähikontaktsetele on leitav Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis.


Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

09.11.2020

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.


Kas kutseõppeasutuste praktilist tööd või praktikat tohib läbi viia?

24.01.2021

Ettevõttes praktika läbiviimise osas tuleb pidada nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Soovitame õppetegevuses osalejatel kanda maski.

Distantsõppe perioodil võivad õpperuumides viibida õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, olümpiaade või teste. Avatuks jäävad sel perioodil ka koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel ja õpilaskodud.

  • Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.
  • Õppetegevuseks kasutatavates ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik


Kas kirikud on avatud ning kas jumalateenistused ja kiriklikud talitused toimuvad?

23.12.2020

24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele

Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang, et vältida koroonaviiruse leviku ohtu jõulupühade ajal. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel armulaual ja teiste sakramentide jagamisel tuleb järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Mitmed kogudused kannavad jumalateenistusi üle ka kontaktivabalt interneti vahendusel. Täpsemat infot jumalateenistuste või kiriklike talitluste toimumise kohta saab koguduse kodulehelt või telefonilt.


Kas majutusteenuse osutamine puhkemaja poolt ja erapidude pidamine kliendi poolt on hetkel seaduslik? Tegemist ei ole avaliku üritusega.

22.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms.

Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis on majutusteenuse kohad avatud ja meelelahutusteenuse pakkumine seaduslik.

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) võib olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22.00 klientide jaoks.

Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).


Kas majutusettevõtte üldkasutatavates ruumides võivad külalised olla ka peale kella 22.00?

22.01.2021

Majutusasutuse üldkasutatavatele ruumidele (nt fuajee) ei ole seatud öist viibimispiirangut, küll aga ei tohi külastajad viibida vahemikus kell 22-06 toitlustust pakkuval alal, hotelli restoranist tohib toitu kaasa müüa. Majutusettevõtte üldkasutatavates ruumides tuleb kinni pidada üldisest 2+2 reeglist ja kanda maski.

28. detsembrist kuni 31. jaanuarini (ka) tohib Ida-Virumaa ja Harjumaa sh Tallinna majutusteenuse osutamise kohas viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.


Kontsert, teatrietendus või kino algab enne 22.00 ja kestab üle südaöö. Kas see on lubatud?

14.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kehtivad 28. detsembrist 31. jaanuarini järgmised lisapiirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad pakkuda majutusteenust.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal ja Ida-Virumaal olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Mujal Eestis on lubatud kultuuriürituse jätkumine pärast kella 22 ainult statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades toimuva tegevuse puhul.

Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

Isikud võivad viibida siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on isikutele ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, tingimusel, et:

  • on tagatud külastajate arv kuni 400 inimest;
  • väljaspool statsionaarsete istekohtade ala võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • ürituse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.


Statsionaarsete istekohtadega kontsert korraldatakse restoranis, kas siis võib see kesta üle kella 22.00?

16.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal kehtivad 28. detsembrist -31. jaanuarini järgmised lisapiirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, bowlingu ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Majutusettevõtted tohivad jätkuvalt pakkuda majutusteenust.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides.

Alates 18. jaanuarist võivad muuseumid ja näitusesaalid Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Alates 18. jaanuarist võivad restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas. Restoran on toitlustusettevõte ning selle teenindussaalile laieneb korralduse VV korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud (https://www.riigiteataja.ee/akt/304122020004?leiaKehtiv) punkt 91. Selle kohaselt võivad kliendid viibida toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • koos viibida ja liikuda võivad kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kuni 10 isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. Nimetatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Nimetatud lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.


Kas restoranis on lubatud korraldada erapidusid?

14.01.2021

Jah, tohib (v.a. Harjumaal ja Ida-Virumaal), vastavalt tingimustele, mis on toodud VV korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud punktis 91. Selle kohaselt võivad kliendid viibida toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • 10+2 reegel ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kuni 10 isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. (Nimetatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Nimetatud lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.);
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 18. jaanuarist 2021 võivad Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal olla restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.


Kas erapidu tohib pidada turismitalus, spordisaalis ja teistes kohtades, mis ei ole avalik koht, restoran, kohvik ega baar?

22.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis võib turismitaludes eraüritusi korraldada. Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22 klientide jaoks.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud sauna, spa, veekeskuse rentimisel erapeoks kehtib 2+2 reegel (v.a pered), 50% täituvus, desinfitseerimisnõuded.


Kas siseruumis toimuv spordivõistlus võib toimuda, kui osalejaid on üle 250, aga kõik osalejad korraga platsil ei ole?

18.01.2021

Mujal Eestis (va Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal) on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal ei ole spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) lubatud, välja arvatud spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.


Millised nõuded kehtivad laste mängutubadele?

18.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal peavad mängutoad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (k.a.) olema suletud.

Mujal Eestis tuleb mängutubades järgida järgmisi nõudeid:

  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab teenuse osutamise koha kuni 50% täituvuse;
  • teenuse osutaja tagab, et meelelahutusteenuse osutamise kohas viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.


Millised piirangud kehtivad raamatukogudele?

22.01.2021

Raamatukogu siseruumides asuvates lugemis-, teenindus- või internetisaalides ning teistes üldkasutatavates ruumides tuleb tagada täituvus kuni 50% ning selle raames tuleb järgida ka 2 + 2 reeglit.

  • 50% piirangu täituvuse tagamiseks tuleb esmalt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%. 2 + 2 reegli järgimise tagamiseks tuleb 50% jagada neljaga, et igale külastajale jaguks 4 m2; piirang ei kehti koos liikuvatele perekondadele, iga päev samas lasteaiarühmas käivatele lastele ja erivajadustega inimestele või kui tingimusi ei ole võimalik mõistlikult tagada. Raamatukogu iga saali uksele tuleb panna silt selle kohta, mitu külastajat võib samal ajal ruumis viibida.
  • Ülerahvastatuse vältimiseks tuleb vajaduse korral kasutusele võtta eelregistreerimise süsteem.
  • Internetiarvutites on meelelahutuslik tegevus keelatud. Lubatud on kasutada Riigi Teatajat, külastada kohaliku omavalitsuse ja riigi veebilehti, tasuda arveid, kasutada postkasti ja teha muid igapäevaeluks olulisi tegevusi.
  • Ühiskasutatavaid esemeid (nt internetiarvutit) tuleb iga kasutuskorra järel desinfitseerida. Raamatukogu peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste järgi.
  • Kui külastaja vajab internetiarvuti või teenuste kasutamisel siseruumis abi, tuleb järgida 2 + 2 reeglit või lähikontakti aega minimeerida.

Piirangud raamatukogudele Ida-Virumaal ja Harjumaal (sh Tallinnas) kuni 31.01.2021 (k.a):

  • keelatud on meelelahutusteenuste osutamine siseruumides ja õuealal. Piirangud ei kehti veebiüritustele ning kontaktivabadele üritustele ja teenustele:
  • raamatukogus on avalikud üritused (statsionaarse istekohaga ja istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sh konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid) keelatud ning suletud on raamatukogus või selle ruumides tegutsevad kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitused ning toitlustuskohad (lubatud on kaasa ostmine).
  • suletud on ka raamatukogu ruumides tegutsevad spordiklubid. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes. Külastajad ei või nimetatud teenuse osutamise kohas viibida. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha töötajatele ja teenindamiseks vajalikele isikutele.
  • Raamatukogu näitusesaalid võivad olla alates 18. jaanuarist külalistele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.
  • Siseruumides ja õuealal on huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe keelatud. Ka kõigi nende tegevustega seotud esemete kohapeal kasutamine on keelatud (nt video- ja lauamängud, mängulauad). Võimaluse korral tuleb pakkuda kojulaenutust.
  • Piirangud ei kehti veebiüritustele ning kontaktivabadele üritustele ja teenustele. Huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe (sh individuaalkoolitus) tuleb teha veebis.
  • Raamatukogu külastajatele tuleb soovitada kontaktivabade ja veebiteenuste kasutamist.
  • Raamatukogusid ei suleta, kuid avalike ürituste piiranguid Ida-Virumaale ja Harjumaale on soovitatav rakendada kõigis maakondades üle Eesti.
  • Asutus võib kehtestada allpool nimetatutest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Raamatukogu siseruumides tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • Kohustuslik on kanda maski või katta nina ja suu avalikes siseruumides (raamatukogu lugemissaalides, internetipunktides, teeninduskohtades, konverentsidel, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes, täiendkoolitusel, täiendõppes, avalikel üritustel ning koolitusel). Erandiks on alla 12-aastased lapsed; inimesed, kel see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik; erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma; vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

  • Kõigis raamatukogu avalikes siseruumides kehtib 2+2 reegel, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad (ei kehti koos liikuvale perekonnale).

  • Võimalusel eraldada raamatukogusse sisenemise ja väljumise teekond.

  • Võimalusel hoida uksed avatuna, et vältida ukselinkide katsumist.

  • Raamatukogu tagab külastajatele võimalused käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

Täpsemat juhendit raamatukogude töö korraldamiseks saab lugeda kultuuriministeeriumi koduleheküljelt


Kas koolide ujulad ja saunad on erakasutajale avatud?

18.01.2021

Kuni 31. jaanuarini (ka) ei või Ida-Virumaal ja Harjumaal sh Tallinnas, viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides, saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates välja arvatud individuaalspordiks. Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga.

Mujal Eestis ei ole erakasutajatel keelatud saunades ega ujulates viibida. Samas tuleb lähtuda tegeliku tegevuse läbiviimisest koolide ujulas, kui tegevus on olemuslikult seotud huvitegevusega- või haridusega, sportimisega või treenimisega, siis tuleb järgida nendele kehtestatud piiranguid.


Kriisitoetused kultuurile, spordile ja täiskasvanute huvitegevusele

08.01.2021

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12.12.2020–27.12.2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12.12.2020–10.01.2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.


Toetused Ida-Virumaale

21.01.2021

Rahandusministri käskkirjaga 31. 12.2020. a eraldati 194 Ida-Virumaal tegutsevale ettevõtjale toetusena kokku 2,13 miljonit eurot. Toetus jõuab ettevõtjateni selle aasta alguses. Ettevõtja toetuse saamiseks midagi taotlema ei pea.
Täpsem info rahandusministeeriumi kodulehelt.

Töötukassa kaudu suunatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa toetuseks üle 16 miljonit euro

Kompensatsiooni makstakse nendele Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on ajavahemikus 28. detsember – 17. jaanuar kehtivate ulatuslike piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Tööandjale makstakse kompensatsiooni nende töötajate eest, kelle töökoha asukoht on 22. detsembri seisuga töötamise registri kohaselt Ida-Viru maakonnas. Tööjõukulud kompenseeritakse tööandja novembri kuu töötajate palgakulu põhjal. Kompensatsioon kantakse tööandjate pangakontole. Kompensatsiooni saavad ettevõtted ei tohi ühe kuu jooksul alates toetuse saamisest töötajaid koondada.

Tööjõukulude kompensatsioon on ette nähtud majutus- ja toitlustusettevõtetele, spordiobjektidele, huvitegevusele ja täiendkoolitusele, kultuurile. Kompensatsiooni makstakse üksnes ettevõtetele, kel ei ole riigi ees maksuvõlga või see on 22. detsembri seisuga ajatatud. Tööjõukulude kompensatsiooni maksimaalmäär tööandja kohta on 180 000 eurot. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Harjumaa ja Ida-Virumaa füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks eraldatakse üle 800 000 euro

Toetust saavad taotleda FIEd, kelle põhitegevusalal ( EMTAK kood) tegutsemine oli perioodil 28.1.2020 – 17.01.2021 kehtinud piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Kõik andmed võetakse 22.12.2020 seisuga ning aluseks on võetud registrijärgne aadress. Toetuse maksimumsumma FIEle on 584 EUR. FIE peab olema esitanud 2019. aasta tuludeklaratsiooni ning peab tagastama töötasu toetuse täies ulatuses, kui peatas või lõpetas tegevuse perioodil 28. detsember 2020. a kuni 17. jaanuar 2021. a või sellele järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatav toetus on ligi 10 miljonit eurot

Turismisektori kriisitoetused suunatakse majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete (reisibüroode ja reisikorraldajate) toetuseks. Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja/või tööjõumaksudest. EAS avab toetused 2021. aasta I kvartalis pärast toetuse määruse kinnitamist ja riigiabi loa saamist Euroopa Komisjonilt.

Lisaks otsustas valitsus suunata 2020. aasta kevadel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuseks eraldatud vahendite jääk 3 miljonit eurot täiendavalt turismiettevõtete toetamiseks. Samuti suunatakse turismiettevõtete toetamiseks need 1,9 miljonit eurot, mis on jäänud üle valdkonna kevadisest abimeetmest.

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused Valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12. 12. 2020–27. 12. 2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12. 12. 2020–10. 01. 2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

Haridus- ja noortevaldkonna toetused

  • Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot. Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse Ida-Virumaal ühekordselt 20 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Täpsema info ja tingimused ministeeriumi kodulehel.

Kehtestatakse ka piirang mitme toetuse korraga saamise vältimiseks, mis tähendab, et kui ettevõtja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi või kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta töötukassa kaudu töötasu toetust enam ei saa.


Kriisitoetused haridus- ja noortevaldkonnale

21.01.2021

Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot.

Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Ida-Virumaa ja Harjumaa

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordselt 10 euroga õpilase kohta Harjumaal ja 20 euroga Ida-Virumaal.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Kõik teised maakonnad

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordselt 10 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid 4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks 10 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt kuni 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid 4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks kuni 10 euroga osaleja kohta.

Tingimused

  • Eraüldhariduskoolide ja erahuvihariduse pakkujate toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga. Toetuse saamiseks tuleb täita taotlusvorm.
  • Erahuvitegevuse puhul saavad toetust taotleda ettevõtted, kelle jaoks on see põhikirjajärgne peamine tegevusala ning valdkonnas ollakse tegutsetud vähemalt üks kalendriaasta. Tegevusi peab olema pakutud lastele ja noortele regulaarselt vähemalt üks kord nädalas ning seda peavad olema läbi viinud kvalifitseeritud juhendajad.
  • Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus-ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavalt toetust Töötukassast.

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.


Kas saan lennata Inglismaale?

12.01.2021

Seoses koroonaviiruse uue tüve levikuga Suurbritannias soovitab Välisministeerium tungivalt vältida reisimist Suurbritanniasse. Suurbritanniasse reisimisel tuleb kindlasti arvestada täiendavate võimalike piirangutega sealt naasmisel või teistesse riikidesse saabumisel, samuti reisil tekkida võivate ettenägematute tõrgetega.

Alates 14. jaanuarist tuleb välisriikidest Inglismaale reisimiseks esitada negatiivne COVID-19 testitulemus. Test peab olema tehtud mitte varem kui 72 tundi enne reisi algust ja on kohustuslik kõigile, vaatamata sellest kas reisi lähteriik on Ühendkuningriigi valitsuse niinimetatud reisikoridoride nimekirjas või mitte.

Koroonaviiruse uue tüve leviku tõttu Suurbritannias on seal alates 20. detsembrist kasutusele võetud täiendavad piirangud, millega saab tutvuda https://www.gov.uk/guidance/tier-4-stay-at-home (inglise keeles).

Välisministeerium jälgib pidevalt olukorda ning ajakohastab sellele vastavalt reisisoovitusi lehel Reisi Targalt https://reisitargalt.vm.ee/. Kui Eesti kodanikel tekib koju pöördumisega probleeme, siis palub välisministeerium helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).


Lisapiirangud Harjumaal (sh Tallinnas)

22.01.2021

Lisaks üle-eestilistele piirangutele kehtivad Harjumaal järgmised lisapiirangud:

Alates 18. jaanuarist 2021

Restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid võivad olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Muuseumid ja näitusesaalid võivad olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. Õues tohib külastajate rühma suurus olla endiselt kuni 10 inimest.

Noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus, täiendõpe ning sportimine ja treenimine on välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides (pluss juhendaja). Sisetingimustes individuaalse tegevusena. Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Spordisaalides on lubatud vaid individuaalne sporditegevus.

Alates 25. jaanuarist taastub Harjumaal kontaktõpe täies mahus. Kuni 24. jaanuarini (k.a.) on üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kohaldata piirangut 1.-4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilastele.

1. veebruarini jäävad kehtima olemasolevad piirangud:

Meelelahutusasutused on klientidele ja külastajatele suletud.

Majutusteenuse osutamise kohas võivad kliendid viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustuse pakkumiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.üksnes ööbimisvõimaluse kasutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Kõik saunad, spaad, basseinid, veekeskused, ujulad peavad olema klientidele suletud välja arvatud individuaalspordiks. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Siseruumides ei ole lubatud avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni kümneliikmelises rühmas ning kokku ei tohi puutuda teiste rühmadega. Avalik väliüritus peab lõppema kell 22.

Spordivõistlused, samuti spordi- ja liikumisüritused on keelatud. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.

Avalikele jumalateenistustele ja teistele avalikele usulistele talitustele kehtib 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid. Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel tuleb armulaual ja teiste sakramentide jagamisel järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.


Milliseid maske eelistada külmaga?

28.12.2020

Niisked ja märgunud maskid meid enam ei ei kaitse, sest viiruseosakesed jäävad niiske materjali külge hästi kinni. Kuid - õues ei olegi vajalik maski kanda. Juhul kui see on vajalik näiteks tööülesande tõttu, siis tuleb maski vahetada tihedamini või iga kord kui see hakkab muutuma niiskeks või märjaks (ei ole vahet, millisest materjalist mask tehtud on).


Kas Harjumaa ja Ida-Virumaa hotellide restoranides tohib pakkuda hommikusööki?

14.01.2021

Alates 18. jaanuarist võivad Harjumaa sh Tallinna ja Ida-Virumaa restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.


Millised nõuded kehtivad Ühendkuningriigist Eestisse reisimise?

14.01.2021

Alates 1. jaanuarist tuleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse tulles teha vähemalt 72 tundi enne reisi algust SARS-CoV-2 test. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele.

Piiriületuse järgselt tuleb jääda 10 päevasesse eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni aega on võimalik lühendada kui lisaks enne riiki saabumist tehtud testile teha test ka kuuendal päeval pärast Eestisse saabumist. Kui mõlema testi tulemus on negatiivne, võib naasta tavapärase elukorralduse juurde. Esimese negatiivse testitulemuse selgumise järel ei ole võimalik täita vältimatuid töökohustusi, kuid on võimalik osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel.

Inimestel, kellel ei ole võimalik vähese etteteatamiseaja tõttu teha testi 72 tundi enne reisi, on võimalik teha test vahetult Eestisse saabumisel. Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks tuleb teine test teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse teadasaamist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed.

Eneseisolatsiooni periood lüheneb ka siis, kui arst hindab inimese nakkusohutuks. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel.

Ühendkuningriigist saabunud inimene tohib eneseisolatsioonist lahkuda arsti, politsei või päästeametniku korraldusel või hädajuhtumi korral. Eneseisolatsioonis viibija tohib kodust lahkuda ka eluks hädavajaliku soetamisel, kui seda pole võimalik muul kombel saada. Õues tohib viibida täielikult teiste inimestega kontakte vältides. Sõltumata kodust või püsivast viibimiskohast lahkumise põhjusest, tuleb järgida kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Jätkuvalt jäävad kehtima erandid, kellele testitegemise ega eneseisolatsiooni piirangud ei laiene juhul kui nendel inimestel puuduvad haigustunnused. Näiteks ei laiene piirangud sõjalise kaitse koostöös Eestisse saabujatele, diplomaatidele, hädaolukorra lahendajatele.


Kas õppesõitude läbiviimine on lubatud?

11.01.2021

Nii õppesõidu läbiviimine kui riiklike teooria- ja sõidueksamite läbiviimine on lubatud. Tuleb kasutusele võtta ennetusmeetmeid (mask, desinfitseerimisvahendid) ning juhendaja peab võimaldama 2+2 reegli järgimist seal, kus võimalik. Auto ei ole siseruum.

Transpordiamet (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) palub teenindusbüroosid külastades klientidel maskid ise kaasa võtta ning need ette panna enne sõidueksami autosse või teenindussaali sisenemist. Kui kliendil ei ole maski kaasas, siis antakse see talle kohapeal. Lisaks tuleb enne eksamiautosse või büroosse sisenemist puhastada käed desinfitseerimisvahendiga, mis on iga büroo uksest paremal pool.

Juhul, kui isik keeldub mõjuva põhjuseta (nt tervislikud põhjused) maski kandmisest või desinfitseerimisvahendite kasutamisest, siis on õigus klienti eksamiautosse või teenindussaali mitte lubada. Broneeritud eksamiaeg tühistatakse ja riigilõivu ei tagastata.

Vähimagi kahtluse korral, st kui inimene tunneb end haiglaselt, on viibinud riskipiirkonnas või on nakatunutega kokkupuute kahtlus, palub Transpordiamet planeeritud külastuse kindlasti edasi lükata.

Samuti soovitab amet klientidel võimalusel kasutada toimingute tegemiseks e-teenindust ning tellida dokumendid postiga koju ja registreerimismärgid pakiautomaati.


Mida teha, kui töötaja haigestub?

06.01.2021

  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
  • Ruumide ja pindade puhastamisel järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
  • Lähikontaktsed peavad järgneva 14-päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10.päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
  • Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14-päeva jooksul oma tervist.


Kas lasteaias või -hoius võib korraldada üritusi?

12.01.2021

Üritusi soovitame korraldada selliselt, et korraga oleks koos ainult ühe rühma lapsed.

