Eesti majandus: suuremat kriisi aitasid vältida rahasüstid ja ettevõtete kohanemisvõime

"Eestil on läinud väga hästi võrreldes Euroopa suurriikidega. Kriis on ohtra halva juures toonud ka veidi head. Paljud trendid, mis vindusid enne kriisi, on saanud äkilise kiirenduse - näiteks kiirem pööre rohelise majanduse suunas ja digitaliseerimine," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Eesti majandus: suuremat kriisi aitasid vältida rahasüstid ja ettevõtete kohanemisvõime (1)

Enn Tosso

"Eestil on läinud väga hästi võrreldes Euroopa suurriikidega. Kriis on ohtra halva juures toonud ka veidi head. Paljud trendid, mis vindusid enne kriisi, on saanud äkilise kiirenduse - näiteks kiirem pööre rohelise majanduse suunas ja digitaliseerimine," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eesti majandus kukkus eelmisel aastal vaid 2,9 protsenti. Mertsina osutas, et Eesti majandus on kohanemisvõimeline ning riigi rahandus oli enne kriisi heas seisus, mis andis võimaluse majandust toetada.

Mertsina sõnul võib Eestis lähiajal näha viiruse leviku kasvu, mis tähendab lühikeses perspektiivis piiranguid ning majanduse taastumine on seetõttu ebakindel. Ta tõi võrdluseks riigid, kus vaktsineerimine läheb jõudsamalt ning saab seega edukamalt majanduse taastamisega tegeleda. Põhiküsimusena nimetas ta probleemi: mis ajast me julgeme riiki täiesti lahti teha?

Sõltub ju vastus sellest, kuhu pannakse tasakaal – kas panna rõhk viiruse leviku piiramisele või säästa majandust. Hea näide on tema sõnul Rootsi, kus majanduslangus oli väiksem kui Soomes, kuid Soomes oli omakorda nakatunuid saja tuhande elaniku kohta vähem.

Rääkides globaalsest majandusest tõi Mertsina välja enneolematu riikliku abi kasutamise. "Rahaga kriisi lämmatamisel on siiski oma hind. Eelarved on defitsiidis, võlad on kasvanud, ent riigid vajavad ikka veel abi majanduse stimuleerimisel. Pikalt ei saa hoida riikide rahandust nii halvas seisus," muretses Mertsina. Ta nimetas keskpankade rahatrükki kriisi lämmatamiseks raha abil.

Nimelt toetavad suurte riikide keskpangad majandust 20 protsendi ulatuses kogu maailma SKP-st. Sisuliselt tähendabki see koroonakriisi lämmatamist rahaga.

Ent kuidas edasi? "Kas näeme liiga kiiret inflatsiooni? USA Föderaalreserv on öelnud, et isegi kui inflatsioon kasvab, siis jätkatakse majanduse stimuleerimist seni, kui on näha, et majandus on taastunud. Halb rahandusolukord jääb püsima," võttis analüütik äreva olukorra kokku.

Kriisi positiivne pool: rohepööre ja digitaliseerimine

Kriis on ohtra halva juures toonud ka veidi head. Mertsina osutas, et paljud trendid, mis vindusid enne kriisi, on saanud äkilise kiirenduse; näiteks kiirem pööre rohelise majanduse suunas ja digitaliseerumine.

"See hakkab majandust lähiajal mõjutama, kui kriisijärgne pohmell riigi rahanduses maad võtab. Oleks vaja raha, kuid seda pole ning tekib vajadus makse tõsta," märkis ta.

Koroonakriis on kaasa toonud töötuse kasvu, mis nüüdseks jõudis 8,8 protsendini. Mertsina möönis, et me oleme olnud töötuse tõusu prognoosides konservatiivsed, sest töötus tõuseb uute piirangute tõttu veelgi. Siiski märkis ta lohutuseks, et kui majandus hakkab aasta teisel poolel paranema, hakkab töötus vähenema. "Eesti tööturg on paindlik ning kuigi tööhõive on vähenenud, siis töötajad leiavad endale kiiresti töö."

