Keskkonnaamet: pesuvahendite tootja Mayeri tehas saastab loodust

Keskkonnaameti Tartumaa büroo vaneminspektor Heli Väljamets kinnitas, et Mayeri tehase suhtes on tõesti käsil väärteomenetlus, mis järgnes niinimetatud vahutava vee kaebusele. Lisaks on ettevõtte peale kaevatud jäätmekäitluse ja sademeveega seoses.

Pilt: Scanpix
Majandus Loodus Keskkond

Keskkonnaamet: pesuvahendite tootja Mayeri tehas saastab loodust

Pealinn

"Keskkonnainspektsioon alustas väärteomenetluse veeseaduse alusel, mis sätestab veekogu, põhjavee ja pinnase saastamise keeldu ning saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumist," ütles Keskkonnaameti Tartumaa büroo vaneminspektor Heli Väljamets.

Keskkonnasõbralikke pesuvahendeid tootev Mayeri tehas on aasta jooksul jäänud vahele mitme keskkonnarikkumisega, lisaks jätkab ettevõte keelust hoolimata ebaseaduslikult ökomärgistatud toodete müümist, kirjutab Postimees.

"Tuttav tegeles Mayeri tehase juures töödega ning kui ta kaevas maasse 80-sentimeetrise augu, tuli maa seest vahtu välja – see ei olnud nagu merevaht, vaid nagu vannivaht," sai Postimees lehelugejalt vihje probleemide kohta Jõgevamaal Tabiveres asuvas Mayeri Industries AS-i tehases.

Keskkonnaameti Tartumaa büroo vaneminspektor Heli Väljamets kinnitas, et Mayeri tehase suhtes on tõesti käsil väärteomenetlus, mis järgnes niinimetatud vahutava vee kaebusele. Lisaks on ettevõtte peale kaevatud jäätmekäitluse ja sademeveega seoses.

Keskkonnaamet sai teate vahutava vee kohta mullu  novembris. "Kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks, et tehase territooriumi läänepoolsel küljel olevasse kuivenduskraavi oli varem sattunud saasteaineid," selgitas Väljamets. "Samuti oli tehase kõrvale kaevatud maapinnasüvendisse sattunud sademevett ning  kemikaali. Süvend lasti ettevõttel tühjaks pumbata ja vesi kokku koguda. Keskkonnainspektsioon alustas väärteomenetluse veeseaduse alusel, mis sätestab veekogu, põhjavee ja pinnase saastamise keeldu ning saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumist."

Juriidilist isikut saab selle paragrahvi alusel karistada trahviga kuni 400 000 eurot. Keskkonnaameti kommunikatsiooninõunik Leili Tuul ütles, et maksimumtrahv on mõeldud suurte tankeritega seotud merereostuste puhuks ja kuna Mayeril on see esimene selline väärteomenetlus, siis maksimumkaristust kindlasti ei tule.

"Selline kahetsusväärne juhtum avarii tagajärjel aset tõesti leidis," tunnistas Mayeri Industries AS-i arendusdirektor Tanel Martin. "Vahutava vee põhjustas IBC mahuti kraani purunemise tõttu mahavoolanud seebivesi, osa seebivett suudeti IBC-st mujale pumbata. Tegu on õnnetusjuhtumiga, milles kellelgi  otsest süüd ei olnud. Õnneks oli mahavoolanud vedelik tavapärane kodumajapidamises kasutatav pesuaine."

Tabivere alevikus veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust pakkuva AS-i Emajõe Veevärk juht Andres Aruhein rääkis aga, et lugu on hoopis pikem ja mustem. "Selliseid "õnnetusjuhtumeid" juhtub Mayeri tehases keskmiselt kaks-kolm korda aastas," seletas ta. "Väidavad jah, et pesuained on biolagunevad, ja lasevad neid rikke korral 100– 200 liitrit otse kanalisatsiooni. Aga see rikub reoveepuhasti puhastusprotsessi. Meil on kõvasti tööd, et kõik ära puhastada ja reoveepuhasti uuesti tööle saada."

Tanel Martin ütles, et ettevõttes käib arendustegevus vedelike vastuvõtu, hoidmise ja segamise protsesside viimiseks kinnistesse suurtesse statsionaarsetesse mahutitesse, et vähendada võimalikke keskkonnariske seoses IBC mahutitega, milleks on lekkimised, kraanide probleemid, purunemised ja muu selline. "Esimese osa – etteandesüsteemi – jaoks tehakse investeering ligi 0,5 miljonit eurot ja see peaks toimima juba selle aasta juulis," kinnitas Martin.

Emajõe Veevärgil on Tanel Martini hinnangul aga endal probleemid: "Algavad sellest, et nende puhastusjaama võimsus on ammendunud ja iga väiksemgi kõrvalekalle viib selle rivist välja. Kuna Mayerist satuvad eri põhjustel kanalisatsiooni needsamad kemikaalid suhtelistelt samades kogustes, mida saadaks sinna üks suur kortermaja õhtul nõudepesemise ja duši all käimise ajal, siis on olnud juhtumeid, kui see on viinud rivist välja puhastusjaama töö. Ette võtted otsivad koos lahendusi – ei ole majanduslikult mõistlik, et Mayeri ehitab kõrvale eraldi puhastusjaama ja Emajõel kaob klient."

Aruhein huvitus selle peale, kust pärinevad Martini sellised teadmised Tabivere reoveepuhasti võimsuse ammendumise kohta. "Kui "veemajandusspetsialist" Martin on andnud sellise põhjapaneva eksperdihinnangu Tabivere reoveepuhastile, siis tuleb Mayeri keemiatehas esimesel võimalusel asula reoveepuhastist lahti ühendada," leidis ta ja märkis, et ülejäänutes, enam kui sajas ettevõtte hallatavas asulas pole selliseid probleeme tekkinud.

Mayeri suhtes on algatanud väärteomenetluse ka tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA). Nimelt tuvastas Euroopa Liidu ökomärgiste kasutusõigusi jagav keskkonnaagentuur, et Mayeri on korduvalt kasutanud ökomärgist ilma loata. TTJA kommunikatsioonijuht Airi Illison ütles, et kuivõrd väärteomenetlus on pooleli, selle asjaolusid kommenteerida ei saa. Ökomärgise kasutamise tingimuste rikkumise korral saab juriidilisele isikule teha trahvi kuni 3200 eurot.

Trahviraha tagasiteenimiseks tuleb müüa alla 2000 pesugeelipudeli, mille sooduskampaania oli möödunud nädalal Coopi kaubandusketis. Reklaamis on eraldi rõhutatud, et pesugeelil on EL-i ökomärgis. Paraku kinnitas keskkonnaagentuur, et ökomärgise taotlemine pole lõpuni viidud ja reklaamitud tooteid ei tohi praegu üldse müüa.

Laadimine...Laadimine...