Ekskursioone ja muid väljaspool toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid eelkõige need lapsed, kes nagunii igapäevaselt ühes rühmas kokku puutuvad. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.


Kui test tuleb teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist, siis kas testi eest välisriigis maksab inimene ise? Kas hiljem saab raha tagasi või ei saa?

14.01.2021

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.


Kui inimene reisib töö, õppimise, tervise, perekondlikel põhjustel, kas siis peab testi tegema?

23.01.2021

Kui reisitakse neil eeltoodud põhjustel, siis ei pea testi enne Eestisse tagasi tulekut tegema. See kehtib nii Balti riikide kui ka Soome puhul.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad. Tööhõive- ja majandusministeerium peab nimekirja, mis määrab kindlaks need töökohad, mis on olulised ühiskonna toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks. Nimekirjas olev kriitiline töö ei tähenda automaatselt riiki pääsemist. Tööandja peab kasutama eraldi vormi, et põhjendada, miks Soome saabuva töötaja tööülesanne on kriitiline ja et tööga ei ole võimalik viivitada. Vorm tuleb esitada Piirivalvele koos reisidokumentidega.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

  • tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
  • kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
  • diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
  • rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
  • välismaiste meediaettevõtete esindajad;
  • Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
  • välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
  • vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
  • Soomes õppimine;
  • Soome elamisloaga reisivad;
  • rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
  • erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad 30 päeva ehk kuni 25.02.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.


Kas alates 15.01 saab Soomest Eestisse tulla ka turist kui Soome nakatumisnäit on alla 150?

14.01.2021

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirjale:

Korraldusega muudetakse vastavalt teadusnõukoja ning Terviseameti soovitustele nakatumise maksimaalset määra, mille puhul ei ole vähemalt viimased 10 päeva Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonnas, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigis või Andorra Vürstiriigis, Monaco Vürstiriigis, San Marino Vabariigis ja Vatikani Linnriigis (Püha Tool) viibinud ja Eestisse saabuval isikul kohustust eneseisolatsioonis viibida või läbida isolatsiooniperioodi lühendamiseks testimine. Korraldusega määratakse varasema maksimaalse 50 nakatunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul asemel piirmääraks 150 nakatunut 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

Seega kui riigis on näit alla 150, siis võivad tulla kõik soovijad, vaatamata eesmärgile ja ei pea jääma isolatsiooni.


Kas riik on plaaninud vaktsiini teise doosi edasi lükkamist, et esimese doosi saaks korraga rohkem inimesi?

17.01.2021

Sotsiaalministeeriumi juures 13. jaanuaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas ka Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamist ning jõudis kokkuleppele, et seda ei toetata.

Komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et peame toetuma läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem. Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel.


Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses ja spordis

Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses, spordis, kultuuris ja avalike ürituste korraldamisel

24.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal on alates 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus, täiendõpe ning sportimine ja treenimine välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides (pluss juhendaja).

Sisetingimustes lubatud, kui on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga. Piiranguid ei rakendata õppekavajärgsele tegevusele. Formaalhariduses arvestatakse rühmapiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi rühmades, kes klassitundides iga päev kokku puutuvad.

Tegevusi tuleb läbi viia individuaaltegevusena. See tähendab, et isik võib üksinda või juhendajaga sportida või treenida, individuaaltundi läbi viia või läbi viia muud tegevust ning teistest individuaaltegevuste või -õppe läbiviijatest tuleb tagada vähemalt 2-meetrine vahemaa. Tegevuste välisel ajal, näiteks üldkasutatavates ruumides, kehtib läbivalt 2+2 reegel. 2+2 reegel ei kohaldu peredele, kes võivad koos näiteks sportida. Samuti tuleb tegevuse läbiviimisel kanda maski, välja arvatud siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Maski ei pea kandma ka alla 12- aastased lapsed.

Individuaaltreeningu all peetakse silmas individuaalset (sportlane-treener), füüsiliselt distantseeritud sportlikku tegevust, mis viiakse läbi kindlal kokkulepitud ajal ja kohas. Seega ei ole piirangute kehtivuse ajal lubatud kontaktspordialad (näiteks judo, poks ja maadlus).

Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Alates 25. jaanuarist võib Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal taastada nii üld-, kutse-, kui kõrghariduses kontaktõppe täies mahus. Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

28. detsembrist -24. jaanuarini kehtivad lisapiirangud Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal

  • Üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kohaldata piirangut 1.-4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilastele.

  • Kõik saunad, spaad, basseinid, veekeskused, ujulad peavad olema klientidele suletud, välja arvatud individuaalspordiks. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, seal hulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides. Külastajate jaoks peavad olema suletud ka muuseumid ja näitusasutused. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.

  • Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks, kuid järgida tuleb terviseameti ja kohaliku omavalituse poolt antavaid suuniseid viiruse leviku tõkestamiseks.

Hariduselu alates 14. detsembrist

Alates 11. jaanuarist on kõikjal Eestis (va Harjumaal ja Ida-Virumaal) lubatud kontaktõpe. Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid.

Mujal Eestis (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • rühmas on kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Osalejate arvu piirmäära ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Sisetingimustes:

  • rühmas on kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega (nt spordihallis või saalis treeniva teise 11 liikmelise grupiga sh nii saabumisel, lahkumisel, tegevusel treeningpaigas), välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik (nt spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda);
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Osalejate arvu piirmäära ja ruumi täituvuse nõuet ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Samu põhimõtteid tuleb rakendada ka noorsootöös, huvitegevuses, huvihariduses, täienduskoolituses või täiendõppes.

Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Kultuur ja ürituste korraldamine

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb kehtima senine 10+2 reegel. Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele oma uksed alates 22-st kuni kella 6-ni.

Rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada. Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud Siseruumides tuleb tagada kuni 50% täituvus.

Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades. Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada. Statsionaarsete istekohtadeta avalikud üritused peavad lõppema hiljemalt kell 22.


Piirangud ja toetused Ida-Virumaal

Toetused Ida-Virumaale

21.01.2021

Rahandusministri käskkirjaga 31. 12.2020. a eraldati 194 Ida-Virumaal tegutsevale ettevõtjale toetusena kokku 2,13 miljonit eurot. Toetus jõuab ettevõtjateni selle aasta alguses. Ettevõtja toetuse saamiseks midagi taotlema ei pea.
Täpsem info rahandusministeeriumi kodulehelt.

Töötukassa kaudu suunatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa toetuseks üle 16 miljonit euro

Kompensatsiooni makstakse nendele Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on ajavahemikus 28. detsember – 17. jaanuar kehtivate ulatuslike piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Tööandjale makstakse kompensatsiooni nende töötajate eest, kelle töökoha asukoht on 22. detsembri seisuga töötamise registri kohaselt Ida-Viru maakonnas. Tööjõukulud kompenseeritakse tööandja novembri kuu töötajate palgakulu põhjal. Kompensatsioon kantakse tööandjate pangakontole. Kompensatsiooni saavad ettevõtted ei tohi ühe kuu jooksul alates toetuse saamisest töötajaid koondada.

Tööjõukulude kompensatsioon on ette nähtud majutus- ja toitlustusettevõtetele, spordiobjektidele, huvitegevusele ja täiendkoolitusele, kultuurile. Kompensatsiooni makstakse üksnes ettevõtetele, kel ei ole riigi ees maksuvõlga või see on 22. detsembri seisuga ajatatud. Tööjõukulude kompensatsiooni maksimaalmäär tööandja kohta on 180 000 eurot. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Harjumaa ja Ida-Virumaa füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks eraldatakse üle 800 000 euro

Toetust saavad taotleda FIEd, kelle põhitegevusalal ( EMTAK kood) tegutsemine oli perioodil 28.1.2020 – 17.01.2021 kehtinud piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Kõik andmed võetakse 22.12.2020 seisuga ning aluseks on võetud registrijärgne aadress. Toetuse maksimumsumma FIEle on 584 EUR. FIE peab olema esitanud 2019. aasta tuludeklaratsiooni ning peab tagastama töötasu toetuse täies ulatuses, kui peatas või lõpetas tegevuse perioodil 28. detsember 2020. a kuni 17. jaanuar 2021. a või sellele järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatav toetus on ligi 10 miljonit eurot

Turismisektori kriisitoetused suunatakse majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete (reisibüroode ja reisikorraldajate) toetuseks. Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja/või tööjõumaksudest. EAS avab toetused 2021. aasta I kvartalis pärast toetuse määruse kinnitamist ja riigiabi loa saamist Euroopa Komisjonilt.

Lisaks otsustas valitsus suunata 2020. aasta kevadel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuseks eraldatud vahendite jääk 3 miljonit eurot täiendavalt turismiettevõtete toetamiseks. Samuti suunatakse turismiettevõtete toetamiseks need 1,9 miljonit eurot, mis on jäänud üle valdkonna kevadisest abimeetmest.

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused Valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12. 12. 2020–27. 12. 2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12. 12. 2020–10. 01. 2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

Haridus- ja noortevaldkonna toetused

  • Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot. Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse Ida-Virumaal ühekordselt 20 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Täpsema info ja tingimused ministeeriumi kodulehel.

Kehtestatakse ka piirang mitme toetuse korraga saamise vältimiseks, mis tähendab, et kui ettevõtja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi või kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta töötukassa kaudu töötasu toetust enam ei saa.


Lisapiirangud Ida-Virumaal

22.01.2021

Lisaks üle-eestilistele piirangutele kehtivad Ida-Virumaal järgmised lisapiirangud:

Alates 18. jaanuarist 2021

Restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid võivad olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Muuseumid ja näitusesaalid võivad olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. Õues tohib külastajate rühma suurus olla endiselt kuni 10 inimest.

Noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus, täiendõpe ning sportimine ja treenimine on välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides (pluss juhendaja). Sisetingimustes individuaalse tegevusena. Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Spordisaalides on lubatud vaid individuaalne sporditegevus.

Alates 25. jaanuarist taastub Ida-Virumaal kontaktõpe täies mahus. Kuni 24. jaanuarini (k.a.) on üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kohaldata piirangut 1.-4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilastele.

1. veebruarini jäävad kehtima olemasolevad piirangud:

Meelelahutusasutused on klientidele ja külastajatele suletud.

Majutusteenuse osutamise kohas võib viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.. Keelatud on lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Kõik saunad, spaad, basseinid, veekeskused, ujulad peavad olema klientidele suletud, välja arvatud individuaalspordiks. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Siseruumides ei ole lubatud avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni kümneliikmelises rühmas ning kokku ei tohi puutuda teiste rühmadega. Avalik väliüritus peab lõppema kell 22.

Spordivõistlused, samuti spordi- ja liikumisüritused on keelatud. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.

Avalikele jumalateenistustele ja teistele avalikele usulistele talitustele kehtib 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid. Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel tuleb armulaual ja teiste sakramentide jagamisel järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.


Piirangud ja toetused Harjumaal

Lisapiirangud Harjumaal (sh Tallinnas)

22.01.2021

Lisaks üle-eestilistele piirangutele kehtivad Harjumaal järgmised lisapiirangud:

Alates 18. jaanuarist 2021

Restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid võivad olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.

Muuseumid ja näitusesaalid võivad olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. Õues tohib külastajate rühma suurus olla endiselt kuni 10 inimest.

Noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus, täiendõpe ning sportimine ja treenimine on välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides (pluss juhendaja). Sisetingimustes individuaalse tegevusena. Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Spordisaalides on lubatud vaid individuaalne sporditegevus.

Alates 25. jaanuarist taastub Harjumaal kontaktõpe täies mahus. Kuni 24. jaanuarini (k.a.) on üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide hoonete õppetegevuseks kasutatavad ruumid on õppijatele suletud. Piirangut ei kohaldata, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kohaldata piirangut 1.-4. klassi, 9. klassi ning 12. klassi õpilastele.

1. veebruarini jäävad kehtima olemasolevad piirangud:

Meelelahutusasutused on klientidele ja külastajatele suletud.

Majutusteenuse osutamise kohas võivad kliendid viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustuse pakkumiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.üksnes ööbimisvõimaluse kasutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Kõik saunad, spaad, basseinid, veekeskused, ujulad peavad olema klientidele suletud välja arvatud individuaalspordiks. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Siseruumides ei ole lubatud avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni kümneliikmelises rühmas ning kokku ei tohi puutuda teiste rühmadega. Avalik väliüritus peab lõppema kell 22.

Spordivõistlused, samuti spordi- ja liikumisüritused on keelatud. Piirang ei laiene spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.

Avalikele jumalateenistustele ja teistele avalikele usulistele talitustele kehtib 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid. Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel tuleb armulaual ja teiste sakramentide jagamisel järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.


Toetused Harjumaale

21.01.2021

Töötukassa kaudu suunatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa toetuseks üle 16 miljonit euro

Kompensatsiooni makstakse nendele Harjumaa tööandjatele, kelle tegevus on ajavahemikus 28. detsember – 17. jaanuar kehtivate ulatuslike piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Tööandjale makstakse kompensatsiooni nende töötajate eest, kelle töökoha asukoht on 22. detsembri seisuga töötamise registri kohaselt Harju maakonnas. Tööjõukulud kompenseeritakse tööandja novembri kuu töötajate palgakulu põhjal. Kompensatsioon kantakse tööandjate pangakontole. Kompensatsiooni saavad ettevõtted ei tohi ühe kuu jooksul alates toetuse saamisest töötajaid koondada.

Tööjõukulude kompensatsioon on ette nähtud majutus- ja toitlustusettevõtetele, spordiobjektidele, huvitegevusele ja täiendkoolitusele, kultuurile. Kompensatsiooni makstakse üksnes ettevõtetele, kel ei ole riigi ees maksuvõlga või see on 22. detsembri seisuga ajatatud. Tööjõukulude kompensatsiooni maksimaalmäär tööandja kohta on 180 000 eurot. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Harjumaa ja Ida-Virumaa füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks eraldatakse üle 800 000 euro

Toetust saavad taotleda FIEd, kelle põhitegevusalal ( EMTAK kood) tegutsemine oli perioodil 28.1.2020 – 17.01.2021 kehtinud piirangute tõttu tõsiselt häiritud. Kõik andmed võetakse 22.12.2020 seisuga ning aluseks on võetud registrijärgne aadress. Toetuse maksimumsumma FIEle on 584 EUR. FIE peab olema esitanud 2019. aasta tuludeklaratsiooni. Kui FIE peatas või lõpetas tegevuse perioodil 28. detsember 2020. a kuni 17. jaanuar 2021. a või sellele järgneva 30 kalendripäeva jooksul, peab ta töötasu toetuse täies ulatuses tagastama. Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatav toetus on ligi 10 miljonit eurot

Turismisektori kriisitoetused suunatakse majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete (reisibüroode ja reisikorraldajate) toetuseks. Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja/või tööjõumaksudest. EAS avab toetused 2021. aasta I kvartalis pärast toetuse määruse kinnitamist ja riigiabi loa saamist Euroopa Komisjonilt.

Lisaks otsustas valitsus suunata 2020. aasta kevadel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuseks eraldatud vahendite jääk 3 miljonit eurot täiendavalt turismiettevõtete toetamiseks. Samuti suunatakse turismiettevõtete toetamiseks need 1,9 miljonit eurot, mis on jäänud üle valdkonna kevadisest abimeetmest.

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused

Valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12.12.2020–27.12.2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12.12.2020–10.01.2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

Haridus- ja noortevaldkonna toetused

Eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujad saavad taotleda kriisitoetust vahemikus 18.01 - 29.01.

Erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujad saavad esitada taotluse keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

Täpsem info ministeeriumi kodulehel.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisimeetmete rakendamiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot. Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

  • Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakseHarjumaal ühekordselt 10 euroga õpilase kohta.
  • Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Harjumaal 30 euroga osaleja kohta.
  • Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid Harjumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Täpsema info ja tingimused ministeeriumi kodulehel.

Kehtestatakse ka piirang mitme toetuse korraga saamise vältimiseks, mis tähendab, et kui ettevõtja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi või kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta töötukassa kaudu töötasu toetust enam ei saa.


COVID-19 vaktsineerimine

Miks on COVID-19 vaktsiini kiiresti vaja?

24.12.2020

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka ka muidu tervetele inimestele.

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Haigestumise vältimiseks on vaja ohutuid ja efektiivseid vaktsiine. See tähendab, et organism tunneb haigustekitaja kohe ära ning hakkab ennast selle vastu kaitsma. Iseäranis oluline on tervishoiutöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine, sest nendel on COVID-19 haigusega kokkupuuterisk kõrgeim. Samuti on oluline vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine, sest neile võivad haigestumisega kaasneda kõige raskemad tagajärjed.

COVID-19 vaktsiinid tekitavadd organismis immuunvastuse, et ära hoida uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigust. Vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu mängib suure tõenäosusega olulist rolli koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamises ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumises.


Kuidas COVID-19 vaktsiini arendatakse?

16.01.2021

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine on ülemaailmne prioriteet ning sellega tegelevad hetkel mitmed suured ettevõtted ja ülikoolid kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veebisaidil on värske loetelu kõigist praegu väljatöötamisel olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Vaktsiinide väljatöötamisel kasutatakse aastakümnetega saadud kogemusi vaktsiinide arendamisest, testimisest ja tootmisest. Sealjuures lähtutakse samadest reeglitest ja kvaliteedinõuetest nagu ka teiste ravimite puhul.

Esmalt testitakse vaktsiine laboratoorsetes tingimustes ning seejärel toimuvad kliinilised uuringud, kus vaktsiine testitakse vabatahtlikel. Need uuringud aitavad saada aru, kuidas vaktsiinid töötavad ning - mis eriti tähtis - annavad arusaama nende ohutusest ja tõhususest.

Kõiki vaktsiinikandidaate hindavad teadlased ja ametid standardite alusel, mis kehtivad Euroopa Liidus kõigile ravimitele, garanteerimaks, et need vastaksid kõikidele kvaliteedi-, ohutuse ja tõhususe nõuetele. Jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Nagu iga ravimi puhul, peab tulevikus kasutusloa saava vaktsiini võimekus inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta olema palju suurem kui selle võimalikud riskid või kõrvaltoimed. Müügiloa saamise tingimusi pandeemia tõttu ei leevendata.

Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis tohib kasutada ainult vaktsiine, mis vastavad kõikidele EL-i ja Eesti nõuetele. Euroopas kontrollib, et vaktsiin oleks piisavalt ohutu ja tõhus ning väljastab müügiloa Euroopa Ravimiamet. Vaktsiin jõuab Eestisse pärast seda, kui müügiluba on väljastatud.

Täpsemat infot vaktsiini ja vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee lehelt.


Millal jõudis vaktsiin Eestis kasutusele?

16.01.2021

  1. detsembril jõudis Eestisse terviseametisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi.
  2. detsembril alustati Eestis COVID-19 vaktsineerimist tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. Vaata ajaoont lähemalt SIIT.


Kuidas Eesti vaktsiine hangib? Kui paljudele inimestele Eesti vaktsiine tellinud on?

16.01.2021

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja - AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva. 

  1. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Komisjon andnud tingimusliku müügiloa kahele koroonavaktsiinile:
    1. detsembril 2020 andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa Pfizer/BioNTech  COVID-19 vaktsiinile Comirnaty. 
    1. jaanuaril andis Euroopa Komisjon Moderna vaktsiinile COVID-19 Vaccine Moderna

Kaks nimetatud vaktsiini kokku tagavad 460 miljoni annuse kasutuselevõtu Euroopa Liidus (Euroopa Liidus elab 446 miljonit inimest).

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.


Millises järjekorras inimesi vaktsineerima hakatakse? Kellele võimaldatakse vaktsineerimist esmalt ?

16.01.2021

Otsustati, et esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele:

  • tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest
  • hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest
  • kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele:

  • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad
  • elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses)

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Esimesel võimalusel on piisava vaktsiinikoguse olemasolul kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)


Kas vaktsineerimine on vabatahtlik?

16.01.2021

Jah, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.


Kas vaktsineerimine on tasuta?

16.01.2021

Valitsuse plaani kohaselt on 2021. aasta lõpuni koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta.


Kuidas vaktsineerimine Eestis korraldatakse?

24.12.2020

COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme - haiglad, hooldekodud, perearstikeskused. Lisaks on kaalumisel ka muud võimalused, mis aitaksid saavutada kiirelt võimalikult suurt vaktsineerimisega hõlmatust laiemalt elanikkonnas.

Sõltuvalt sellest, millised vaktsiinid läbivad kõik uuringud ja saavad müügiloa, võib vaktsineerimise korraldus veidi erineda. Osa vaktsiine vajab spetsiifilisemaid transpordi- ja säilitustingimusi, samas teiste puhul on vaktsineerimine lihtsamini korraldatav.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)


Kuidas Eesti inimesed võimalikesse vaktsiinidesse suhtuvad?

24.12.2020

Sotsiaalministeerium on alates augustist igakuiselt mõõtnud Eesti elanike suhtumist COVID-19 vaktsineerimisse.

Viimaste, detsembri keskpaiga tulemuste järgi oleks COVID-19 vastu valmis kohe ennast vaktsineerima 50 protsenti vastajatest. 21% protsenti ei oska veel seisukohta võtta (+4%).

Kuuga suurenes ka 4% nende inimeste osakaal, kel puudub soov vaktsineerida - valmisoleku näitaja on ligi 8% madalam kui oktoobris ja novembris. Vaktsineerimise valmisolek on kõrgem meeste ning vanemate kui 65-aastaste seas ning madalam eelkõige naiste ja 25-49-aastaste elanike seas.