Muidugi erineb töötus väga palju sõltuvalt maakonnast: Ida-Virumaal on töötuid 14 protsenti, ent Harjumaal vaid 5 protsenti.

Mertsina märkis ka, et kriis on suurendanud palgalõhet kogu maailmas. "Need kes on investeerinud, neil on kriisi ajal hästi läinud. Halvasti on läinud neil, kes pole üldse investeerinud," tõi ta välja erinevuse.

Siiski ei pidanud analüütik töötuse kasvu üdini halvaks. Ta meenutas, et enne kriisi aitas madal töötuse määr kaasa kiirele palgakasvule, mis muutis tööturu väga pingeliseks. "Seetõttu oli surve palgatõusule, mis halvendas ettevõtluse olukorda. Liiga madal töötuse määr pole siiski ka hea," märkis ta.

Kriisis kannatasid enam madalapalgalised töötajad

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor sõnas, et kartis kogu maailmas veelgi rängemat majanduslangust. Ta osutas, et Euroopa majanduse bilanss on kasvanud enneolematu ning üüratu summa võrra, nimelt seitse triljonit eurot. Seega nõustus Nestor, et sisuliselt kriis lämmatati rahaga, sest keskpangad võimaldasid võtta selliseid laene.

Tulevikust rääkides osutas Nestor, et vaktsineerimise mõju kiputakse üle hindama. "Kõik sõltub siiski sellest, milliseid piiranguid majanduses rakendatakse ning kui suur on elanike hirm tuleviku ees," prognoosis ta, kuid lisas: "Midagi täiesti uut majanduses peale koroonat siiski ei tule."

Nestori sõnul on uskumatu, kui kaugele minnakse koostööga pankade ja valitsuste vahel, et kriisi leevendada.

Nagu teada, sai kriisilt suurima löögi turism. Nestor märkis, et hullema majanduslanguse hoidis ära tõik, et teised sektorid kompenseerisid seda paremate majandustulemustega.

Rääkides Eesti tööturust möönis Nestor, et tööhõive on langenud küll palju, ent väga ebaühtlaselt. "Kriis on töötajaid kohelnud väga ebavõrdselt, töö kaotus on suurim teenindussektoris, kus palgad on niigi madalad. Kõrgepalgalisi Tallinna kontoritöötajaid pole kriis puudutanud ning tarbimine on seega säilinud," tõi ta välja ebakõla. Lisaks sellele osutas ta probleemile vananeva rahvastikuga – ühelt poolt soovitakse üha paremaid riiklikke teenuseid, teisalt maksude tõusuga ei nõustuta.

Meeletu rahatrükk põhjustas börsibuumi

LHV Panga majandusanalüütik Kristo Aab märkis, et Euroopa ja USA keskpankade meeletu rahatrükk tõi kaasa börside hea käekäigu. "See trükitud raha on nüüd jõudnud börsidele, mis omakorda on toonud kaasa börsibuumi," selgitas ta vastuolulist situatsiooni. "Kriis on löönud neid tegevusalasid, kus on palgad madalad, ent need töötajad ei investeeri börsile. Neile inimestele on mõjunud kriis väga rängalt, samas kui kõrgemapalgalised ei tunnegi, et oleks kriis."

Mõistetavalt on kõrgemapalgalistel olnud võimalus börsile panustada ning hinnatõusust võita.

Kriisi mõju riigile sõltub Aabi sõnul sellest, kui suur on turismi osakaal majanduses. "Reisimise ees jääb hirm tänavu kehtima ning need riigid, kelle jaoks on turism oluline, kannatavad rohkem," viitas ta eelkõige Lõuna-Euroopale.

Kriisiga seoses tõi Aab välja täiesti uue ning tõsise ohu. Nimelt on tema sõnul hägustunud ettevõtja äririski mõiste. Ta selgitas oma mõtet nõnda, et kui aastate pärast peaks majanduses jälle tagasilööke tulema, kas ongi siis tavaks kõik kahjumid keskpankade trükitud rahaga kinni maksta?