Peamiseks vaktsineerimise motiiviks on arusaam, et piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral saame kõik naasta tavapärase elu juurde ning riskirühma kuulumine.

Eesti inimeste üldine usaldus vaktsineerimise suhtes on kõrge. Hõlmatus enamike immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2019. aastal üle 93%.


Kuidas vaktsiinid töötavad?

24.12.2020

Praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul viiakse organismi juba valmis antigeen, mille meie organism ära tunneb ja selle vastu imuunvastuse algatab. See lõpeb haigustekitaja vastaste spetsiifiliste antikehade ning immuunrakkude tekkega, mis nakkusega kokkupuute korral organismi kaitsevad.


Mis on tänaseni kasutusel olnud vaktsiinitüübid?

24.12.2020

Praegu on kasutusel komponent -, inaktiveeritud, viiruslaadsel osakesel põhinevad ning nõrgestatud elusvaktsiinid.


Mis on mRNA ja DNA vaktsiin?

26.12.2020

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/


Kas vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?

24.12.2020

Kõikidel ravimitel, sh vaktsiinidel, esineb kõrvaltoimeid ning ravimite kasutamisel tuleb kaaluda kasu ja riske.

Ravimi kõrvaltoime on igasugune kahjulik ja soovimatu toime ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, ennetamise või ravi käigus, samuti ravimi üleannustamisel ja kuritarvitamisel ja mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja tekkinud reaktsiooni vahel.

Sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha turse ja punetus, palavik, tõsiseid kõrvaltoimeid esineb harva. Kõik konkreetse vaktsiiniga seotud võimalikud kõrvaltoimed on kirjas ravimi infolehel.


Kuidas COVID-19 vaktsiine nii kiiresti välja töötatakse?

24.12.2020

COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele ning seega on haigestumise vältimiseks vaja ohutuid ja tõhusaid vaktsiine. Iseäranis oluline on tervishoiuasutuste töötajate ja hoolekandeasutuste töötajate ning vanemate inimeste ja teatud diagnoosidega inimeste kaitsmine.

Ülemaailmse väga suure vajaduse tõttu on suunatud vaktsiinide väljatöötamisse palju avalikku raha, mistõttu ka erinevate tehnoloogiate arendusse ja testimisse on panustatud väga palju aega ja inimressurssi. Seega on mRNA põhiste jt tehnoloogiatel põhinevate vaktsiinide kiire arengu võimaldamiseks kokku sattunud mitmed tegurid.

Euroopa Ravimiamet (EMA) on vaktsiinikandidaatide kiiremaks hindamiseks moodustanud ekspertide töörühma ja loonud kiirendatud hindamisprotseduuri. Samas ei ole tehtud järeleandmisi hindamiskriteeriumide (ohutus, kvaliteet, efektiivsus) osas ja jälgitakse, et otsuste langetamine oleks teaduslikult usaldusväärne. Müügiloa saamise tingimusi ei ole pandeemia tõttu leevendatud.


Mitu COVID-19 vaktsiini hetkel arenduses on?

27.12.2020

Kliinilistesse uuringutesse ehk siis ideest juba päris inimkatseteni on jõudnud maailmas ligi 60 vaktsiinikandidaati.

Loe rohkem ravimiameti ülevaatest https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused


Mis on COVID-19 vaktsiinide sees?

24.12.2020

Hetkel on arenduses mitu erinevat vaktsiini. Müügiloa saamisel avalikustatakse ka kõik vaktsiini koostisosad, need on kirjas vaktsiini infolehes. Pfizeri ja BioNTechi pakendi infoleht on leitav nii ravimiregistrist kui Ravimiameti kodulehelt.



Mis on erinevate COVID-19 vaktsiinide vahe?

26.12.2020

Loe ka sotsiaalministeerium ajaveebi postitust: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

  • Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud viirusosakest.
  • Komponentvaktsiin sisaldab laboris valmistatud viiruse antigeeni. See ei sisalda viirust ennast.
  • Viiruslaadne osake - laboris sünteesitakse valmis viiruse erinevad osad, need omakorda pannakse kokku üheks viiruselaadseks osakeseks. Sellel puudub viiruse geneetiline materjal ja see ise ennast ei paljunda.
  • mRNA-vaktsiin sisaldab mRNAd rasvamullikeses, mille järgi meie keha rakud valmistavad viiruse antigeeni.
  • Viirusvektoril põhinev vaktsiin, kus viirusvektor viib DNA rakku, kus valmistatakse DNA põhjal viiruse antigeen.



Kui kaua COVID-19 vaktsiinide tekitatav immuunsus kestab?

24.12.2020

Kui kaua immuunsus kestab, ei ole hetkel veel võimalik öelda, sest uuringud alles käivad. Pikaajaline immuunsus on samuti teadmata, selle kohta kogutakse jooksvalt andmeid.


Kas kõik heakskiidu saanud COVID-19 vaktsiinid sobivad kõigile?

24.12.2020

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.


Kas heakskiidu saanud COVID-19 vaktsiinid on ohutud?

24.12.2020

Kõik müügiloa saanud vaktsiinid peavad olema efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Vaktsiinist saadav kasu peab olema palju suurem kui võimalikud riskid.


Kas COVID-19 vaktsiin kaitseb vaktsineeritut, kui viirus muteerub?

24.12.2020

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.


Kas COVID-19 vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?

24.12.2020

Kõikidel ravimitel võib olla kõrvaltoimeid. Iga konkreetse ravimi või vaktsiini kõrvaltoimetest saab teada ravimi infolehest. Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiini pakendi infoleht koos esineda võivate kõrvaltoimetega on olemas ravimiregistris ja ravimiameti kodulehel.


Kui palju vaktsiinidoose Eesti hangib?

24.12.2020

Enamike COVID-19 vaktsiinide puhul, mille eelostulepingutega Eesti on liitunud, on vaja immuunkaitse saavutamiseks manustada vaktsiini kaks korda. Eestile on planeeritud: AstraZeneca eelostulepingust 1 330 000 doosi; Jannsen Pharmaceutica NV eelostulepingust 300 000 vaktsiinikuuri; Pfizer/BioNTech eelostulepingust 603 876 doosi; Moderna eelostulepingust 234 467 doosi ja Curevaci eelostulepingust 659 383.


Mis on Euroopa Komisjoni eelostuleping?

17.01.2021

Eelostuleping tähendab seda, et kõikide vajalike uuringute ja katsete läbimisel ja müügiloa saamisel peab tootja tagama eelisjärjekorras vaktsiini tarnimise eelostulepinguga ühinenud riikidele.

Eelostulepingute eesmärk on kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja suurendada nende tootmise mahtu, jagades seejuures tootjatega vaktsiini väljatöötamisega ja tootmisesse tehtavate investeeringutega kaasnevaid riske.

Tänaseks on EL müügiloa saanud Pfizer-BionTechi ning Moderna vaktsiinid ning ülejäänud vaktsiinikandidaadid on alles väljatöötamisel.

Kuna enne EL müügiloa saamist ei ole kindlust, millised vaktsiinikandidaadid veel turule jõuavad ning milline on konkreetsete vaktsiinide efektiivsus (näiteks mõni väljatöötatav vaktsiin võib olla efektiivne vaid teatud vanusegruppidel, vaktsiinide immuunkaitse kestus, säilivusaeg ja kasutustingimused võivad olla erinevad), siis riskide maandamiseks sõlmitakse eelostulepinguid mitmete usaldusväärsete tootjatega, kes arendavad erinevatel tehnoloogiatel baseeruvaid vaktsiine.


Kes ja kus hakkavad COVID-19 vaktsineerimist läbi viima?

24.12.2020

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

COVID-19 vaktsineerimiseks kasutatakse samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis.

Esmasteks vaktsineerimiskohtadeks on: haiglad; perearstikeskused; hooldekodud ning hilisemas järgus ka töökohad (elutähtsate teenuste osutajad; teised kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajad); nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf)


Kust saab infot enda vaktsineerimise kohta? Kust saan infot, kui pole perearsti?

29.12.2020

Infot saab oma perearstilt ja eesti.ee kaudu. Samuti Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee.

Kui perearsti pole, saab võtta ühendust Terviseametis Margit Toobiga (Telefon: 650 9843, Margit.Toop@terviseamet.ee), inglise või venekeelse perearsti vahetamisega seotud küsimustes Andrei Petuhhoviga (telefon: 794 3572, Andrei.Petuhhov@terviseamet.ee)

Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/inimesele/perearsti-valimine-ja-vahetamine ja https://www.haigekassa.ee/perearstile-registreerumine-ja-perearsti-vahetamine


Kuhu tuleb anda teada võimalikest kõrvaltoimetest?

24.12.2020

Kui inimesel tekib pärast vaktsineerimist tervisliku seisundi muutus või ükskõik milline uus kaebus, siis tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes hindab, kas reaktsioon võib olla tingitud vaktsiinist, muust haigusest või uuest vaktsiinist sõltumatust haigusest. Olenemata põhjusest võib uus kaebus vajada ravi. Tekkinud reaktsioone ravitakse parimal moel sõltumata sellest kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte.

Tõsistest kõrvaltoimetest (mille puhul meditsiinitöötaja peab seost võimalikuks) teatamine on arstidele, hambaarstidele, veterinaararstidele, meditsiiniõdedele ja ämmaemandatele kohustuslik.

Kui meditsiinitöötaja hinnangul ei ole reaktsioon seotud vaktsiiniga, kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Ravimiametis hinnatakse teatises kirjeldatud võimalikke kõrvaltoimeid tõsiduse ja põhjusliku seose osas ning kontrollitakse, kas tegemist on teadaoleva või seniteadmata kõrvaltoimega.

Hindamise käigus tuleb välja selgitada, kas reaktsioon on seotud vaktsiiniga ja mis tüüpi see on.


Kust ma saan teada, millises vaktsineerimisjärjekorras ma olen?

24.12.2020

Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.

Vaktsiinide müügiloa saamise ja tarnete toimumise järel annab riik ka muude kanalite kaudu kindlasti välja üldise info, kes saavad vaktsineerima tulla.

Täpsemat infot vaktsineerimise kohta saab vaadata Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee või küsida oma perearstilt. COVID-19 vaktsiinide omaduste kokkuvõtted on leitavad Ravimiameti kodulehelt.



Kuidas toimub vaktsineerimisele registreerimine?

24.12.2020

Vaktsineerimise võimalusest teavitab teid perearst (juhul, kui kuulute riskirühma) või asutus (juhul, kui olete nt tervishoiu või hoolekandeasutuse töötaja, eesliinitöötaja või elutähtsa teenuse osutaja). Samuti teavitatakse inimesi vaktsineerimise võimalusest üldiste teavituskanalite kaudu.


Mida tähendab, et pean ennast kaks korda vaktsineerima? Kas juba ühest korrast on midagi kasu?

17.01.2021

Enamik COVID-19 vaktsiinidest, mis on müügioani jõudnud (Pfizeri & Biotech ning Moderna) on kahedoosilised.

Vastavalt tootja poolt ette nähtud ajavahele tehakse esimese süsti järel ka teine vaktsiinisüst, nt Pfizeri & Biotech eeldab, et kahe süsti vahel on 21p.

Esimese süsti järgselt tekib tavapäraselt küll immuunvastus, kuid alles pärast teist doosi on vaktsiin maksimaalselt efektiivne.


Kas inimene saab valida, millise tootja vaktsiiniga end vaktsineerida?

24.12.2020

Valikuid saab erinevate tootjate vaktsiinide vahel hakata tegema siis, kui Eestisse on jõudnud piisavas koguses vaktsiine, mille vahel valida.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.


Kas enne vaktsineerimist peab tegema koroonatesti?

24.12.2020

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi. Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit ja COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.


Kas ma saan end soovi korral raha eest eelisjärjekorras vaktsineerida lasta?

24.12.2020

Hetkel ei ole COVID-19 vaktsiinid Eestis tasu eest kättesaadavad.

Eesti on ühinenud EL COVID-19 vaktsiinide ühishankega, et tagada COVID-19 vaktsineerimise kättesaadavus Eesti elanikele.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele nagu kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad hädaolukorra seaduse tähenduses.


Kui suur osakaal elanikkonnast peab olema vaktsineeritud, et pöörduda tagasi tavalise elukorralduse juurde?

29.12.2020

Viiruse leviku tõkestamisel on oluline iga vaktsineeritud inimene. Karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikku protsenti ei osata maailmas üheselt veel öelda, sest paljud vaktsiinikandidaadid on alles müügiloani jõudmas ning uuringud alles käivad.

Samuti pole hetkel teada, kui kauaks vaktsineerimine immuunkaitse annab - ka selles osas on uuringud käimas.

Lisaks kuna näiteks laste seas pole kliinilisi uuringuid tehtud, siis vähendab see samuti protsenti elanikkonnast, keda esialgu oleks võimalik vaktsineerida.


Kui kauaks vaktsineerimine kaitse annab?

24.12.2020

See pole hetkel veel teada, uuringud jätkuvad ning andmeid laekub pidevalt juurde.


Kas mittevaktsineerimise eest võidakse tulevikus kohaldada sanktsioone või piiranguid inimesele?

24.12.2020

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama jääb kehtima ka COVID-19 vaktsineerimise puhul.

Samas on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatav, sest iga vaktsineerimine annab panuse praeguse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa.

Hetkel ei saa me veel rääkida vaktsineerimise tõendamisest reisimisel või teiste piirangute mittekohaldamisest, need arutelud on alles algfaasis, sh rahvusvahelisel ja EL tasemel.



Miks Euroopa Liit vaktsiine keskselt hangib? Miks ei või liikmesriigid vaktsiinitootjatega eraldi lepinguid sõlmida?

24.12.2020

Olukorras, kus enamik maailma riike on COVID-19 vaktsiine hankimas ning nõudlus ületab pakkumist, ei oleks Eestil üksinda turujõudu, et olla üksinda tootjatega läbirääkimistes edukas.

Euroopa Liidu seljataga on aga 27 liikmesriiki pea 450 miljoni elanikuga. Riikidel on küll võimalik ka iseseisvalt vaktsiinitootjatega läbirääkimisi pidada, kuid isegi suuremad EL liikmesriigid on otsustanud EL ühiste läbirääkimiste ja EL ühiste eelostulepingute sõlmimise kasuks.

Euroopa Komisjon on seetõttu volitatud hankima kõikidele liikmesriikidele COVID-19 vaktsiine ning Eesti elanikele COVID-19 vaktsiini kättesaadavuse tagamiseks oli Eesti huvides selle ühishankega ühineda.


Kas vaktsiinides on tundmatuid koostisosi, elavhõbedat, kiipe või muid kahtlaseid või mürgiseid ühendeid?

24.12.2020

Need vaktsiinid, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, nendes ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad.Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.


Millised erinevad vaktsiinid on tulemas?

24.12.2020

Komponent- ning inaktiveeritud vaktsiinid ja viiruslaadsetel osakestel põhinevad vaktsiinid. Lisaks mRNAl ja viirusvektoril põhinevad vaktsiinid.


Kas COVID-19 vaktsiine jagub kõigile soovijatele?

24.12.2020

Esimesena võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmadele, st tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, vanemaealistele (70+) ja teatud diagnoosidega inimestele.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist elutähtsa teenuse osutajatele ja kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajatele.

Uute vaktsiinide turule tulemisel ning nende tarnete mahtude suurenemisel kasvab ka inimeste hulk, kes saavad ennast vaktsineerida. Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk jõuda 2021. aasta II kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu.

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.


Milliste vaktsiinivalmistajatega on Euroopa Liit tänaseks eelostulepingud sõlminud?

24.12.2020

Euroopa Komisjon on sõlminud 23. detsembri 2020.a seisuga eelostulepingud kuue vaktsiinitootjaga: AstraZeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on ühinenud sealt viie eelostulepinguga ning Sanofi eelostulepinguga ühinemine otsustatakse 2021. aasta algul.

EL liikmesriikideni ja sealhulgas Eestini ei ole veel jõudnud vaktsiinitootja Novavax eelostuleping.

Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootja Valnevaga.


Millal mina saan ennast vaktsineerida?

24.12.2020

Täpset aega pole praegu võimalik öelda ning seetõttu palume inimestel olla kannatlikud.

Vaktsineerimise aeg sõltub sellest, kas ja millisesse riskirühma inimene kuulub ning samuti kui suur hulk doose ja kui kiiresti Eestisse jõuab.

Riskirühmadesse kuulujad saavad võimaluse vaktsineerida esmajärjekorras.

Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.


Milline on Eesti riigi lähenemine COVID-19 vaktsineerimise informatsiooni jagamisele?

24.12.2020

Vaktsineerimise kommunikatsiooni eesmärk on anda Eesti inimestele tõenduspõhist ja operatiivset infot, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja: anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta; anda infot vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis; pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut.

Inimeste usalduse suurendamiseks on vaja teha tõenduspõhine ja adekvaatne info lihtsasti kättesaadavaks. COVID-19 vaktsineerimisega seotud ametlik info koondub veebilehele vaktsineeri.ee nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Kommunikatsioonitegevused hõlmavad nii igapäevast informeerimist riigi kanalite kaudu, pressisuhtlust kui ka muid laiemaid teavitustegevusi nii eesti- kui ka venekeelsele elanikkonnale.


Kas riik saab keelata ära vaktsiiniskeptilised sõnavõtud?

24.12.2020

Kindlasti tuleb teha vahet objektiivsetel hirmudel ning otseselt väärinfol ja konspiratsiooniteooriatel.

Inimeste ettevaatlikkus uue vaktsiini suhtes on mõistetav. Seepärast on oluline olla empaatiline ning väljendada austust inimeste küsimuste, hirmude ja ärevuse suhtes, tõsta inimeste teadlikkust ravimiohutuse tagamise süsteemist Euroopas. Pakutav informatsioon peab andma inimestele kindluse, et Euroopa Komisjon annab vaktsiinile müügiloa alles siis, kui Euroopa Ravimiamet on hinnanud kõiki vajalikke andmeid, sh ohutust ja efektiivsust. Kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta.

Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. Mõistagi on taunitav ebateaduslike sõnumite ja valeinfo levitamine. Riigi roll on teha teadus- ja tõenduspõhine, adekvaatne ning usaldusväärne info võimalikult lihtsasti kättesaadavaks. Vaktsineerimise puhul on selleks eeskätt ravimiameti ja terviseameti veebilehed.


Mis kuupäevast hakatakse vaktsineerima 70+ inimesi?

29.12.2020

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele ja hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele.

Järgnevalt võimaldatakse vaktsineerimist üle 70-aastastele ja vanematele ja teatud diagnoosidega inimestele.

Täpset kuupäeva, mil 70+ elanikkonna vaktsineerimisega alustatakse, ei ole hetkel võimalik öelda, sest see sõltub Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest ning ka sellest, millal järgmised vaktsiinikandidaadid EL müügiloa saavad.

Eeldades, et 2021. aasta alguses antakse müügiluba ka Moderna vaktsiinile, võiks esialgse hinnangu kohaselt jõuda üle 70- aastaste sihtrühmani hiljemalt 2021. a esimese kvartali lõpuks.


Kas ma saan välisriiki reisida ilma COVID-19 vaktsineerimata?

29.12.2020

COVID-19 vaktsineerimisega seoses ei ole praegu teadaolevalt riigid erisusi kehtestanud, vähemalt mitte Euroopa Liidu piires. Täpsemat infot reisimise ja piirangute kohta on võimalik lugeda Välisministeeriumi kodulehelt.


Kas ja millistel tingimustel võib tööandja vallandada töötaja (nt toitlustusettevõttes), kes keeldub vaktsineerimisest?

29.12.2020

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Tööandja peab kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Enne töösuhte ülesütlemist tuleb arvestada sellega, et TLS § 88 lõige kaks sätestab eelduse, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.


Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid (sh vaktsineerimise kohta)? Kas ma pean tööandjale tõendama oma vaktsineerimist?

30.12.2020

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks. Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima. Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud ametikohtade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

  • ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
  • vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).


Miks Eesti nii vähe vaktsiine praegu saab (võrreldes ülejäänud Euroopa Liiduga)? Mis on vaktsiini jaotamise põhimõtted?

30.12.2020

EL ühishanke eelostulepingutega on Euroopa Liidu liikmesriikidele määratud fikseeritud kogus vaktsiinidoose, mis jaotatakse liikmeriikide vahel pro rata (elanikkonna protsent kogu EL elanikkonnast) alusel, kui ei lepita kokku teisiti. Eesti pro rata kogus EL elanikkonnast on 0,3%. Vaktsiinidoosid tarnitakse tootja poolt liikmesriikidesse järk järgult väiksemate tarnetena, tarnete kogumaht on EL üleselt fikseeritud. Tarnekogused on liikmesriikide vahel samuti jaotatud võrdsetel alustel proportsionaalselt.


Kas on uuritud, kuidas mõjub vaktsiin rasestumisele? Kas see mõjutab naise viljakust?

30.12.2020

Mõju viljakusele on uuritud loomkatsetes (rottidel). Vaktsiiniga seotud toimeid emasloomade viljakusele, tiinusele ega embrüofetaalsele/järglaste arengule ei olnud. Eraldi kokkuvõtet viljakuse osas ei ole tehtud.


Kust tulevad vaktsineeritavate nimekirjad ja kas kellelgi on õigus neid nimekirju muuta/täiendada?

18.01.2021

  1. aasta suve alguses määratleti sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis COVID-19 vaktsineerimise riskirühmad ja lepiti kokku COVID-19 vastase vaktsineerimise üldised põhimõtted. COVID-19 vaktsineerimist alustatakse tervishoiutöötajatest, tervishoiuasutuste töötajatest, hoolekandeasutuste töötajatest ja elanikest, üle 70- aastastest ja teatud diagnoosidega inimestest. Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist kõrgema nakatumisriskiga eesliinitöötajatele ning elutähtsate teenuste osutajatele. Esimesel võimalusel ja piisavate vaktsiinikoguste olemasolul on soov võimaldada vaktsineerimist kõigile soovijatele.

Vaktsineerimine toimub Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koostanud loendi alusel, kus on haigused ja seisundid, mille puhul loetakse inimene riskirühma kuuluvaks. Loend on välja toodud Sotsiaalministeeriumin COVID-19 vaktsineerimise plaanis: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf.

Loend võib muutuda vastavalt vaktsiiniomaduste kokkuvõttele, kus tuuakse muu hulgas välja näidustused ja vastunäidustused. Samuti, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole nimekirjas välja toodud haiguseid või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt mõne harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid. Haigekassa roll on võtta selle loendi alusel välja haigekassa andmekogust (raviarvete ja nimistusse kuuluvuse pealt) inimeste nimekiri vastavate loendis olevate tunnustega.


Kas riik on plaaninud vaktsiini teise doosi edasi lükkamist, et esimese doosi saaks korraga rohkem inimesi?

17.01.2021

Sotsiaalministeeriumi juures 13. jaanuaril kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas ka Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamist ning jõudis kokkuleppele, et seda ei toetata.

Komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et peame toetuma läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem. Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel.


Kas endokrinoloogiliste haigustega inimesed, näiteks kilpnääre on kasvaja tõttu eemaldatud, on covid-19 vatsineerimiseks ebasobivad, kas neil võib tekkida vastunäidustusi?

26.01.2021

Vaktsineerimise vastunäidustuste osas peaks konsulteerima enda perearstiga või teise tervishoiutöötajaga, kes vaktsineerimist läbi hakkab viima. Konkreetse vaktsiini näidustused ja vastunäidustused on leitavad ka vaktsiiniomaduste kokkuvõttest, mis on avaldatud Ravimiameti kodulehel. Moderna vaktsiiniomaduste kokkuvõte: https://ec.europa.eu/health/documents/community-register/2021/20210106150575/anx_150575_et.pdf. Pfizer/BioNTechi vaktsiiniomaduste kokkuvõte: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/comirnaty-epar-product-information_et.pdf.


Piirangud igapäevaelus sh kaubanduskeskused, ühistransport, meelelahutus, kirikud, perekondlikud sündmused

Igapäevaelu sh kaubanduskeskused, ühistransport, meelelahutus, perekondlikud sündmused

18.01.2021

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis

Kohustus kanda maski või katta nina ja suu kehtib avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades (v.a. alla 12-aastastele lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik). Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. See reegel kehtib muuhulgas näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, majutusasutuse fuajees, kuid samuti veekeskustes, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis 50% täituvuse nõue

Kõikides siseruumis asuvates kauplustes, teenuse osutaja teenindussaalides ja kaubandusettevõtte üldkasutatavates ruumides tuleb tagada täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine. Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb kehtima senine 10+2 reegel. Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele oma uksed alates 22-st kuni kella 6-ni. Rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada. Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. Üheski nimetatud kohas pole alates 22.00 kuni 06.00 lubatud klientidel viibida, sh ei ole lubatud sellel ajal ka erapidude korraldamine.

Perekondlikud sündmused

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) võib olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22 klientide jaoks. Avalikuks kasutamiseks mõeldud sauna, spa, veekeskuse rentimisel erapeoks kehtib 2+2 reegel (v.a pered), 50% täituvus, desinfitseerimisnõuded. Turismitalude erapeoks rentimisele piiranguid ei ole. Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, deinfitseerimine).

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond

Ilma statsionaarsete istekohtadeta siseruumides tuleb tagada kuni 50% täituvus . Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, ilma statsionaarsete istekohtadeta kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades. Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada. Statsionaarsete istekohtadeta avalikud üritused peavad lõppema hiljemalt kell 22.
Lisapiirang Harjumaal: siseruumides nii statsionaarsete istekohtadega kui ka ilma statsionaarsete istekohtadeta saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes kehtib 50 protsendi täituvuse piirang.

Kirikud

Kirikud ja teised usuliste talituste toimumiskohad võivad olla külastajatele avatud, kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel armulaual ja teiste sakramentide jagamisel tuleb järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid. Mitmed kogudused kannavad jumalateenistusi üle ka kontaktivabalt interneti vahendusel. Täpsemat infot jumalateenistuste või kiriklike talitluste toimumise kohta saab koguduse kodulehelt või telefonilt.

Eneseisolatsioon

COVID-19 diagnoosiga inimestel on jätkuvalt karantiinikohustus. Lähikontaktsetel on 14-päevane eneseisolatsioonikohustus, mida on võimalik lühendada, tehes koroonatesti mitte varem kui kümnendal päeval pärast viimast kokkupuudet koroonasse nakatunud inimesega.

Jätkuvalt kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue Eestisse sisenemisel riskiriikidest. Eneseisolatsiooniperioodi on sõltuvalt saabumisriigist võimalik lühendada, tehes kaks koroonatesti - ühe kohe Eestisse saabudes ja teise mitte varem kui seitsmendal päeval pärast esimese testi negatiivse tulemuse kättesaamist. Info riikide kohta, kust saabujate suhtes rakendatakse liikumispiirangut ning kelle kodanikel ja elanikel tuleb läbida testimine, avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.

Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad järgmised lisapiirangud:

Alates 18.jaanuarist

  • Võivad restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata. Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis tuleb kanda maski (v.a, kui see ei ole mõistlik, nt süües).
  • Muuseumid ja näitusesaalid võivad olla külastajatele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.

Kuni 1. veebruarini kehtivad järgmised piirangud:

  • Meelelahutusteenuste osutamine on keelatud igal pool, nii kasiinodes, keegli- ja piljardisaalides, täiskasvanute klubides kui ka majutusasutuste ruumides. Suletud peavad olema ka laste mängutoad. Majutusteenuse osutamise kohas võib viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele.
  • Külastajate jaoks peavad uksed sulgema kõik spordiobjektid, seal hulgas spordiklubi, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Välja arvatud individuaalspordiks. Piiranguid ei kohaldata professionaalsetele sportlastele, sealhulgas meistriliiga võistkondadele, koondislastele ja koondise kandidaatidele. Samuti ei kehti piirang erivajadustega inimestele.
  • Keelatud on avalikud koosolekud ja üritused, seal hulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides. Õues tohib avalikest üritustest ja koosolekutest osa võtta kuni 10 inimest.
  • Sisetingimustes on noorsootöö, huvitegevus ja –haridus, täienduskoolitus ja –õpe, samuti sportimine ja treenimine lubatud individuaaltegevusena. Õues on kõik need tegevused lubatud kuni kümneliikmelisele rühmale ja treenerile.


Kas liinitööga ettevõttes on lubatud puhkeruumis toitlustamine, kui jälgitakse kõiki piiranguid?

29.12.2020

Toitlustusasutustele kehtestatud piiranguga ei reguleerita toitlustuse korraldamist õppeasutustes, töökohtades jm, kuhu puudub ligipääs kõrvalistel isikutel.


Liikumispiirangud

Kuidas erinevad liikumisvabaduse piirang, eneseisolatsioon ja karantiin?

14.01.2021

Riigipiiri ületamisel kehtib riskiriikidest Eestisse saabunutele 10 päevane liikumisvabaduse piirang. Täpsema info riskiriikide kohta leiad Välisministeeriumi kodulehelt. Liikumisvabaduse piirangu ajal võib elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral, hankimaks elukoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, õues viibimiseks vältides täielikult kontakti teiste inimestega. Samuti on võimalik elukohast lahkuda edasilükkamatute ja vältimatult vajalike töökohustuste täitmiseks tööandja otsusel ning osalemaks vältimatul perekondlikul sündmusel, kui Eestisse saabumise järgselt on viivitamatult tehtud SARS-CoV-2 PCR test, mille tulemus on negatiivne. Kui riigipiiri ületab kolmandatest riikidest pärit inimene töötamise või õppimise eesmärgil, siis lisaks 10-päevasele liikumisvabaduse piirangule peab kutsuja või tööandja korraldama inimesele esimese testimise viivitamata Eestisse saabumisel ja kordustestimise mitte varem kui 6 päeva möödudes Eestisse saabumisest. Liikumisvabaduse piirangute puhul ei saa inimene haigushüvitist, v.a. haigustunnuste tekkimisel.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.09.2020 korralduse nr 336 nõuded. Eneseisolatsioonist võib COVID-19 haige lahkuda vaid erandjuhtudel (tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni, mille puhul kehtivad inimesele sama korralduse nõuded. COVID-19 nakkusesse haigestunu lähikontaktne võib kodust lahkuda vaid siis, kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga ning elukohast või püsivast viibimiskohast lahkutakse vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral, hankimaks elukoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik ning õues viibimiseks vältides täielikult kontakti teiste inimestega. Samuti võib lähikontaktne kodust eneseisolatsiooni ajal lahkuda, kui ta on on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid või ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kõikidel juhtudel peab inimene võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus väikseim. Eneseisolatsiooni puhul saab haigushüvitist.

Karantiini korral ei tohi inimene oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, selle saab kehtestada VV oma korraldusega või TA haldusaktiga, kui on oht eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse leviku oht nakkuskoldest väljapoole (NETS § 27). Karantiini puhul saab haigushüvitist.


Töötukassa teenused, toetused, hüvitised

Kus ma saan end töötuks registreerida ning taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust?

26.06.2020

Töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust soovitame võimalusel taotleda e-töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avaldusi võetakse vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti ja telefoni teel ning töötukassa esindustes kohapeal.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saate esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel ning vajadusel töötukassa esindustes kohapeal. Soovi korral saadab töötukassa teile taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatate avalduse või taotluse e-postiga, allkirjastage see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

  • helistada infotelefonile 669 6513 või 15501,
  • kasutada kodulehte http://www.tootukassa.ee või
  • saata e-kiri aadressile info@tootukassa.ee.


Kellelt saab abi töövõtulepinguga inimene, kellel on praegu töö peatunud ja sissetulekut ei ole?

14.04.2020

Kui töövõtulepinguga töötanud inimese töö on peatunud (leping ei ole lõpetatud, kuid sissetulek puudub), siis soovitame tal taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Kui tema töövõtuleping on aga lõpetatud, on tal õigus taotleda Eesti Töötukassast töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta on

  1. viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  2. võlaõigusliku lepinguga ja
  3. nüüd kaotanud töö.


Kuidas kavatseb riik lahendada töötuks jäänud juhatuse liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötajate hüvitise probleemi?

14.04.2020

Töötuskindlustushüvitisele on tõepoolest õigus ainult inimesel, kes on

  • viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  • võlaõigusliku lepingu alusel ja
  • nüüd kaotanud töö.

Võlaõiguslik leping on näiteks käsundusleping ja töövõtuleping.

Eesti Töötukassa ei hüvita võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese töötasu tööandjale.

Kui võlaõigusliku lepinguga inimesel ei ole enam tööd, on tal võimalus

  1. registreerida end töötuna ja
  2. taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

NB! Vahel tuleb ette, et käsundus- või töövõtulepingu alusel tehtav töö vastab töölepingulise suhte alusel tehtava töö tunnustele. Sel juhul võib kokkuleppel tööandjaga olla võimalik vormistada selline leping ümber töölepinguks. Kui kokkulepe on saavutatud, peavad tööandja ja töövõtja allkirjastama töölepingu seaduse nõuetele vastava töölepingu ning tegema vastavad muudatused ka töötamise registris. Ümbervormistamisel tuleb arvestada töösuhte tegeliku algamise aega. Loomulikult tuleb sel juhul arvestada ka tööjõumaksude tasumisega.


Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

29.03.2020

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.


Sotsiaalkindlustusameti teenused, pension

Kas Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud ja teenused toimivad?

29.10.2020

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud ja töötavad tavapärases korras, kuid kriitilise vajaduseta soovitatakse teenindussaali mitte tulla. Soovitatav on kasutada e-teenuseid Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/ ja riigiportaalis eesti.ee ning helistada infotelefonil 612 1360.

Taotlusi ja avaldusi saab kontaktivabalt esitada:

  • Läbi iseteeninduse suhtluse
  • Läbi eesti.ee
  • Digitaalse allkirjaga aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • Tavapostiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Oma küsimused ja skaneeritud dokumendid saab ka saata Sotsiaalkindlustusameti e-postile info@sotsiaalkindlustusamet.ee, dokumendid postitada aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Teenindussaalides järgitakse põhjalikke nakkusohu vältimise reegleid:

  • Kliente suunatakse kasutama saalis olevaid käte desinfitseerimise vahendeid.
  • Klienditeenindajad kasutavad isikukaitsevahendeid.

Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste ja pakutavate teenuste kohta saab kodulehelt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/.


Haiguspäevade hüvitamine

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

30.12.2020

Haigushüvitis

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutub ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord ajavahemikul 01.01.2021 – 30.04.2021. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Uus kord kehtib alates 01.01.2021 alanud esmastele haiguslehtedele. Hoolduslehtede hüvitamise kord ei muutu.

  • Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta
  • 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel.
  • Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
  • Arvutamise aluseks oleva teabega saab tutvuda pärast hüvitise laekumist riigiportaalis eesti.ee.

Loe haigushüvitisest lähemalt

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.


Kas mul on võimalik saada haigusleht, et tööle mitte minna, kuigi mu tervis on korras?

09.09.2020

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda. Jälgi oma tervist, tee võimaluse korral kaugtööd ja hoia teistest inimestest eemale.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse haigestumisena. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal, või
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Haigus- ja hooldushüvitist makstakse tavapärasel moel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.


Olen saanud teavituse lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja peaksin end isoleerima. Kas ma saan taotleda haiguslehte?

09.09.2020

Kuivõrd lähikontaktsed peavad end isoleerima teistest, et nakkust mitte edasi kanda, siis on neil õigus haiguslehele, kui see peaks vajalikuks osutuma. Õigus haiguslehele on sõltumata sellest, kas lähikontakti on tuvastatud Terviseameti töötaja või HOIA äpp. Iga lähikontaktne peab haiguslehte taotlema perearstilt. Selleks, et perearst võiks kinnitada, et lähikontakt on toimunud, teeb ta järelpärimise Terviseametile.

Seega, kui sinu lähikontakti on tuvastanud äpp, peaksid sa sellest teada andma Terviseametile, helistades äpis kuvatud numbrile (+372 794 3500). Sealt suunatakse sind edasi sinu regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib sinu lähikontakti. Seejärel on sul võimalik perearstilt haiguslehte taotleda.


Kellel on õigus haiguslehele?

09.09.2020

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt. Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised".

Rohkem infot: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised


Hoolduslehed

Kellel on õigus hoolduslehele?

09.09.2020

Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab haigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud inimesele (st töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Hooldushüvitist saab:

  • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
  • alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
  • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/hooldushuvitis


Kaugtöö turvalisus

Kas kaugtöö on ikka turvaline valik?

17.04.2020

Õigesti ja teadlikult tehes on kaugtöö kindlasti turvaline.

Kuigi olukorras, kus paljud inimesed töötavad kodust, suureneb oht, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks, saab need riskid elementaarseid küberhügieeninõudeid järgides miinimumini viia. Turvaliselt kaugtööle jäädes vähendad ka koroonaviirusega nakatumise võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks.


Ettevaatusabinõud

Millised on soovitused paroolide kohta?

17.04.2020

Kaugtöö ja -õppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Sellega sisenetaks nii tööle, kooli, e-poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse kui ka mängukoobastesse. Kui aga see üks parool peaks lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad!), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis on üks väga oluline abimees oma kontode kindlustamiseks mitmetasemeline autentimine. See tähendab, et isegi kui keegi saab kätte sinu parooli (õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, Sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui Sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib geograafiliselt kaugest kohast või uuest seadmest Sinu meilikontole ligi saada, siis see tal ei õnnestu.


Kas kaugtööks või -õppeks kasutatavaid seadmeid tuleb kuidagi ette valmistada?

17.04.2020

Tee kindlaks, et nii Sinu kui ka Su lapse arvutil või seadmel oleks kasutusel viimane saadaolev tarkvara. See on ülioluline! Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda Sinu arvuti ainuüksi mõnd kahtlast netilehekülge külastades. Kui oskad otsida üles oma nutika teleri, ruuteri ja internetti ühendatud veebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks regulaarselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei saaks kedagi teist rünnata. Sa ei taha ju olla ka küberviiruse edasikandja.

Lisaks on oluline üle vaadata, kas Su seadmete viirusetõrjetarkvara on saanud end regulaarselt uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad Sinu või Su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas ka Su lähedastel on arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrjetarkvara viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.


Olen ettevõtte juht. Millele peaksin erilist tähelepanu pöörama?

17.04.2020

Riigi Infosüsteemi Amet tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT-valdkonna eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ning vastavad lühijuhendid ja õpivideod nii eesti kui ka vene keeles on leitavad siit.

Kuigi sul ei pruugi olla võimalik neid meetmeid enne eriolukorra lõppu rakendada, tasub seda järjekindlalt teha lähi- ja kaugemat tulevikku silmas pidades. Nõnda elad turvaliselt üle nii võimalikud tulevased ühekordsed küberrünnakud kui ka järgmised eriolukorrad. Vt ka: ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda.


Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

17.04.2020

  • Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
  • Ära usu ähvardavaid ja viivitamatut tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
  • Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
  • Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
  • Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Vt ka Riigi Infosüsteemi Ameti blogi värskemaid sissekandeid.


Andmete säilimine

Kuidas kindlustada andmete säilimine?

17.04.2020

Hea viis, kuidas praegusel ebatavalisel ajal oma töö ja õppimisega seotud ärevust vähendada, on andmete varundamine. Keegi ei taha ju tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles, või veelgi hullem, nakatuvad pahavaraga, mis ei lase Sind enam oma andmetele ligi. Tehtud töö kaotamine lunavara või ootamatult üles öelnud seadme tõttu võib olla päris suur probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommerts-pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale, ja kui seadmega midagi juhtub, otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et enda kõige olulisemad andmed varundada. Suuremahuliste andmete korral võib see aidata ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt aga on suurte andmemahtude hoidmine pilvelahendustes kallim kui välisel andmekandjal.

Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks töödokumente üldse tohib pilves hoida või on ettevõtte reeglid teistsugused.


Video- ja telekonverentsid

Millist tarkvara peaks video- või telekonverentsi jaoks kasutama?

17.04.2020

Eelkõige on oluline leppida kolleegide ja lähedastega kokku, milliste suhtluskanalite kaudu eriolukorra-aegne kaugsuhtlus toimub. Samamoodi on näiteks ka Sinu lapsed kokku leppinud oma õpetajate ja sõpradega, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida, et teha kindlaks, millised on lisaks kasutusmugavusele ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Loe läbi kasutustingimused! Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid on Sinu lapse jaoks tema tervise ja heaolu mõistes kõige turvalisemad.

Kuna kaugtöö vajadus kestab nii Eestis kui ka mujal maailmas veel mõnda aega, on tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöörakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid. Pahavara levitamiseks kasutatakse sageli ära mõne videokonverentsitarkvara populaarsust: ohvrile jäetakse mulje, et lingi on talle saatnud mõni selline programm või jagatakse mõne sellise programmiga seotud lehekülgi, kuid tegelikult õngitsetakse seeläbi kasutajaandmeid.

Ministeeriumides või nende allasutustes töötavatele inimestele rõhutab Riigi Infosüsteemi Amet, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe edastamiseks on lubatud kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all (majutatakse teabevaldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristul). Kui sellist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ei tohi AK-teavet videokoosoleku kaudu edastada.


Kultuuri, huvitegevuse ja sporditoetused

Kriisitoetused kultuurile, spordile ja täiskasvanute huvitegevusele

08.01.2021

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12.12.2020–27.12.2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12.12.2020–10.01.2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.


Kasutamata jäänud piletid ja nende hüvitamine

Kuidas toetab riik kultuuri- ja spordiürituste korraldajaid, asutusi ja vabakutselisi, kes kannatavad koroonakriisi tõttu suurt kahju?

14.01.2021

Kultuuri- ja spordivaldkonna toetused valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Kultuurikorraldajad, kultuuri- ja spordiettevõtted ning organisatsioonid saavad toetust ainult ühest toetusallikast perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest, kas Kultuuriministeeriumist või Töötukassast tööjõukulude kompenseerimiseks.

Spordivaldkonnale suunatavad toetused perioodiks 28. detsember kuni 17. jaanuar Harjumaale ja Ida-Virumaale on planeeritud ainult Töötukassa kaudu. Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavad toetused on mõeldud perioodi eest 12.12.2020–27.12.2020 Harjumaa ja Ida-Virumaa ning 12.12.2020–10.01.2021 muu Eesti kohta. Taotlusvoorud avatakse jaanuari kuu jooksul. Taotlusi menetleb eri valdkondades Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA.

Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.


Raamatukogud

Millised piirangud kehtivad raamatukogudele?

22.01.2021

Raamatukogu siseruumides asuvates lugemis-, teenindus- või internetisaalides ning teistes üldkasutatavates ruumides tuleb tagada täituvus kuni 50% ning selle raames tuleb järgida ka 2 + 2 reeglit.