"Justkui äririski enam ei arvestatagi. Kui riik keelab pandeemia tõttu mingi äritegevuse, on toetused ju mõistlikud. Aga kuna ettevõtjad võtavad oma äritegevusega igal juhul riski, siis ilmtingimata ei ole see riigi ülesanne kõiki kahjusid hüvitada," ütles ta.

Sama probleem kerkib üles ka töövõtjatega. Nestor osutas, et vaesem töötaja, kes on kaotanud oma töö teeninduses, peaks nüüd ümber õppima, kuid pole selleks enam motiveeritud. "Seoses riigi palgatoetustega on ümberõppe teema sootuks vaibunud. Sellega peaks hakkama uuesti tegelema, sest praegu on see võimalus raisku lastud," soovitas ta.

Palgatoetused tõid leevenduse

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm osutas sellele, et globaalne kaubandus kahanes koroonakriisi tõttu 9 protsenti. Ta selgitas, et kevadel hoiti ära totaalne likviidsuskriis sellega, et tehti koordineeritud samme, näiteks maksti palgatoetusi. Seega on õpitud tosin aastat tagasi möllanud finantskriisist.

"Kogu Euroopas tehti samme, mida kunagi varem tehtud pole, ehk keskpangad ostsid ettevõtete võlakirju," lausus ta imestusega.

Palm osutas ka sellele, et põhjamaad said kasutada oma sotsiaalset turvavõrku ning liiguti sujuvalt kaugtööle. Siiski on tema sõnul tähtis taas jõuda tasemele, kus tööhõive hakkaks kasvama.

"Võlgade kasv peab lõppema ning number üks probleem selleks on tööpuudus," ütles ta. Palm selgitas, et kui näiteks USA majandus jõuaks tänavu aasta lõpuks kriisieelsele tasemele, siis tööpuuduse vähenemine võtab ikkagi aega kaks aastat.

Paljudel võib tekkida küsimus, miks kriisi ajal India majandus kasvab. Palm selgitas, et põhjuseks on India majanduse madal baastase ehk lihtsalt kasvuruumi on nii palju. Ta tõi võrdluseks Saksamaa, kus majandus langes rohkem, ent ettevõtete kindlustunne on siiski nii suur ning riik on lukus. Tõestuseks tõi Palm tõiga, et kuigi Saksamaal oli suur SKP langus, siis töötus kasvas vaid 1,3 protsenti. "Majanduskasv üksi ei tähenda kõike," osutas ta India majandusbuumile.

Rääkides Eesti majandusest avaldas Palm usku, et meil on hea stardibaas aasta teiseks pooleks. Ta osutas, et tööturul on kriis teenindussektoris, ent seal luuakse lisandväärtust vähe. Selles osas hoopis kaalukam töötlev tööstus kasvab ning on saavutanud juba kriisieelse taseme.

"Nõnda läheb majandusel tervikuna paremini kui tööturul. Noortel on raske leida tööd ning teenuste sektor ei tulegi päriselt tagasi, mis tähendab vajadust ümberõppeks," sõnast ta. "Heaolu tekib, kui riigis on töökohad ning luua tuleks kõrgemapalgalisemaid töökohti. Pooltel inimestel pole praegu säästmiseks võimalust ning tark raha tuleks suunata just sinna, kus seda kõige enam vajatakse."

Rääkides ettevõtluse toetamisest soovitas Palm toetada oma riigi suuremaid ja tugevamaid ettevõtteid, kes suudavad vastu seista Aasia majandushiidude mõju kasvule. Ta tõi välja ettevõtted, kes hakkavad rohepööret tegema nagu Eesti Energia. Neil tasub Palmi sõnul ka laenu võtta, et leida vahendeid rohepöördeks ning edasiseks kasvuks; täna on neil laenuvõtmine võimalik.

Eesti majandus kukkus 2,9 protsenti

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmisel aastal koroonaviirusest tulenevalt 2,9 protsenti.

Majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus.

Eratarbimine vähenes aastaga 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Tervishoid vedas ühtlasi ka 2020. aasta valitsemissektori kulutuste 3,6-protsendilist kasvu.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...