  • 50% piirangu täituvuse tagamiseks tuleb esmalt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%. 2 + 2 reegli järgimise tagamiseks tuleb 50% jagada neljaga, et igale külastajale jaguks 4 m2; piirang ei kehti koos liikuvatele perekondadele, iga päev samas lasteaiarühmas käivatele lastele ja erivajadustega inimestele või kui tingimusi ei ole võimalik mõistlikult tagada. Raamatukogu iga saali uksele tuleb panna silt selle kohta, mitu külastajat võib samal ajal ruumis viibida.
  • Ülerahvastatuse vältimiseks tuleb vajaduse korral kasutusele võtta eelregistreerimise süsteem.
  • Internetiarvutites on meelelahutuslik tegevus keelatud. Lubatud on kasutada Riigi Teatajat, külastada kohaliku omavalitsuse ja riigi veebilehti, tasuda arveid, kasutada postkasti ja teha muid igapäevaeluks olulisi tegevusi.
  • Ühiskasutatavaid esemeid (nt internetiarvutit) tuleb iga kasutuskorra järel desinfitseerida. Raamatukogu peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste järgi.
  • Kui külastaja vajab internetiarvuti või teenuste kasutamisel siseruumis abi, tuleb järgida 2 + 2 reeglit või lähikontakti aega minimeerida.

Piirangud raamatukogudele Ida-Virumaal ja Harjumaal (sh Tallinnas) kuni 31.01.2021 (k.a):

  • keelatud on meelelahutusteenuste osutamine siseruumides ja õuealal. Piirangud ei kehti veebiüritustele ning kontaktivabadele üritustele ja teenustele:
  • raamatukogus on avalikud üritused (statsionaarse istekohaga ja istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sh konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid) keelatud ning suletud on raamatukogus või selle ruumides tegutsevad kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näitused ning toitlustuskohad (lubatud on kaasa ostmine).
  • suletud on ka raamatukogu ruumides tegutsevad spordiklubid. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes. Külastajad ei või nimetatud teenuse osutamise kohas viibida. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha töötajatele ja teenindamiseks vajalikele isikutele.
  • Raamatukogu näitusesaalid võivad olla alates 18. jaanuarist külalistele avatud kui järgitakse 50% täituvuse nõuet, 2+2 reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist.
  • Siseruumides ja õuealal on huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe keelatud. Ka kõigi nende tegevustega seotud esemete kohapeal kasutamine on keelatud (nt video- ja lauamängud, mängulauad). Võimaluse korral tuleb pakkuda kojulaenutust.
  • Piirangud ei kehti veebiüritustele ning kontaktivabadele üritustele ja teenustele. Huviharidus, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe (sh individuaalkoolitus) tuleb teha veebis.
  • Raamatukogu külastajatele tuleb soovitada kontaktivabade ja veebiteenuste kasutamist.
  • Raamatukogusid ei suleta, kuid avalike ürituste piiranguid Ida-Virumaale ja Harjumaale on soovitatav rakendada kõigis maakondades üle Eesti.
  • Asutus võib kehtestada allpool nimetatutest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Raamatukogu siseruumides tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • Kohustuslik on kanda maski või katta nina ja suu avalikes siseruumides (raamatukogu lugemissaalides, internetipunktides, teeninduskohtades, konverentsidel, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes, täiendkoolitusel, täiendõppes, avalikel üritustel ning koolitusel). Erandiks on alla 12-aastased lapsed; inimesed, kel see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik; erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma; vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

  • Kõigis raamatukogu avalikes siseruumides kehtib 2+2 reegel, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad (ei kehti koos liikuvale perekonnale).

  • Võimalusel eraldada raamatukogusse sisenemise ja väljumise teekond.

  • Võimalusel hoida uksed avatuna, et vältida ukselinkide katsumist.

  • Raamatukogu tagab külastajatele võimalused käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

Täpsemat juhendit raamatukogude töö korraldamiseks saab lugeda kultuuriministeeriumi koduleheküljelt


Sporditegevus, välirajatised, treeninglaagrid

Millised piirangud kehtivad spordivõistlustele?

14.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal on spordivõistlused lubatud vaid siseruumides professionaalidele 50% täituvusega kuni 250 inimest, pealtvaatajad on keelatud.

Mujal Eestis on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.


Mis piirangud kehtivad treeningutele ja sportimisele?

18.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal on alates 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a sportimine ja treenimine lubatud järgmistel piirangutega:

Välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelistes gruppides (pluss juhendaja).

Sisetingimustes lubatud, kui on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga. Piiranguid ei rakendata õppekavajärgsele tegevusele. Formaalhariduses arvestatakse rühmapiirangul seda, et ei ole põhjendatud mitte lubada tegevusi rühmades, kes klassitundides iga päev kokku puutuvad.

Tegevusi tuleb läbi viia individuaaltegevusena. See tähendab, et isik võib üksinda või juhendajaga sportida või treenida, individuaaltundi läbi viia või läbi viia muud tegevust ning teistest individuaaltegevuste või -õppe läbiviijatest tuleb tagada vähemalt 2-meetrine vahemaa. Tegevuste välisel ajal, näiteks üldkasutatavates ruumides, kehtib läbivalt 2+2 reegel. 2+2 reegel ei kohaldu peredele, kes võivad koos näiteks sportida. Samuti tuleb tegevuse läbiviimisel kanda maski, välja arvatud siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Maski ei pea kandma ka alla 12- aastased lapsed.

Individuaaltreeningu all peetakse silmas individuaalset (sportlane-treener), füüsiliselt distantseeritud sportlikku tegevust, mis viiakse läbi kindlal kokkulepitud ajal ja kohas. Seega ei ole piirangute kehtivuse ajal lubatud kontaktspordialad (näiteks judo, poks ja maadlus).

Piirang ei kohaldu riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Mujal Eesti (va Harjumaa ja Ida-Virumaa) on sportimine ja treenimine alates 11. jaanuarist lubatud järgmistel tingimustel:

Välistingimustes:

  • rühmas on kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Osalejate arvu piirmäära ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Sisetingimustes:

  • rühmas on kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ei puututa kokku teiste rühmadega (nt spordihallis treeniva teise 11 liikmelise grupiga sh nii saabumisel, lahkumisel, tegevusel treeningpaigas), välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad;
  • tagatud on ruumi kuni 50% täituvus;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik (nt spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda);
  • tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Osalejate arvu piirmäära ja ruumi täituvuse nõuet ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.


Kas siseruumis toimuv spordivõistlus võib toimuda, kui osalejaid on üle 250, aga kõik osalejad korraga platsil ei ole?

18.01.2021

Mujal Eestis (va Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal) on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal ei ole spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) lubatud, välja arvatud spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.


Kas koolide ujulad ja saunad on erakasutajale avatud?

18.01.2021

Kuni 31. jaanuarini (ka) ei või Ida-Virumaal ja Harjumaal sh Tallinnas, viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides, saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates välja arvatud individuaalspordiks. Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga.

Mujal Eestis ei ole erakasutajatel keelatud saunades ega ujulates viibida. Samas tuleb lähtuda tegeliku tegevuse läbiviimisest koolide ujulas, kui tegevus on olemuslikult seotud huvitegevusega- või haridusega, sportimisega või treenimisega, siis tuleb järgida nendele kehtestatud piiranguid.


Mis on vaja Eestis rahvusvahelise võistkondliku spordivõistluse korraldamiseks Eesti korraldaja poolelt?

19.01.2021

Alates 11. jaanuarist on spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused lubatud (välja arvatud Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal) ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele.
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
  • võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 11. jaanuarist lubatakse spordivõistlused Harjumaal ja Ida-Virumaal ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
  • pealtvaatajad ei ole lubatud;
  • spordivõistlusel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  • spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumis kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
  • õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
  • desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Täpsem info ja COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele on leitav kultuuriministeeriumi koduehelt.


Ajateenistus

Kuidas ajateenijale väeossa pakki saata?

12.01.2021

Väeosadesse saab pakke saata posti teel. Pakile tuleb kirjutada ajateenija nimi ja allüksus (pataljon). Et pakkide kättetoimetamine võib aega võtta, ei tasu pakiga saata kiiresti riknevaid tooteid. Tallinnas paiknevatesse väeosadesse (merevägi, staabi- ja sidepataljon, vahipataljon) võib paki tuua ka väeosa pääslasse. Seal on loodud turvalised võimalused paki vastuvõtmiseks.

Aadressid, kuhu pakid saata

  • Kuperjanovi jalaväepataljon: Kose tee 3a, 65603 Võru, Võru maakond
  • Tapa sõjaväelinnak: Loode 35, 45106 Tapa, Lääne-Viru maakond
  • Paldiski sõjaväelinnak: Rae põik 1, 76806 Paldiski, Harju maakond
  • Jõhvi sõjaväelinnak: Pargi 55, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond
  • Staabi- ja sidepataljon: Filtri tee 12, 10132 Tallinn
  • Miinisadam (merevägi ja vahipataljon): Tööstuse 54a, 10416 Tallinn


Mis juhtub ajateenija või tegevväelasega, kes haigestub koroonasse või puutub kokku koroonahaigega?

12.01.2021

Haigestunud ajateenija isoleeritakse teistest kuni ravi lõpuni.

Ajateenijad ja tegevväelased, kes on potentsiaalselt koroonahaigega kokku puutunud, jäävad aktiivsest väljaõppe tegevusest kõrvale kaheks nädalaks. Sel ajal tuuakse sõdurile termosega väeosa sööklast toitu ja jäetakse talle ukse taha. Tühjad termosed desinfitseeritakse. Nii väljaõppelt eraldatud kui ka väeosades väljaloata sõduritega saad Sa ühendust, kui helistad talle mobiilile. Sul on võimalik talle ka linnakusse pakk saata, kas posti teel või jättes oma paki väeosa pääslasse.


Kuidas mõjutab koroonaviirus ajateenijate väljalubasid ja puhkuseid?

12.01.2021

Ajateenijatele väljalubade andmist või piiramist puhkuseni jäänud aja jooksul otsustab iga üksuse ülem. Otsustamisel lähtuvad ülemad viiruse leviku tõkestamise meetmetest konkreetses üksuses.


Milliseid meetmeid rakendab kaitsevägi viiruse leviku tõkestamiseks?

12.01.2021

On rakendatud distantsi hoidmine, maskide kandmine, isikukaitse- ja hügieenivahendite kasutamine. Ajateenijate väljaõppes on üksuste vahelised kontaktid viidud minimaalseks. Haigestunutega kokku puutunud ajateenijad jätkavad teenistust isolatsioonis. Tegevväelaste ja ametnike teenistuse korraldamiseks on ülemad saanud ülesande koostada kaugtööplaan, koosolekud toimuvad virtuaalselt.


Kuidas on korraldatud Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töö?

12.01.2021

Arstlikku komisjoni kutsutakse kutsealused kindlaks kellaajaks ning ükshaaval. Kõikidele tagatakse isikukaitsevahendid ning pinnad puhastatakse pärast iga kutsealuse vastuvõttu.

Enne arstlikku komisjoni ava kindlasti oma e-terviseandmed patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning sisesta kaitseväeteenistuse veebi www.kaitsevaeteenistus.ee enda kontonumber, soovi korral ka usuline veendumus.


Kaitsevägi

Millised tegevusi on kaitsevägi ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

12.01.2021

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumist välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kõik välismaalt saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on välismaal kokku puutunud inimestega, kes võivad olla potentsiaalsed viirusekandjad.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti-sisese ürituse asjus otsuse ürituse toimumise või ära jätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuse ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Haigusnähtudega teenistujatel tuleb jääda kaugtööle.

Kaitseväe juhatajal on sõltuvalt olukorrast õigus seada kaitseväelastele liikumispiiranguid ning väeosade ülemate pädevuses on väljaloale lubamine.


Kuidas kaitsevägi juba haigestunud või koroonakahtlusega inimesed teistest eraldab?

12.01.2021

Ettevaatusabinõuna rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini – teistest eraldatud ruumidesse – paigutatakse haigestunud teenistujad. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud viirusekandjaga kokku puutuda.


Välismissioonid

Kuidas mõjutab koroona välisoperatsioonidel teenivate Eesti kaitseväelaste tegevust ja ülesandeid? Kas sõdurid tuuakse tagasi koju?

12.01.2021

Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt sellele, kuidas olukord muutub, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

Seoses koroona levikuga on suur osa maailma riike seadnud sisse riiki sisenemise keelu või piirangud. Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, välja- ega sisselende suures osas ei toimu, võib pikeneda välisoperatsioonidel teenivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni kaks kuud või kuni taastub lennuliiklus.


Kuidas on tagatud välisoperatsioonidel teenivate sõdurite turvalisus ja kaitse koroona eest?

12.01.2021

Sõjaliste operatsioonide juhtstaabid on juba rakendanud ja rakendavad vajadusel veel mitmesuguseid muid piiranguid seoses üksuste tegevuste ja ülesannetega operatsioonil, et isikkoosseisu turvalisus oleks tagatud ja koroonasse nakatumine välistatud.

Lisaks üldtuntud hügieeninõuete rakendamisele piiratakse vajadusel täiendavalt inimeste liikumist, samuti kokkupuuteid tsiviilelanikega. Operatsioonipiirkonda liikujatele ning sealt naasjatele rakendatakse lisaks erinevate riikide kehtestatud karantiini- ja isolatsiooninõudeid.


Mis juhtub, kui välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane haigestub koroonasse?

12.01.2021

Kõigile sõjalisel operatsioonil haigestunutele on tagatud igakülgne arstiabi vastavalt seni toiminud korraldusele. Kaitseväel on olemas võimekus kõik haigestunud või meditsiiniabi vajavad kaitseväelased erakorraliselt koju transportida.


Kas koroonaviiruse levik mõjutab kuidagi nende sõdurite kojujõudmist, kelle teenistusaeg praegu lõppeb?

12.01.2021

Pandeemia ning sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võib üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemik pikeneda. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja sellele, kuidas olukord muutub.


Miks kaitseväelased ei saa tulla ettenähtud ajal välisoperatsioonilt Eestisse puhkusele?

12.01.2021

Suur osa maailma riike on kehtestanud praegu riikidesse sisenemise keelu või piirangud. Samuti rakendatakse riiki saabumisel kohustuslikke karantiiniperioode. Lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad oma lende. Praeguses olukorras on igasugune rahvusvaheline liikumine ning riigipiiride ületamine kahjuks raskendatud.

Piirangud ja keelud on kehtestanud enamik riike, kus Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel osalevad või läbi mille kaitseväelasi operatsioonipiirkonda ja koju transporditakse. Seetõttu on inimeste operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi toimetamine raskendatud. Kui me mõtleme veel lisaks välisoperatsioonidel teenivate sõdurite viirusesse nakatumise riski maandamisele, siis on mõistlik sõdurite rahvusvahelist liikumist vältida, kuni liikumine on ohutum.


Peod ja vastuvõtud

Kas majutusteenuse osutamine puhkemaja poolt ja erapidude pidamine kliendi poolt on hetkel seaduslik? Tegemist ei ole avaliku üritusega.

22.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms.

Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis on majutusteenuse kohad avatud ja meelelahutusteenuse pakkumine seaduslik.

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) võib olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22.00 klientide jaoks.

Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).


Kas restoranis on lubatud korraldada erapidusid?

14.01.2021

Jah, tohib (v.a. Harjumaal ja Ida-Virumaal), vastavalt tingimustele, mis on toodud VV korralduse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud punktis 91. Selle kohaselt võivad kliendid viibida toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • 10+2 reegel ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kuni 10 isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta;
  • siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • teenuse osutaja tagab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud. (Nimetatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Nimetatud lahtiolekuaja piirang ei kehti tankla kohta, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.);
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 18. jaanuarist 2021 võivad Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal olla restoranide ja kohvikute ning muude toitlustusasutuste ruumid olla klientide jaoks kohapealseks ajaviitmiseks avatud ajavahemikul 6.00-19.00. Arvestada tuleb kuni 25 protsendiga ruumi täitumuse nõudest, ehk kliendid peavad viibima ruumis hajutatult, ruumis liikudes tuleb arvestada 2+2 reeglit, mis ei laiene perekondadele. Toidu kaasamüügi ajale piiranguid ei seata.


Kas erapidu tohib pidada turismitalus, spordisaalis ja teistes kohtades, mis ei ole avalik koht, restoran, kohvik ega baar?

22.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis võib turismitaludes eraüritusi korraldada. Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22 klientide jaoks.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud sauna, spa, veekeskuse rentimisel erapeoks kehtib 2+2 reegel (v.a pered), 50% täituvus, desinfitseerimisnõuded.


Pulmade pidamine

Kas abielluda saab? Millised eritingimused kehtivad?

20.11.2020

Abielu registreerimisel asutuses kehtivate nõuete teadasaamiseks tuleb ühendust võtta selle kohaliku omavalitsuse, vaimuliku või notariga, kes abielu sõlmib.

Isikliku koosviibimise korraldamisel on eriti oluline kaitsta just vanemaealisi ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi, sest neid ohustab koroonaviirus kõige rängemalt. Perekondliku koosviibimise korraldaja vastutustundlik suhtumine aitab tõkestada viiruse levikut ja ära hoida uusi ohvreid.

Pulmakülaliste arvu kavandamisel veenduge, et kõigil oleks piisavalt ruumi, et soovi korral hoida teineteisega ohutut distantsi. Enne tavapärast embamist või kätlemist mõelge, et see võib soodustada viiruse levikut.

Täpsemat infot selle kohta, kuidas koroonaviirusest hoiduda, leiate lehelt: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine. Soovitame kõikidel inimestel selle infoga enne üritusel osalemist tutvuda.


Kas majutusteenuse osutamine puhkemaja poolt ja erapidude pidamine kliendi poolt on hetkel seaduslik? Tegemist ei ole avaliku üritusega.

22.01.2021

Harjumaal sh Tallinnas ja Ida- Virumaal võivad külastajad ajavahemikus 28. detsember kuni 31. jaanuar (ka) viibida majutusteenuse osutamise kohas nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu toitlustus (välja arvatud toidu kaasamüük), seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms.

Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.

Mujal Eestis on majutusteenuse kohad avatud ja meelelahutusteenuse pakkumine seaduslik.

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis (nt restoranis, kohvikus) ning meelelahutsusteenuse osutamise kohas (ööklubi, kasiino jne) võib olla korraga 10 inimest, kes järgmise 10 inimeselise grupiga hoiavad 2 m vahet, samuti suletakse asutus kl 22.00 klientide jaoks.

Küll aga soovitame suuremad erapeod edasi lükata või teha neid järgides usaldusmeetmeid (distantsi hoidmine, vajadusel mask, desinfitseerimine).


Matused, surnukeha käsitlemine

Kas matuseid tohib endisel moel korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

22.01.2021

Matuseid tohib korraldada, kuid oluline on:

  • hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik,
  • lähtuda mõistlikkusest.

Lisaks soovitame vältida siseruume ja pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Tuleb arvestada ka, et Harjumaal sh Tallinnas ja Ida-Virumaal on 28. detsembrist kuni 31. jaanuarini (ka) toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalid klientidele avatud ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks.

Välismaalastel on matustele tulekuks võimalik erandkorras Eesti viisat taotleda:

  • Eesti välisesindustest,
  • piiripunktis (põhjendatud juhul, kui polnud viisat võimalik saatkonnast taotleda).


Kas koroonaviiruse tõttu surnuga tegelemisel on vajalikud mingisugused erimeetmed?

25.01.2021

Koroonaviiruse tõttu surnu lähedased ja leinajad ei tohi surnukeha puudutada. Lubatud on nii matmine kui ka tuhastamine. Nakkusohutuse seisukohast on eelistatum tuhastamine, kuid kindlasti ei ole see kohustuslik ja sõltub lähedaste soovist.

Avatud kirstuga matus on lubatud tingimusel, et leinajad surnukehaga kokku ei puutu. Matusetalitusel leinajate ohutuse tagamine on matusekorraldaja kohustus.

Ärasaatmisel oleks soovitav lähtuda inimeste hulga puhul minimaalsuse põhimõttest, et vähendada nakkusohtu. Lisaks tuleb hoiduda kogunemisest siseruumides ja võimalusel pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Terviseamet on andnud välja juhised COVID-19 nakkusega või nakkuskahtlusega surnute käitlemiseks nii haiglates kui matusebüroodes (juhised matusebüroodele).

Erimeetmed puudutavad surnukeha säilitamist, kremeerimist ja matmiseks ettevalmistamist. Võimalusel tuleb minimeerida surnukehaga otsest kontakti nõudvaid protseduure ja järgida ettevaatusabinõusid, kasutades spetsiaalseid isikukaitsevahendeid.


Isik põeb hetkel COVID-19 haigust, samal ajal suri tema lähedane. Kes lähedase maha matab?

18.01.2021

Covid-19 positiivsele kehtib eneseisolatsiooni aeg 10 päeva. Loodetavasti saab lähedase surnukeha hoida kas haigla või matusebüroo külmakambris kuni COVID-19 haige patsiendi isolatsiooniaja lõpuni. Siiski, kui tekivad probleemid, soovitame abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.


Kohtute töö

Milline on kohtute töökorraldus pärast eriolukorra lõppu?

27.08.2020

Kohus lähtub töökorralduses sellest, et kohtusse tulla oleks ohutu.

Kohtusaalis kehtib hajutatuse reegel, soovitatav on kasutada isikukaitsevahendeid ja haigena peab püsima kodus.

Kui menetlusosaline on haigestunud, annab ta sellest teada ja siis on kohtuniku otsustada, kuidas edasi toimetatakse.


Prokuratuuri töö

Kas prokuratuuri poole saab pöörduda tavapärases korras?

29.10.2020

Prokuratuur täidab oma ülesandeid tavapärases korras. Toimub kodanike vastuvõtt. Avaldusi saab saata nii elektrooniliselt kui ka paberil. Prokuratuuriga on võimalik ühendust saada telefoni ja e-kirja teel, kontaktid leiab Prokuratuuri kodulehelt https://www.prokuratuur.ee/.


Vanglate töö

Millised piirangud kehtivad vanglates? Kuidas saada infot vanglas viibiva lähedase tervise kohta?

06.01.2021

Viiruse leviku ohu tõttu on kõikides Eesti vanglates peatatud pikaajalised kokkusaamised. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad kõikides vanglates vaid klaasiga eraldatud ruumis. Samuti toimuvad kokkusaamised vanglate avaosakondades. Kokkusaamiste piirangud ei puuduta kohtumisi vangi kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ning konsulaartöötajaga.

Vanglate infotelefonidelt saab küsida juhiseid, kuidas saada teavet vangis viibiva lähedase kohta:

  • Tallinna vanglast saab infot küsida telefonil 612 7539,
  • Tartu vanglast saab infot küsida telefonil 750 0806,
  • Viru vanglast saab infot küsida telefonil 663 7900.

Kuna telefoni teel ei ole võimalik tuvastada helistaja isikut, siis palume vangis viibiva lähedase terviseseisundi kohta saata küsimus digiallkirjastatud vormis vastava vangla aadressile:

  • Tallinna Vangla: talv.info@just.ee
  • Tartu Vangla: tartu.vangla@just.ee
  • Viru Vangla: viruv.info@just.ee

Lähedastele jagatakse infot tingimusel, et vang on andnud selleks oma nõusoleku. Kui vangla on tuvastanud küsija isiku ning saanud vangilt nõusoleku enda terviseandmeid lähedasele jagada, vastab vangla vangi tervist puudutavatele küsimustele hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.

Vaata lisaks ka www.vangla.ee.


Teadusnõukoja töö

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

08.01.2021

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer,
  • Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Kuni 2020. aasta lõpuni oli teadusnõukoja liikmeks ka Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel, kelle vahetas välja Andero Uusberg.


Eriolukorra õigusaktid

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

21.08.2020

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert@riigiteataja.ee.

Lisaks sellele on COVID-19 tõkestamisega seotud valitsuse korraldused nähtavad ka Vabariigi Valitsuse kodulehel www.valitsus.ee ning COVID-19 erilehel www.kriis.ee


Kohalike omavalitsuste töö


Prügimajandus, jäätmekäitlus

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

24.05.2020

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.


Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun kodus nagu kõik, siis kuidas on jäätmete sortimisega?

01.04.2020

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võid jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätid ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutad näiteks kauplustes käimiseks vms, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.


Kas tohin jäätmed igasuguse nakkusohu vältimiseks lõkkes ära põletada?

18.11.2020

Ei. Jäätmete põletamine lõkkes ja koduses küttekoldes on keelatud, kuna selle käigus eraldub tervisele kahjulikke mürgiseid ühendeid.


Majandusolukord

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

31.08.2020

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.


Kui palju maksab kriisist väljatulek?

31.08.2020

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks võtab riigikassa laene ja emiteerib võlakirju ligikaudu 3,5 miljardi euro mahus. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks prognoosi järgi ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.

Ülevaadet jooksvatest majandusnäitajatest saab jälgida aadressil fin.ee/koroonakriis


Kuidas riik kriisist mõjutatud ehitusettevõtteid toetab?

05.01.2021

Lisaeelarve sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Ehitussektorile eraldatakse 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada.

Riigi kui tellija rolli suurendatakse juba sel aastal, aga põhilised väljamaksed tehakse ettevõtetele järgmistel aastatel.

Kõige olulisem on võtta praegu esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud, kuna suurte taristuobjektide rajamisel on väga keeruline protsessi kiirendada.

  • Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot plaanitud selleks, et püstitada korter- ja väikeelamuid ning kaasrahastada rekonstrueerimist.
  • Teedeehituseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ja Transpordiametile (1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks) 10 miljonit eurot.
  • Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot ja selle võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.


Psühholoogiline abi

Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

09.10.2020

  • Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
  • Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
  • Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
  • Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
  • Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
  • Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja www.lasteabi.ee.
  • Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
  • Hingehoidu saab hingehoiutelefonilt 116 123. Helistama on oodatud kõik sõltumata religioonist ja maailmavaatest, et saada tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks.
  • Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
  • Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
  • Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga.


Lasteabi

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

28.03.2020

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle Eesti ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste asjus nõu.

Nõu saab küsida ka e-kirja teel, kirjutades e-posti aadressile info@lasteabi.ee. Samuti võib kasutada veebinõustamist lasteabi kodulehel www.lasteabi.ee.

Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele. Kõik pöördumised salvestatakse.

Lasteabitelefoni leiab ka Facebookist ja nutiseadmetest äpina, kasutades mõlemas otsingusõna „Lasteabi“.


Ohvriabi

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

27.04.2020

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi.

Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks.

Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel oma murest rääkida, saab kasutada ka veebinõustamist veebilehel palunabi.ee.

Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäev läbi ja kolmes keeles.

Ööpäevane kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel vajalikku abi saada.

Näiteks saab kannatanu politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures.

Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefonile helistada numbril +372 614 7393.


Maksude maksmine

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

14.05.2020

  • Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 18. maini.

  • Alates 18. maist vähendatakse intressimäära seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võib MTA intressimäära vähendada 50 kuni 100 protsenti.

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada. Samuti on võla ajatamine vajalik paljude riigipoolsete toetusmeetmete taotlemiseks.

  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.

  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.


Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

24.05.2020

Maksu- ja Tolliameti teenindussaalid taasavati 18. mail. Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel ning saalide ooteruumid jäävad suletuks. Füüsilise isiku tuludeklaratsioone võetakse nii elektrooniliselt kui ka paberil vastu 30. juunini.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient@emta.ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo@emta.ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks@emta.ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient@emta.ee ja telefonil 880 0811.


Toetusmeetmed ettevõtetele

Milliseid lisateenuseid pakub KredEx kriisist mõjutatud ettevõtetele?

17.12.2020

KredExi meetmete paketid on välja töötatud kriisi kulgemise võimalike stsenaariumite jaoks ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi pakub KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames ettevõtetele järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab selleks sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot.
  • Käibelaen – KredEx saab 500 miljonit eurot käibelaenu andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen – 50 miljonit eurot investeerimislaenu andmiseks, et ületada koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad KredExi kodulehelt.


Milliseid toetusmeetmeid pakub EAS ettevõtetele koroonakriisi mõjude leevendamiseks?

17.12.2020

EAS on pakkunud ja pakub ka edaspidi koroonakriisi mõjude leevendamiseks mitmeid toetusprogramme.

Täpsem info EAS-i koduleheküljelt.


Füüsilisest isikust ettevõtjad

Mida peaks silmas pidama FIE?

12.05.2020

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.


Pangandus

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

12.05.2020

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.


Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

28.04.2020

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

  • laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.


Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

28.04.2020

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

  • mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.


Mis on laenu- või maksepuhkus? Millal saan seda kasutada?

28.04.2020

Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa maksete tasumine teatavaks ajaks edasi (eluasemelaenude puhul üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks). Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmises.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel laenuandjaga. Üldjuhul sõlmitakse selline kokkulepe sissetulekute ajutise vähenemise tõttu. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu laenuandja poole. Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.



Milliseid leevendusi pakutakse väike- või kiirlaenu võtnutele?

28.04.2020

Klientidele, kelle maksevõime on vähenenud, võib laenuandja anda maksepuhkust. Tarbimis- ja väikelaenu ning liisingu puhul on maksepuhkuse pikkus üldjuhul 3–6 kuud.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.


Millised on väikeettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Väikeettevõtjad saavad maksepuhkust taotleda üldiselt lihtsustatud korras nagu eraisikudki.

Keskmise suurusega ettevõtjate puhul lähtutakse ettevõtja olukorrast ja vajadustest.


Millised on suurettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Suurettevõtjatega tegeletakse juhtumipõhiselt.

Lisaks kavandab KredEx abimeetmeid, mis võimaldavad kasutada olemasolevate laenude proportsionaalset käendust (50% laenusummast) või fikseeritud käendust (35% laenusummast).

Maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot või ettevõtja 2019. aasta kahekordne palgakulu koos sotsiaalmaksuga. KredExi meetmete esialgne maht on vaid 100 miljonit eurot, ilmselt on vaja seda suurendada.


Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

11.04.2020

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada. Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega. Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/.


Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

09.04.2020

Jah, tõepoolest soovitame maksta

  • eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
  • pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Koroonaviirus võib säilida saastunud metall-, plast- ja roostevabal pinnal kuni 72 tundi, poorsel materjalil (paber, papp) kuni 24 tundi.


Haiglate ja kliinikute töö

Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

30.03.2020

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.


Hambaravi

Kas hambaarstid võtavad vastu plaanilisi patsiente? Millised reeglid kehtivad hambaravi puhul?

02.12.2020

Plaaniline hambaravi on lubatud. Kehtivad reeglid nakkuse leviku vältimiseks.

Kliinikusse saabudes pead desinfitseerima käed ja laskma mõõta kehatemperatuuri (kontaktivabal meetodil), lisaks pead täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni.

Kui Sul on hingamisteede haiguse tunnuseid (köha, nohu) ja/või palavik, siis Sa plaanilisele ravile ei pääse.

Visiidile tule võimalusel üksinda ja täpselt õigeks ajaks. Alaealiste või saatjat vajavate patsientidega võib olla kaasas üks saatja. Kui saabud varem, võidakse Sind paluda oodata kliinikust väljas, et vahemaa teiste külastajatega oleks vähemalt 2 meetrit.

Hambaravikabinetis on äärmiselt oluline tarvitada kõiki ettevaatusabinõusid, sest protseduuride käigus tekib pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas on oht nakkuse levikuks väga kõrge ja ohtusmeetmed selle võrra rangemad.

Ägeda hambavalu korral konsulteeri esmalt oma hambaarstiga, kes saab Sind nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid või osutada võimalusel vältimatut abi.

Sul on võimalus pöörduda tasuta vältimatu hambaravi saamiseks hambakliinikute poole, kellel on Haigekassaga leping - kontaktid leiad Haigekassa lehelt. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.


Eriarsti tühistatud ajad

Kas ja kuidas toimuvad eriarsti vastuvõtud tervishoiuasutustes?

25.01.2021

Eriarsti vastuvõtud ja plaaniline ravi toimuvad, kuid haiglates ja tervishoiuasutustes on erinevad nõuded vastuvõtule pöördumise, uuringute ja protseduuride osas. Näiteks võib olla vajalik eelnevalt negatiivse koroonatesti andmine või maski kandmine.

Täpset infot raviasutuse nõuete kohta saab raviasutuse kodulehelt või infotelefonilt. Samuti saab pöörduda oma perearsti poole või helistada perearsti nõuandeliinile 1220.

Tervishoiuasutustes on soovitatav hoida distantsi, pesta või desinfitseerida käsi, kanda maski, kasutada HOIA mobiilirakendust.

Inimesed, kellel on diagnoositud koroonaviirus, samuti nende pereliikmed või teised nendega koos elavad inimesed, peavad jääma koju.


Perearstide töö, retseptid

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

12.01.2021

Eestis viibivad välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Perearsti kaudu suunatakse testimisele kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid olenemata vanusest, kaasuvatest haigustest ja ravikindlustuse olemasolust, sh patsiendid, kes ei kuulu perearsti nimistusse.

Ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomitega patsiendid (nii perearstiga kui perearstita) võivad pöörduda ka perearsti nõuandeliini 1220 poole (24/7, sh ka pühade ajal), kust neid suunatakse vajadusel arsti poolt COVID-19 testimisele (saatekirju väljastatakse E-P 8.00-22.00). Perearsti nõuandetelefonil nõustavad perearstid ja pereõed nii eesti kui ka vene keeles. Ingliskeelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00-st kuni 17.00-ni.

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 52 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale ( jäädes vahemikku 58-75 eurot). Tasulist testimist osutavad:

Täpsem info on leitav ka aadressilt www.koroonatestimine.ee.

Oluline info:

  • Proovi andmisele tulles on kohustuslik kanda maski.
  • Proovi andmisele tuleb tulla täpselt kokkulepitud ajal (mitte varem ega ka hiljem).
  • Tulemused väljastatakse enamasti 24-48 tundi pärast proovi andmist testi teostanud asutuse poolt kokkulepitud viisil.
  • Tulemused on nähtavad Eesti isikukoodiga inimestel ka digilugu.ee keskkonnas.
  • Testitulemused raporteerib labor Terviseametile, kes positiivse tulemuse puhul võtab ühendust.
  • Terviseamet soovitab tulemuse saabumiseni olla eneseisolatsioonis.


Kust saab välismaalane tervisenõu inglise keeles, kui tal puudub Eestis perearst?

02.12.2020

Eestis viibiv välismaalane saab vajadusel nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse kohta perearsti nõuandetelefonilt numbril +372 6346630 (tasuta, kui välismaalasel on leping kohaliku telefonioperaatoriga ja kõneminutite hulk mahub lepingusse) või Eestist helistades 1220 (kõneminuti hind Elisa võrgus 30 senti kõneminuti kohta, Tele2 võrgus 23 senti kõneminuti kohta ning Telia võrgus 22,78 senti kõneminuti kohta). Helistajad jäetakse kõneoote järjekorda kuni 45 minutiks.

Perearsti nõuandetelefonil nõustavad perearstid ja pereõed ööpäevaringselt nii eesti kui ka vene keeles. Ingliskeelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00-st kuni 17.00-ni.

Koroonaviiruse sümptomite korral peavad Eestis viibivad välismaalased ja ravikindlustuseta isikud võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub nimistusse või ei - tegemist on vältimatu abiga, mida peab andma iga perearst. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Soovi korral on võimalik teha tasuline koroonatest ka ilma perearsti poole pöördumata. Tasulise testimise teenusepakkujaid on mitmeid: Confido https://broneerimine.confido.ee/ , Medicum https://www.medicum.ee/ , SYNLAB https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-maaramine , Qvalitas Arstikeskus https://qvalitas.ee/et/ - nimekiri ei ole lõplik.


Kuidas saan arstiabi, kui mul ei ole ravikindlustust?

03.04.2020

Koroonaviiruse kahtluse ja ägeda haigestumise korral rahastab Eesti Haigekassa ka ravikindlustuseta inimese arstiabi.

Kui arvad, et oled nakatunud, võid telefoni teel võtta ühendust perearsti või lähima perearstikeskusega. Sealt suunatakse Sind vajaduse korral testimisele ja juhendatakse, kuidas tervisemurede korral toimida. Arve esitatakse Eesti Haigekassale ja Sa ise seda tasuma ei pea.

Ravikindlustuse saamise kohta leiad lisateavet Eesti Haigekassa veebilehelt.


Apteekide töö

Kas apteegid töötavad ning mida tuleks apteeki minnes silmas pidada?

27.11.2020

Apteegid töötavad tavapärases korras. Apteeki minnes on kohustuslik kanda kaitsemaski või katta nina ja suu ja täita 2+2 reeglit. Soovituslik on desinfitseerida käsi ja kasutada HOIA mobiilirakendust.

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki.

Kontaktivabalt saab ravimeid osta internetiapteegist. Täpsemat infot internetiapteekide ja neist tellimise kohta saab lugeda Ravimiameti kodulehelt: https://www.ravimiamet.ee/internetiapteek-2.


Haigusnähud, nakatumiskahtlus ja terviseseisundi jälgimine

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

25.01.2021

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Võta ühendust oma perearstiga, kes saab sulle ka töövõimetuslehe/hoolduslehe väljastada.
  • Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.


Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

22.09.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.


Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 14 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

02.11.2020

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega lähikontaktis olnud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Lähikontakti koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle:

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.


Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

24.09.2020

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.


Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

24.09.2020

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise koroonaviiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.


Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

02.11.2020

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 14 päevaks koju eneseisolatsiooni ja oma tervislikku seisundit jälgima.

Lähikontaktse 14-päevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Pärast 10-päevast eneseisolatsiooni on võimalik teha koroonaviiruse SARS-CoV-2 test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.

Lähikontaktsetel on samuti võimalik pöörduda perearsti poole sooviga avada eneseisolatsiooni ajaks töövõimetusleht.


Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

25.09.2020

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.


Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

05.01.2021

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 14 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 14 päevaks koju.
  • Alates eneseisolatsiooni 10. päevast on võimalik teha ka koroonaviiruse test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Põllumajandus- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks)

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale


Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kes nuuskas või köhis?

02.11.2020

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku COVID-19 nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik).

Kui Su kolleegil ilmnevad haigusnähud, mis viitavad ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peab ta

  • minema kohe koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Kui Su kolleegi koroonatesti tulemus on positiivne, peab tööandja selgitama välja tema lähikontaktsed. Kui kuulud nende hulka, tuleb Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. Kuna kokkupuudet nakatunuga käsitatakse haigestumisega samaväärsena, saab arst anda Sulle haiguslehe.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui teha pärast 10-päevast eneseisolatsiooni koroonaviiruse test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.


Viibisin samal üritusel koroonapositiivsega, kuidas peaksin edasi käituma?

25.01.2021

Kui Teil oli lähikontakt COVID-19 haigega, peaksite sellest teada andma Terviseametile, helistades numbrile +372 794 3500. Sealt suunatakse Teid edasi Teie regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib lähikontakti. Täpsemad käitumisjuhised lähikontaktsetele leiate siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/juhis_covid-19_haige_lahikontaktsele_est_30.10.20.pdf.


Kas lastele kehtivad samad reeglid nagu täiskasvanutele? Kas lapsed saavad vabaneda eneseisolatsioonist testimisega?

21.01.2021

Jah, lastele kehtivad samad reeglid nagu täiskasvanutele:

  • COVID-19 kinnitatud haige laps peab püsima elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis vähemalt 14 päeva kuni tervenemiseni.

  • COVID-19 kahtlusega laps peab püsima elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis ja teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale.

  • COVID-19 haige lähikontaktne laps peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks. Lähikontaktsed saavad pärast 10-päevast eneseisolatsiooni teha koroonaviiruse testi ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima eneseisolatsioonis.

  • COVID-19 riskiriigist reisilt tulles peavad lapsed jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni, testimine ei vabasta neid isolatsioonikohustusest. Reisilt tulles on soovi korral võimalik eneseisolatsiooniperioodi lühendada, tehes kaks koroonatesti - ühe koheselt Eestisse saabudes ja teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tulemuste teadasaamist. Riskiriikide kohta leiab infot välisministeeriumi kodulehel.

Ainus erinevus täiskasvanutele kehtivate soovitustega on see, et lapsed kuni 12-aastaseks saamiseni ei pea kandma maski.


Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

09.11.2020

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.


Mida teha, kui olen saanud SMS-i või robotkõne, et olen olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga?

10.11.2020

Kui saate Terviseametilt SMS-i või robotkõne infoga, et olete olnud koroonaviirusesse nakatunuga lähikontaktis, tähendab see, et Terviseameti andmetel on Teil olnud lähikontakt inimesega, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Lähikontaktsetele saadetavas SMS-is on märgitud ära eneseisolatsiooni kuupäeva algus ja lõpp. Testimisele aja broneerimiseks on SMS-is ära toodud number, kuhu saate helistada.

Kõik kinnitatud haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. See kehtib ka olukorras, kus koroonaviirusega kokkupuude on toimunud ümbritseva keskkonna (saastunud pinnad, hooned jne) kaudu.

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 14 päeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest koroonaviirusesse haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid.

Teiega koos elavad inimesed ei pea kodus püsima, kui neil ei esine haigussümptomeid, vaid saavad jätkata oma igapäevase eluga.

Lähikontaktsetel on võimalik 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni lühendada, kui teha koroonaviiruse test 10 päeva pärast viimast lähikontakti koroonaviirusesse haigestunuga. Kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Käitumisjuhis COVID-19 haige lähikontaktsetele on leitav Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis.


Mida teha, kui olen puutunud kokku inimesega, kellel on tuvastatud koroonaviirus, aga ei ole saanud lähikontaktse teavitust?

12.01.2021

Isikul, kes teab, et ta on viimase 14 kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud isikuga, tuleb jääda koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on isikuga ühendust võtnud või mitte.

14-kalendripäevast perioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Kui oled olnud muul viisil haigega lähikontaktis, siis hakatakse 14-kalendripäevast karantiiniperioodi lugema haigega viimasest lähikontaktis olemise kuupäevast.

14 päevast piirangut ei rakendata kui Sul puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, Sa jälgid oma tervist tähelepanelikult, järgid Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtad kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:

  • kui Sa oled saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  • kui Sa lahkud oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • kui Sa oled tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  • kui Sa oled isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kui Sa oled elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel; • kui Sa hangid elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  • kui Sul on välistatud igasugune kontakt Sinuga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
  • kui Sa viibid õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

14 päevaks karantiini jäämise nõue kehtib haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele. Lähikontaktsel on võimalus teha mitte varem kui 10ndal kalendripäeval koroonaviiruse test ning kui selle testi tulemus on negatiivne, siis inimese karantiiniperiood lõppeb.


Kas kontserdisaalis, kus ollakse maskides kuid keegi osutub covid-haigeks, peab jääma isolatsiooni?

21.12.2020

Raske on hinnata olukorda, teadmata, kui suurest kontserdist me räägime - 20 inimesega või suurest saalist. Kui olete allalaadinud mobiilirakenduse HOIA, tuleb teile lähikontaktse teavitus läbi selle. Lähikontaktse teavituse saamisel peate jääma eneseisolatsiooni.

Lähikontaktseks loetakse isikut, kes on COVID-19 haigega olnud kontaktis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel ( (täpsem info https://www.terviseamet.ee/et/olen-lahikontaktne). Terviseamet ei jõua väga kiiresti kõigi lähikontaktsetega ühendust võtta. Kui kahtlustate, et olete lähikontaktne, on õige jääda koju isolatsiooni ja esimesel võimalusel anda võimalikust kontaktist teada oma perearstikeskusele, kus aidatakse vajalikud isolatsioonis püsimise ajad välja selgitada.


Mida teha, kui töötaja haigestub?

06.01.2021

  • Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
  • Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
  • Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
  • COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
  • Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
  • Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
  • Ruumide ja pindade puhastamisel järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
  • COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
  • Lähikontaktsed peavad järgneva 14-päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10.päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
  • Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
  • Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 14-päeva jooksul oma tervist.


Käitumine nakatumise korral

Kui töötaja koroonaviiruse proov on osutunud positiivseks, kas tööandja peaks sellest teavitama kõiki tema kolleege või ainult neid, kes on nakatunuga kokku puutunud? Millised abinõud tuleb kasutusele võtta?

02.11.2020

Kui töötaja saab teada, et tema koroonaviiruse proov oli positiivne, siis tuleb tal sellest kohe teavitada tööandjat.

Tööandja peab saatma nii haigestunud kui ka haiguskahtlusega töötajad koju karantiini.

Selleks selgitab tööandja välja töötajad, kes on haigestunud kolleegiga viimasel kahel nädalal töökohal kokku puutunud. Nemad peavad samuti 14 päevaks koju jääma ja hoolikalt oma tervist jälgima. Kui sel ajal tekib inimesel palavik või köha, tuleb tal võtta ühendust oma perearstiga.

Lähikontaktsetel on võimalik oma eneseisolatsiooniaega ka lühendada. Alates eneseisolatsiooni 10. päevast on võimalik teha koroonaviiruse test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Need töötajad, kes haigestunuga otse kokku ei puutunud, võivad jätkata oma igapäevatööd, kuid peaksid oma tervist hoolikamalt jälgima.

Tööandja peab tagama, et tööl kasutatakse nakkuse piiramiseks

  • vajalikke kaitsevahendeid,
  • tuulutatakse ruume ja
  • puhastatakse hoolega pindu.


Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

02.11.2020

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.

Lähikontaktsetel on võimalik oma eneseisolatsiooniaega ka lühendada. Alates eneseisolatsiooni 10. päevast on võimalik teha koroonaviiruse test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.


Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

25.01.2021

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 72 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja hingamisteede haiguse nähud on taandunud. Tervenemise üle otsustab arst.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöördu oma perearsti poole.

Kui vajad abi eluks hädavajaliku (toit, ravimid) koju toimetamiseks, pöördu abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus või viibid temaga püsivalt samas viibimiskohas, jää eneseisolatsiooni 14 päevaks alates lähikontaktist (14-kalendripäevast perioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates). Jälgi oma tervislikku seisundit. Terviseseisundi halvenemisel teavita oma perearsti ning järgi edasisi perearsti juhiseid. Lähikontaktsel on võimalus teha mitte varem kui 10ndal kalendripäeval koroonaviiruse test ning kui selle testi tulemus on negatiivne, siis isolatsiooniperiood lõppeb.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöördu oma perearsti poole.

Nõuete kohaselt tuleb isikul, kes teab, et ta on viimase 14 kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud isikuga, jääda koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on isikuga ühendust võtnud tema lähikontaktsuse otsustamiseks või mitte.

Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohiks minna tööle, kooli või avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleks kodus. Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tutavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu ja esmatarbekaubad kulleriga väldi otsekontakti. Kodust võid väljuda vaid hädavajadusel, nt arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui neid kodust lahkumata kätte ei saa.

Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Kindlasti palume haigustunnuste ilmnemisel või tervisliku seisundi halvenemisel teavitada ka Terviseametit.


Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud?

11.01.2021

Siin on Teile käitumisjuhised 14-päevaseks jälgimisperioodiks:

1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud

  • kui olete saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  • kui lahkute oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • kui olete tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  • kui olete, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kui Sa oled elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;
  • kui hangite elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  • kui on välistatud igasugune kontakt teiega samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
  • kui viibite õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

3. Järgige terviseohutuse nõudeid:

  • peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt;
  • vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist;
  • tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga);
  • köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, peate kandma maski.

5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis

  • helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220;
  • öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga;
  • kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöörduge oma perearsti poole.

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.

Lähikontaktsel on võimalus teha mitte varem kui 10ndal kalendripäeval koroonaviiruse test ning kui selle testi tulemus on negatiivne, siis inimese karantiiniperiood lõppeb.


Milliseid ravimeid kasutatakse koroonahaiguse raviks Eestis? Kas ka meil kasutatakse malaariaravimit nagu mõnes teises riigis?

07.04.2020

Koroonaviiruse spetsiifiline ravi puudub, võimalik on leevendada ainult haigusnähte. Maailma Terviseorganisatsioon ei ole veel soovitanud ühtegi ravimit, mida võtta raviskeemi. Mõnes riigis on katsetatud malaariaravimit, kuid Eestis eksperimentaalset ravi ei praktiseerita.


Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

24.09.2020

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 14 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib Isolatsioonist väljuda, kui

  • ta on vähemalt 72 tundi ilma palavikuta ja
  • ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustestimist ei teostata.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

14-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.


Kui ema ja isa pannakse haiglasse, kuhu jääb siis alaealine laps?

18.01.2021

Kui on tekkinud selline situatsioon, siis tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.


Mis saab loomaga jalutamisest, kui ma olen haiguse tõttu karantiinis?

20.01.2021

Juhul kui pole võimalik ise koeraga jalutada, siis selleks paluda tuttava või naabri abi. Vajadusel saab kasutada suukorvi. Kindlasti tuleks abistajal vältida kokkupuudet viirusehaigega kasutades vajadusel isikukaitsevahendeid ja järgides Terviseameti juhiseid. Koroonahaige, kes elab eramajas, võib oma aias koeraga jalutada.


Testimine viiruse suhtes

Mida teha koroonaviiruse testimisele pääsemiseks?

12.01.2021

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui Sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib Sul koheselt võimalus ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöördu testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui oled saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovid täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.


Kellele, kuidas ja miks tehakse koroonatest?

06.10.2020

Koroonatest tehakse:

  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mistahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.


Mida teha haigestumise korral?

22.01.2021

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile. Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
  • Kõik inimesed, kellele laekub perearsti saatekiri, saavad endale ka ise panna koroonaviiruse proovi võtmise aja. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga. Sõnumi saavad inimesed vanuses 18 ja enam eluaastat. Patsiendil on vajalik end e-registratuuri keskkonnas ID-kaardiga või mobiil-IDga identifitseerida. Nii saavad inimesed endale kiiresti aja broneerida ja ei pea ootama testimiskeskuse kõnet. Teenus on vabatahtlik ja täiendav võimalus. Kõikidele, kes e-registratuuri teenust ei soovi kasutada või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistab testimiskeskus saatekirjade laekumise järjekorras.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid kaasa. Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].
  • Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
  • Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saad kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral võetakse Sinuga telefoni teel ühendust. Vastused lähevad ka digilukku.
  • Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
  • Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Kui haigusnähte pole ilmnenud, lõpetatakse isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni võib lõpetada ainult siis, kui sümptomeid ei ole tekkinud. Isolatsiooni lõpetab arst. Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.


Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

06.10.2020

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta veel midagi kindlat öelda.


Kus saan teha tasulist koroonaviiruse testi?

08.09.2020

Tasulise testimise teenusepakkujaid on mitmeid: Confido https://broneerimine.confido.ee/ , Medicum https://www.medicum.ee/ , SYNLAB https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-maaramine , Qvalitas Arstikeskus https://qvalitas.ee/et/ - nimekiri ei ole lõplik.

Testimine on põhjendatud eelkõige haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimeste puhul. llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.


Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

26.11.2020

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.


Kus saan lasta end koroonaviiruse suhtes testida riskiriigist reisilt tulles ning kas see maksab?

15.01.2021

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Eestisse kõrge nakkusriskiga riigist saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.


Tulen autoga Venemaalt, kus saan koroonatesti teha?

29.10.2020

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 15, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Proovi andmise koht lepitakse Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)
  • Sillamäe - Kesk 28, ujula juures (Ida-Viru keskhaigla telk)
  • Haapsalu - Posti tn 3, Kultuurikeskuse kõrval, Rahu ja Vaba nurgal (SYNLABi telk)

Värskeim info testimispunktide kohta on leitav siit.


Kas lähikontaktse eneseisolatsiooniaega saab vähendada testimisega?

10.11.2020

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Selleks tuleb teha COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test mitte varem kui kümnendal kalendripäeval alates ajast, mil toimus viimane lähikontakt koroonaviirusesse nakatunud inimesega.

Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima eneseisolatsioonis. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema.


Mul on saatekiri COVID-19 testimisele. Miks ei ole veel testimiskeskusest helistatud?

02.11.2020

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.

Perearsti saatekirja laekumisel saab ka endale ise koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga.


Kui palju maksab testimine piiril välismaalasele?

08.01.2021

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 52 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:


Miks võetakse Eestis koroonaproove ninaneelust, kui mõnes riigis võetakse proov hoopis kurgust?

06.10.2020

Proovivõtu puhul on kõige olulisem, et kasutatav proovivõtumaterjal sisaldaks piisaval hulgal viirust. Praegu Eestis, Euroopas ja valdaval enamusel maailmast kasutusel oleva meetodi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab vajadusel koheselt karantiini rakendada.

Teine eelis on usaldusväärne tulemus.

Süljeproov alternatiivina ninaneelule on küll lihtsamini võetav, kuid siin tuleks standardiseerida proovi kogus (milline on piisav süljekogus, mida patsient peab purki sülitama). Arvestada tuleb ka ajaga kui kiiresti saab süljeproovi koguda massilise proovivõtu tingimustes. Purki sülitamisel on ka oht proovinõud väljastpoolt nakkusohtliku materjaliga saastada – seega tekib täiendav turvarisk viiruse levikuks. Ka on süljeproovi tundlikkuse kohta vaid üksikuid uuringuid ning rahvusvahelised organisatsioonid seda üheselt ei soovita.


Kuidas pääseb kordustestile?

14.01.2021

Kordustesti pääsevad andma reisijad, kes on tulnud Eestisse COVID-19 riskiriigist või läbinud teekonnal mõnd riskiriiki. Riskiriikide kohta leiab infot välisministeeriumi kodulehel.

Eesti isikukoodiga isikut tõendava dokumendi olemasolul:

  • Kordustesti tegemine on vabatahtlik, kahe testi tegemisega saab reisija lühendada 10-päevast liikumisvabaduse piirangut, juhul kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.
  • Kordustesti saab teha alates 6. päevast pärast Eestisse saabumisel tehtud esimese testi tulemuste kättesaamist.
  • Kordustesti tegemine on tasuta reisijale, kes on tulnud Eestisse COVID-19 riskiriigist või läbis teekonnal mõnd riskiriiki.
  • Teist proovi saab anda ainult eelbroneeritud ajal avalike testimise punktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Võrus, Kuressaares, Kärdlas, Haapsalus, Raplas, Sillamäel, Valgas ja Põlvas.
  • Kordustesti tegemise jaoks võtab kõnekeskus ise aja pakkumiseks ühendust.

Kõik need, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad teisele testimisele saamiseks ise helistama ja aja panema kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Välismaalased, kellel ei ole Eesti isikukoodiga isikut tõendavat dokumenti, aga kes on Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud:

  • Kordustesti tegemine on vabatahtlik; kahe testi tegemisega saab reisija lühendada 10-päevast liikumisvabaduse piirangut, juhul kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.
  • Kordustesti saab teha alates 6. päevast pärast Eestisse saabumisel tehtud esimese testi tulemuste kättesaamist.
  • Kordustesti tegemine on tasuline.
  • Teist proovi saab anda ainult eelbroneeritud ajal avalike testimise punktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Võrus, Kuressaares ja Kärdlas.
  • Kordustesti tegemise jaoks tuleb ise aeg kokku leppida tasulise testimise teenusepakkuja juures.

Välismaalased, kellel ei ole Eesti isikukoodiga isikut tõendavat dokumenti ning kes on Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikud ning saabuvad Eestisse tööle või õppima:

  • Kordustesti tegemine on kohustuslik. Isolatsiooni lühendamise võimalust ei ole.
  • Kordustesti saab teha alates 10. päevast pärast Eestisse saabumisest.
  • Kordustesti tegemine on tasuline.
  • Teist proovi saab anda ainult eelbroneeritud ajal avalike testimise punktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Võrus, Kuressaares ja Kärdlas.
  • Kordustesti tegemise jaoks tuleb ise aeg kokku leppida tasulise testimise teenusepakkuja juures.

Välismaalased saavad tasulist testi teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad, näiteks: Confido, Medicum, SYNLAB, Qvalitas Arstikeskus.


Kuidas pääseb lähikontaktne testima?

16.11.2020

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks alates viimasest kontaktist nakatunuga.

Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, tehes koroonatesti mitte varem kui 10. päeval alates viimasest kontaktist nakatunuga.

Kui eneseisolatsiooni ajal tekivad haigussümptomid, tuleb pöörduda oma perearsti poole. Sel juhul annab saatekirja testimisele perearst.

Lähikontaktne, kellel ei ole eneseisolatsiooni ajal sümptomeid tekkinud ja kes soovib oma karantiiniperioodi lühendada 10. päeval tehtava testiga, saab juhised testimisaja broneerimiseks Terviseametilt, kes saadab vastava info kõigile lähikontaktsetele sms-i või e-kirjaga või annab juhised telefoni teel.

Lähikontaktne, kes on oma kokkupuutest nakatunuga saanud teada HOIA äpi teavituse kaudu, peaks ühendust võtma Terviseametiga.

Lähikontaktsetele on test tasuta.


Kui test tuleb teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist, siis kas testi eest välisriigis maksab inimene ise? Kas hiljem saab raha tagasi või ei saa?

14.01.2021

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.


Kuidas Covidi läbipõdenu saab Venemaale sõita, kui mingeid sümptome pole, kuid test näitab endiselt positiivset?

20.01.2021

Soovitame Teil pöörduda Terviseameti poole. Terviseamet saab inimese karantiinikohustusest vabastada juhul, kui haige on pikalt terveks tunnistamata nt ta on pikalt positiivset testi tulemust andev isik. Siin saab Terviseamet öelda, et jääkpositiivne isik ei ole enam nakkusohtlik.


Isikukaitsevahendid - maskid jms

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

04.01.2021

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.

• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.

• Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib maski kandmise nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.


Mida teha, kui mul ei ole meditsiinilist maski?

25.01.2021

Alates 24. novembrist on maski kandmine avalikes siseruumides üle Eesti kohustuslik. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et see ei ole samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist. Juhised "Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele" on kättesaadavad TTJA kodulehel.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.


Kui palju kaitseb isetehtud mask?

25.01.2021

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

Juhised "Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele" on kättesaadavad TTJA kodulehel.



Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

16.04.2020

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

  • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi kaitsemaski tegemiseks leiad siit. Põhjalikumad soovitused maski tegemiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski tegemiseks ettevõtjatele leiad siit.


Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

13.04.2020

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.



Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

06.04.2020

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.


Kus tohib maske müüa ja mis info peab maskiga kaasas olema?

24.05.2020

Maske võib müüa igal pool – apteekides, ehituspoodides, tervisepoodides, toidupoodides, e-poes. Oluline, et inimesele antakse õiget infot - inimene peab teadma, mida ta ostab, mille eest see kaitseb ja kuidas maski kasutada.

Seepärast peab tootega olema kaasas toote info (nimetus, vastavus standardile ja info kaitseomaduste kohta), eestikeelne kasutusjuhend ja importija andmed.

Kui kaitseomaduste kohta info puudub, võib seda reklaamida ainult kui näomaski.


Kas pean kaubanduskeskuses käies kandma maski?

04.01.2021

Jah, avalikes siseruumides viibijatel on kohustus kanda maski. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib näokattena kasutada ka nt kaelussalle, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata.

Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastaste lastele ning kui maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu). erivajaduse või puude tõttu.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist. Isikud ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust, mh seda, et maski ei ole võimalik kanda, tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse isikute ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.


Kas valesti valitud materjalist tehtud maski kandmine võib olla kahjulik?

21.11.2020

Kui kanda pikemat aega nina ja suu ees näomaskiks sobimatust materjalist näokatet, siis võivad mikrokiud, tolm või muud osakesed sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada.

TTJA hinnangul on kandmiseks sobimatud materjalid järgmised:

  • Materjal, millest ei ole võimalik läbi hingata – näiteks teksariie, nahk, kiletaoline materjal vmt;
  • Materjal, mis on väga hõre, vastu valgust vaadates paistavad augud, selline materjal ei filtreeri inimese sisse- ega väljahingatavat õhku;
  • Materjal, mis on immutatud/värvitud nahale sobimatute kemikaalidega.

Mask on täiendav abinõu viiruse leviku tõkestamiseks, aga see ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega vahe hoidmine.


Kes vastutab valitsuses riigile isikukaitsevahendite hankimise ja jaotamise eest?

14.05.2020

Riigi-poolse isikukaitsevahendite keskse hankija vastutuse on valitsus pannud riigihaldusministrile kuni 31. detsembrini 2020 - ta peab isikukaitsevahendeid hankima, korraldama nende hoidmist ja jaotamist. Keskse koordinaatori rolli aitab ministril täita Riigi Tugiteenuste Keskus.


Mis tingimustel võib tööandja kohustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid?

09.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 2 - Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Kas tööandjal on õigus nõuda viiruse perioodil oma töötajalt näomaski kandmist?

15.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi. Nendeks võivad olla teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine, võimaldades töötajale sagedamini puhkepause.

Kui pikalt ühte maski kanda võib, on kirjas konkreetse maski kasutusjuhendis ja sellest tuleb kinni pidada. Tööandja peab arvestama, et maske oleks piisavas koguses, et neid saaks vajadusel vahetada.

Tööandja peab tagama, et töötaja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.

Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit.

Kui kontrollimiste käigus selgub, et vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hoiatus võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.

Väga äärmusliku variandina ja juhul, kui hoiatamine ei aita ning töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandjal õigus tööleping üles etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Sel juhul võib tööandja töösuhte üles öelda mõistliku aja jooksul. See, mis on mõistlik aeg, tuleb hinnata tööandjal (nö päevapäevalt, nädala pärast või muu aeg). Töölepingu saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (nt e-kiri jms) kusjuures tööandja peab ülesütlemist igal juhul põhjendama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Kes peab kandma maski ja millised on erandid? Kus tuleb maski kanda?

24.11.2020

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).


Milline info peab olema lisatud korduvkasutatava maski juurde?

18.11.2020

TTJA sõnul peab korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel kirjas olema alljärgnev info:

  1. filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;
  2. viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
  3. korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
  4. kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms - võib olla piktogrammidena);
  5. lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
  6. lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);
  7. tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
  8. toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, soovitab TTJA pigem ostmata jätta.


Milliseid maske eelistada külmaga?

28.12.2020

Niisked ja märgunud maskid meid enam ei ei kaitse, sest viiruseosakesed jäävad niiske materjali külge hästi kinni. Kuid - õues ei olegi vajalik maski kanda. Juhul kui see on vajalik näiteks tööülesande tõttu, siis tuleb maski vahetada tihedamini või iga kord kui see hakkab muutuma niiskeks või märjaks (ei ole vahet, millisest materjalist mask tehtud on).


Ettevaatusabinõud, pindade puhastamine, desinfitseerimisvahendid

Millal tuleb käsi pesta?

07.04.2020

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.


Kas ruumide tuulutamine aitab viirusest hoiduda?

12.05.2020

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel. Praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada koroonaviiruse levikut ruumis piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.

Viiruse leviku igakülgseks tõkestamiseks tuleb ruume korralikult õhutada.


Kas ja kuidas tuleks puhastada poest ostetud kaupa?

12.04.2020

Poest ostetud marju, köögi- ja puuvilju tuleb pesta põhjalikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit ei ole soovitatav kasutada.

Kilepakendid võib üle pesta seebiveega või kasutada desovahendit, paberpakendeid võib puhastada desovahendiga.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedases kontaktis inimesega, kellel on haigusnähud, eelkõige palavik, köha ja hingamisraskused.

Viirus püsib pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Teadusuuringute põhjal koroonaviirus toidu kaudu ei levi. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.


Kuidas vähendada kodus võimalikku toidust tulenevat ohtu nakatuda koroonaviirusega?

04.05.2020

Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii Sind kui ka teisi. Samuti pese käsi enne ja pärast toidu valmistamist.

  • Hoiusta oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel).
  • Viska pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend).
  • Pane tähele toiduainete säilivusaega.
  • Pese puu- ja juurvilju põhjalikult, eriti kui Sa neid ei kuumtöötle (koroonaviirus hävineb kuumtöötlemisel).
  • Väldi toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
  • Järgi kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur jm).
  • Külmkappi ja köögipindu puhasta tavapärasest sagedamini.


Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

29.04.2020

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.


Kuidas saab teenindusettevõtte töötaja kaitsta ennast ja kliente?

06.04.2020

Töötajal tuleb järgida tavapäraseid hingamisteede nakkuste ennetamise abinõusid.

  • Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta pabertaskuräti (hiljem visata prügikasti) või varrukaga.
  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholi sisaldava desovahendiga (eriti tähtis on see pärast köhimist või aevastamist). Desovahendid peavad poodides olema kättesaadavad nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamist tuleb vältida. Viirus levib ka pesemata käte kaudu.


Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

01.04.2020

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.


Kuidas toimida kauplustes, et vältida koroonaviiruse levikut?

04.12.2020

Kaupluses peab

  • vältima inimeste kogunemist;
  • puhastama tavapärasest sagedamini iseteeninduspulte ja -kassasid, ostukärusid ja -korve, kaalusid jms. Näiteks iseteeninduspulte ja -kassade ekraane on soovitatav puhastada pärast iga kasutuskorda;
  • võimaluse korral tuletama klientidele siseraadios meelde, et nad hoiaksid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (sh kassajärjekorras) ja väldiksid kauba asjatut puudutamist;
  • korraldama kassade töö nii, et klientidel on võimalik hoida 2-meetrist vahemaad nii üksteise kui ka kassapidajaga;
  • soodustama e-poe olemasolu korral selle kasutamist.
  • alates 5. detsembrist ei tohi kaupluse siseruumis asuvates müügisaalides ja kaubandusettevõtte üldkasutatavates ruumides ning teenuseosutaja teenindussaalides korraga rohkem viibida inimesi, kui seda võimaldab kuni 50-protsendiline ruumi täituvus.


Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

04.04.2020

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.


Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

12.05.2020

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.


Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

05.01.2021

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

  1. vältida lähikontakti,
  2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
  4. tagada hügieenivõimalused ning
  5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

  • Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).


Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

05.01.2021

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).


Kuidas arvutada 50% täituvust ruumis?

04.12.2020

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näide: 100 m2 poe korral on maksimaalne poe külastajate arv 100/2/4=12,5 inimest.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

  • Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.


Põllumajandus ja maaelu

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

11.07.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:

  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback (müü ja rendi tagasi) tehinguteks koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).

Rohkem infot MESi meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine viiruse leviku tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris.


Milliseid abimeetmeid pakub Euroopa Liit põllumajandus- ja kalandussektoris?

29.04.2020

Ühine põllumajanduspoliitika

On tehtud erand, mille järgi võib 2020. aastal teha toetusesaajatele ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ettemakseid kuni 70% ulatuses (reegel on kuni 50%) ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengutoetuste ettemakseid kuni 85% ulatuses (reegel on kuni 75%).

Samuti on tehtud 2020. aastaks erand, mille kohaselt otsetoetuste ettemakseid on võimalik teha pärast nõutavate halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist. Reeglite kohaselt on otsetoetuste ettemakseid võimalik teha ainult pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide lõpuleviimist. Pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid on juba kehtivate reeglite kohaselt võimalik teha pärast halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist.

Ühise põllumajanduspoliitika toetuste kontrollisätteid on 2020. aastaks leevendatud. Näiteks on võimalus asendada pindalapõhiste toetuste puhul nõutud füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid, ortofotode tõlgenduste või muude asjakohaste tõenditega; teha loomapõhiste toetuste nõutavad kohapealsed kontrollid vabalt valitud ajal; vähendada pindalapõhiste toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollivalimit (vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni); asendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste nõutavad kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid toetusesaajate endi poolt esitatud asjakohaste tõenditega (nt geomärgistatud fotod) ning vähendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide ja järelkontrollide kontrollivalimeid (vastavalt vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni ning vähemalt 1%-lt vähemalt 0,6%-ni).

Ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on ajutiste meetmetena võimalik abikõlblikkusega alates 1. veebruarist 2020 kuni käesoleva aasta lõpuni hüvitada vesiviljelusettevõtetele ja kalatöötlemise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele müügitulude vähenemisest tingitud kahju ning kutselise kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kes aastatel 2018 ja 2019 on püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, püügitegevuse ajutise peatamise korral tulude vähenemisest tingitud kahju.

Lisaks on võimalik tootjaorganisatsioonidele 2020. aastal hüvitada kala ladustamisega seonduvaid kulusid, kui toodangut ei ole võimalik turustada. EMKFi määruse muudatused võimaldavad liikmesriikidel ka EMKFi eelarve paindlikumat kasutamist.


Kui saan eriolukorraga seonduvalt töö vähenemise või töö kaotamise tõttu riigilt toetust, siis kas mul on võimalusi põllumajandussektorile hooajaliselt appi minna? Kui jah, siis kas nende võimaluste kasutamisel mu toetus säilib?

29.04.2020

Kui saate töö või töötasu vähenemise tõttu töötukassalt töötasu hüvitist, võite samal ajal töötada, sealhulgas ka teise tööandja juures, näiteks põllumajanduses.

Kui olete töö kaotanud ja töötuna registreeritud ning saate töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, siis praegu kehtivate reeglite järgi ei saa te samaaegselt töötada.

Lisainfot saate aadressilt tth@tootukassa.ee või telefonilt 15501.


Liikumispiirangud hooldekodudes

Kas hooldekodude elanikud tohivad praegu avalikus ruumis liikuda, näiteks minna linna või külla jalutama?

27.08.2020

Terved kliendid saavad reegleid järgides kenasti liikuda (sh tööle). Alates 18. maist saab liikumist piirata juhtumipõhiselt, näiteks juhul, kui hooldekodus on nakatunud, nakkuskahtlusega inimesed jne.


Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

27.08.2020

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada. Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud. Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata.

Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse vaid tuleb hooldekodude elanikele neile arusaadavalt selgitada, vajadusel meelde tuletades, miks ei tohi karantiiniajal harjumuspäraselt ringi liikuda.


Liikumispiirangud varjupaikades ja kodutute öömajades

Kas haigusnähtudega kodutud võivad vabalt avalikes kohtades ringi käia?

19.08.2020

Varjupaikades ja turvakodudes viibivad inimesed, kes on nakatunud koroonaviirusega, samuti nendega lähedalt kokku puutunud inimesed ei tohi oma viibimiskohast lahkuda, vaid peavad püsima isolatsioonis.

Liikumispiirang kehtib neile alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni.

Varjupaigast või turvakodust tohivad nad lahkuda ainult tervishoiutöötaja või politseiniku korraldusel, samuti elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral. Kui vaja, viiakse need inimesed haiglaravile.

Kuna inimestel on vaja varjupaigas või turvakodus elada, tuleb seal haiged ja nendega lähedalt kokku puutunud inimesed teistest eraldada.

Teised varjupaigas või turvakodus viibijad peavad toimima samamoodi nagu viirusnähtudeta inimesed, kes elavad koos nakatunuga, kuid ei puutu temaga vahetult kokku.

Politsei kontrollib varjupaigas või turvakodus liikumispiirangu järgimist.


Perekondlikud sündmused

Kas majutusettevõtte üldkasutatavates ruumides võivad külalised olla ka peale kella 22.00?

22.01.2021

Majutusasutuse üldkasutatavatele ruumidele (nt fuajee) ei ole seatud öist viibimispiirangut, küll aga ei tohi külastajad viibida vahemikus kell 22-06 toitlustust pakkuval alal, hotelli restoranist tohib toitu kaasa müüa. Majutusettevõtte üldkasutatavates ruumides tuleb kinni pidada üldisest 2+2 reeglist ja kanda maski.

28. detsembrist kuni 31. jaanuarini (ka) tohib Ida-Virumaa ja Harjumaa sh Tallinna majutusteenuse osutamise kohas viibida nii ööbimisvõimaluse kasutamiseks kui ka toitlustusteenuse tarbimiseks vastavalt toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuetele st klientidel lubatakse viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalis ajavahemikus alates kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatud on ruumi kuni 25% täituvus ja 2+2 reegli järgimine. Ajavahemikul alates kella 19.00 kuni 06.00 võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida isikud üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- või veoteenuse osutamiseks. Keelatud on igasuguste lisateenuste tarbimine nagu seminarid, konverentsid, muud üritused, saunade, basseinide ja spaade kasutus jms. Majutusteenuse osutamise koha all peetakse silmas majutusettevõtteid turismiseaduse tähenduses.


Kirikud ja jumalateenistused, piht

Kas kirikud on avatud ning kas jumalateenistused ja kiriklikud talitused toimuvad?

23.12.2020

24. detsembrist hakkab kehtima 50-protsendiline ruumitäituvuse piirang avalikele jumalateenistustele

Üle Eesti hakkab kehtima jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50-protsendilise ruumitäituvuse piirang, et vältida koroonaviiruse leviku ohtu jõulupühade ajal. Siseruumis tuleb jätkuvalt kanda maske, tagada desinfitseerimisnõuete täitmine ja järgida muid viiruse leviku tõkestamise abinõusid.

Kirikutel ja usuliste talituste läbiviijatel armulaual ja teiste sakramentide jagamisel tuleb järgida viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid.

Mitmed kogudused kannavad jumalateenistusi üle ka kontaktivabalt interneti vahendusel. Täpsemat infot jumalateenistuste või kiriklike talitluste toimumise kohta saab koguduse kodulehelt või telefonilt.


Tarbija ja ettevõtja õigused – reisimine, üritused, kinkekaardid, piletid jne

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

28.08.2020

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on Sul õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EList või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL-i vedaja).

Lisaks on Sul õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks saada toitlustust või majutust, kui Sa ootad esimesel võimalusel tehtavat asenduslendu. Kuid palun arvesta, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.

Kui Sa valid

  • piletiraha tagastamise või
  • lepid kokku asenduslennu mõnel hilisemal kuupäeval,

ei ole lennuvedajal enam kohustust Sinu eest hoolitseda.

Lennuettevõtjad paluvad Sul arvestada, et neil võib päringutele või nõuetele vastamine praegu veidi enam aega võtta. Nad loodavad Sinu mõistvale suhtumisele ja kannatlikkusele.

Lisateavet, missugused on lennureisija õigused praeguses olukorras, saad soovi korral lugeda Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest.


Minu lend ja majutus on eraldi broneeritud, kuid ma ei soovi reisile minna. Mida teha?

28.08.2020

Oleks hea, kui Sa võtaksid ühendust vahendajaga, kes Sulle piletid ja majutuse müüs.

Teine võimalus on ühendust võtta otse lennufirma ja majutusasutusega.

Soovitame Sul uurida, kas on võimalik teenusest loobuda ja raha tagasi saada.

Palun arvesta, et praeguse olukorra tõttu võib ettevõtjate vastus viibida, seepärast on kõigilt palutud mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.


Kas reisikindlustus hüvitab koroonaviirusest tekitatud kulud?

28.08.2020

See, millised reisikindlustuse tingimused sulle kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse. Kui oled sõlminud reisikindlustuse, uuri kindlustusandjalt täpselt järele kindlustuskaitse ulatus ja selle tingimused.


Kas reisikindlustus üldse kehtib olukorras, kus Maailma Terviseorganisatsioon on välja kuulutanud ülemaailmse koroonapandeemia?

28.08.2020

Reisikindlustus on vabatahtlik kindlustus, kus kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlusvõtja kokku, missuguse sündmuse (kindlustusjuhtumi) korral peab kindlustusandja oma kohustuse täitma.

Hüvitatakse üksnes see kahju, mille hüvitamise on pooled varem kokku leppinud.

Kindlustusandja tingimustes on kirjas, mida kindlustusandja loeb kindlustusjuhtumiteks ja mida mitte.

Enamasti on kindlustusandjate tingimustes loetletud ka välistused, mille korral ta hüvitist ei maksa.

Eesti Kindlustusseltside Liit on välja töötanud reisikindlustuse hea tava, mille kohaselt ei hüvita kindlustusandjad üldjuhul kahju, mis on tekkinud pandeemia, epideemia või ametivõimude tegevuse tõttu. Siinjuures ei ole oluline, kas reisikindlustus on sõlmitud enne või pärast pandeemia väljakuulutamist.

Seda, kas Sinu kindlustusandja hüvitab eriolukorra tõttu tekkinud kahju, sõltub konkreetsest kindlustusandjast. Osa kindlustusandjad on praeguseks teada andnud, et hüvitavad näiteks ravikulud, karantiiniga seotud lisakulud majutusele ja transpordile jms.


Kas olukorras, kus viibin välismaal reisil ja mul on kehtiv reisikindlustus, hüvitab kindlustusandja seoses koroonaviirusega tekkinud kulud?

28.08.2020

See sõltub konkreetsest kindlustusandjast ja kindlustuslepingu tingimustest. Loe oma kindlustuslepingu tingimused veel kord läbi. Üldjuhul aga kindlustusandjad ei hüvita kahju olukorras, kus inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin, ning inimene ei pääse kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal reisilt koju ja seepärast tekib reisijale lisakulu.


Haigestusin reisil olles, kas kindlustus katab ravikulud?

28.08.2020

Selleks, et kindlustusandja hüvitaks ootamatu haigestumisega seotud kulud, peab enne reisi olema sõlmitud tervisekindlustus, mis üldjuhul on reisikindlustuslepingu sõlmimise kohustuslik eeldus, st kui inimene ei soovi tervisekindlustust sõlmida, ei sõlmita temaga ka reisikindlustust.

Kindlustused katavad tervisekindlustuse alusel mistahes viirushaigestumisega seotud ravikulud, kuivõrd taoline haigestumine on alati ootamatu. Seega loetakse kindlustusjuhtumiks ka koroonaviirusesse haigestumine. Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud üksnes hetkeni, mil piirkonnas, kuhu reisiti, kuulutati välja epideemia.

Kui inimene siiski otsustab reisida epideemia piirkonda ja haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole tema ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest inimene on end teadlikult ohtu asetanud.


Reisikorraldaja ei tühista pakettreisi, kuid ma ei taha reisida. Mida teha?

28.08.2020

Paljud reisikorraldajad on lähiajal toimuma pidanud pakettreisid juba tühistanud. Kuna olukord muutub kiiresti võivad reisid, mis on plaanitud toimuma mõne kuu või poole aasta pärast, toimuda nii, nagu on kavandatud. Seepärast ei maksa kaugemas tulevikus toimuvate reiside tühistamisega kiirustada. Tasub võtta mõtlemisaega ja rahulikult hinnata, kas reisi tühistamine on vältimatu.

Kui reisikorraldaja ei ole lähitulevikus toimuvat reisi tühistanud, on ka reisijal õigus lõpetada pakettreisileping lõpetamistasu maksmata enne pakettreisi algust, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta.

Vältimatud ja erakorralised asjaolud võivad tähendada näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme (nt terrorism), märkimisväärseid ohte inimese tervisele (nt raske haiguspuhang reisisihtkohas), või loodusõnnetusi (üleujutus, maavärin või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil).

Taganemisavaldus tuleb reisikorraldajale esitada enne pakettreisi algust.

Ärgitame reisijaid reisikorraldajatega kokku leppima paindlikke lahendusi. Näiteks, ettemaksu tagastamise asemel võib reisikuupäevad muuta hilisemaks või pakkuda kinkekaarte, mida reisija saab oma äranägemisel kasutada talle sobival ajal hiljem.


Üritus jäetakse ära koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab piletirahast?

28.08.2020

Tarbija saab lepingust taganeda ja küsida tagasi kogu makstud raha. Kokkuleppel võib tagasimakse asendada ürituse toimumisega hilisemal kuupäeval või anda võimaluse külastada mõnd teist toimuvat üritust, kuhu tarbija saab siseneda juba lunastatud pääsmega või hüvitada kulu kinkekaardiga.


Soovin mängutoa broneeringu tühistada koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab ettemaksust?

28.08.2020

Tarbijal on õigus broneering tühistada (juhul kui ettevõtja seda ise juba teinud ei ole) ja selle eest ettemakstud raha tagasi küsida. Samuti võib poolte kokkuleppel muuta broneeringu ümber hilisemaks kuupäevaks või asendada tagasimakse kinkekaardiga.


Mu laps ei saa käia huviringis, kuid olen selle eest maksnud. Kas mul on õigus vähem maksta?

28.08.2020

Oleneb konkreetse lepingu tingimustest. Näiteks, kui olete kokku leppinud nii, et lepingu kestel tuleb teenuse osutajal korraldada kindel hulk trenne/tunde, ent täpsed kuupäevad lepite kokku hiljem, võib olla lahendus see, et teenuse osutaja annab trennid/tunnid pärast olukorra normaliseerumist. Kui aga kokkulepe on selline, et igas kuus tuleb anda kindel arv trenne/tunde, võib märtsi-aprilli-mai trennid/tunnid lükata edasi, või vähendada teenustasu nende trennide/tundide võrra, mis osutamata jäävad.

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda koduõppe vormis, siis võib tasu küsida.


Mida teha, kui kinkekaart või pilet aegus ajal, mil seda ei olnud võimalik piirangute tõttu kasutada?

28.08.2020

Kui kinkekaart või -pilet aegus ajal, mil teenust ei olnud võimalik riikliku eriolukorra tõttu kasutada, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi või -pileti eest tasutud summa. Palume esmalt pöörduda kaupleja poole, kelle poolt on kinkekaart väljastatud. Tasub uurida kaupleja kodulehel olevat teavet, sest mitmed kauplejad on ise kõik vajaliku info üles pannud.


Kas kaupleja võib keelduda tagasi maksmast kinkekaardi eest tasutud summat, kui ta on kinkekaardi kasutamiseks pakkunud kliendile muud võimalust?

28.08.2020

Kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi, ei ole tarbijal õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi ostuks kulutatud raha.

Näiteks, kui inimene ei saa kinkekaarti kasutada kinos, ent saab seda teha kaupleja e-poes, ei ole tal õigust lepingust taganeda (loe: nõuda raha väljamaksmist).


Kas teenuseid saab ka hiljem tarbida, kasutades sama kinkekaarti (mis sest et hilisemaks ajaks on see kaart aegunud)?

28.08.2020

See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, paljud kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Palun võtke ühendust kinkekaardi väljastanud kauplejaga. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jts). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.


Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldamine, millest soovin nüüd taganeda?

28.08.2020

Esmalt palun pöördu teenusepakkuja poole. 1) kui oled teenusepakkujale teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata kulud, mis ta on juba teinud, ja ülejäänu peab ta sulle tagastama; 2) kui sa aga ei ole teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus sinult nõuda mõistlikku hüvitist kulude eest, mis ta on juba teinud. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.


Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

28.08.2020

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha, et sissetulek väheneb, palun võtke esimesel võimalusel kindlasti ühendust teenusepakkujaga. Näiteks, osa pankasid pakub maksepuhkust.


Pretensiooni esitamise aeg hakkab kätte jõudma. Mida teha?

28.08.2020

Soovitame kauplejale esitada kaebuse e-kirja teel. Kaebusesse kirjutage oma ees- ja perekonnanimi, millal on kaup ostetud, mis puudused on kaubal ilmnenud ja kirjutage selge sõnaga oma nõue (soovite vahetada, tagastada vm). Palun märkige selles taotluses, et kauba toimetate kaupleja juurde esimesel võimalusel, st veenduge, et teie ja kaupleja vahel on olemas kokkulepe.


Kas kaupluses peab kauba eest olema võimalik tasuda tavakassas või võib kaupleja teha praeguse olukorra ajal nii, et tasutakse üksnes nutikassas?

28.08.2020

Tarbijal peab olema võimalus tasuda ka sularahas. Üldiselt viibib nutikassade alal ka kaupluse teenindaja, kes abistab ostjat ja vajaduse korral õpetab, kuidas iseteeninduskassas kaupa osta.  


Kas eriolukorra tõttu suletud ettevõtted võivad riigilt nõuda kahju hüvitamist?

02.09.2020

Üldine põhimõte on, et riik hüvitab õigusvastase kahju, õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse ettevõtte puhul on ilmselge. Eriolukorras vastutavad solidaarselt nii avalik kui ka erasektor. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks ning suure osa elanike elu ja tervise kaitseks tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid. Millised eeldused peavad kahju hüvitamise nõudmiseks täidetud olema ning mis aja jooksul peaks ettevõtja tegutsema, loe lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt.


Kas toidukäitleja võib tarnijatelt küsida garantiisid seoses koroonaviirusega?

02.05.2020

Ei. Justkui toote viirusevaba olekut kinnitav sertifikaat ei ole õigustatud, kuna puuduvad tõendid, et toiduained võiks ohustada inimeste tervist seoses koroonaviirusega. Igasugused nõudmised sellist sertifikaati tagada on seega ebaproportsionaalsed ega ole seetõttu vastuvõetavad.


Kuidas arvutada 50% täituvust ruumis?

04.12.2020

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 50% ulatuses ning selle 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näide: 100 m2 poe korral on maksimaalne poe külastajate arv 100/2/4=12,5 inimest.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

  • Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.


Õpe hariduslike erivajadustega laste (HEV) koolides

Kuidas on korraldatud õpe hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolides?

24.01.2021

Alates 25. jaanuarist võib kõigis maakondades taastada nii üldharidus-, kutse- kui kõrghariduses kontaktõppe. Vabariigi Valitsuse või Terviseameti korraldusega võib kehtestada täiendavaid regionaalseid piiranguid..

Distantsõppe perioodil jäävad koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel, avatuks. Samuti võivad kontaktõppel jätkata HEV õpilaste klassid.

  • Samuti võib viia läbi kontakttegevusi, kui õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid, õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks, on tarvis sooritada praktilist õpet, eksameid, teste või osaleda olümpiaadil.

Kui õpetaja hindab, et laps suudab ka distantsõppega õpitulemused saavutada ja vanem on sellega nõus, ei pea õpe ilmtingimata täielikult koolimajas toimuma. Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.

Distantsõppe korraldamisel parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest


Vabatahtlike töö