TAGASIVAADE: COVID-19 vajutas 2020. aastal Eesti majandusele sügavad jäljed

Eelmisel aastal uue aasta saabumist tähistades ei teadnud keegi, et juba vähem kui kolme kuu pärast muudab koroonaviirus kõike jäädavalt – nõnda, et tulevikus räägime ajast enne ja pärast viiruse-aastat 2020.

Pilt: Albert Truuväärt

TAGASIVAADE: COVID-19 vajutas 2020. aastal Eesti majandusele sügavad jäljed

Enn Tosso

Tosin aastat tagasi lahvatanud majanduskriis oli ränk. Siiski olid toonaseks paljud analüütikud kukkumise eest juba hoiatanud, sest kriisile eelnenud buum oli meeletu ning kukkumine polnud ootamatu. Tänavu läks kõik teisiti – aasta tagasi poleks keegi uneski osanud ette näha midagi taolist, mida kogu maailma ja sealhulgas Eesti majandus pidi sel aastal läbi elama.

Koroonaviirus muutis kõike jäädavalt – nõnda, et tulevikus räägime ajast enne ja pärast viiruse-aastat 2020. Kui vaadata lähiajalugu, on üsna raske meenutada aastat, mida võib kokku võtta vaid ühe märksõnaga nagu tänavust koroona-aastat.

Suurele osale majandusest mõjus epideemia halvavalt või koguni hävitavalt, ent oli ka mitmeid ettevõtteid ja sektoreid, kelle tähelend algas just 2020. aastal ning kes jäävad aastat võibolla isegi hea sõnaga meenutama.

Eriolukord halvas kaubanduse ja teeninduse

Eestis kuulutas valitsus eriolukorra välja 12. märtsil ja see kestis kuni 17. maini 2020. See tähendas,  et suleti kauplused ja teenused, mis ei tegelenud esmatarbe vajaduste rahuldamisega.

Eriolukord, mil kaupmehed ja teenusepakkujad pidid oma ärid kinni hoidma kestis ainult pisut üle kahe kuu. Headel aegadel kogunenud varud ning riigi abimeetmed -  eelkõige palgatoetus - aitasid esmase šoki üle elada. Mitmed kaubanduskeskused loobusid renti küsimast ning pankadelt saadi maksepuhkust. Kuna suvi oli tulemas ning nakatumine langes, siis suurt depressiooni ei tulnudki. Loodeti, et suvel viirus kaob ning tavaelu taastub. Sügise peale väga ei soovitudki mõelda – viiruse teine laine tundus hüpoteetiline.

Ja tõepoolest – suvel majandus peaaegu et taastuski. Tegemata jäänud ostud tehti takkajärgi ning välisreisile planeeritud raha kulutati kodumaal. Ainult välisturistidele suunatud teenusepakkujad pidid oma äri ringi vaatama – eelkõige Tallinna suured hotellid. Väga mõistlik otsus oli neil alustada kapitaalremonti ajal, kui külastajaid niikuinii polegi – nõnda otsustasid remondiga alustada Radisson Blu, Nordic Hotel Forum ja Tallink City.

Halvasti läks ka kõrgete hindadega silma paistnud vanalinna tipprestoranidel, kuhu Eesi inimesed turistide asemel einestama ei tulnud. Suvest jäävad meelde drastilised allahindlused – toite ja jooke pakuti poole hinnaga või veelgi odavamalt, et üldse mingit käivet hoida. Tallinn omalt poolt toetas restoranipidajaid sellega, et tänaval asuvatelt väliterrasside lt renti ei küsinud. Meelde jäävad suvised pildid kummituslikult tühjadest vanalinna tänavatest.

Osad restoranid ja meelelahutuskohad pididki lõplikult uksed sulgema, teised jälle suutsid ellu jääda, kui oskasid oludega kohaneda ja hakkasid näiteks kodutellimusi pakkuma või tegid muid huvitavaid ettevõtmisi. Loov lähenemine osutus kriisi ajal päästerõngaks.

Torm veeklaasis – maasikad jäävad põllule

Suvel lahvatas ajakirjanduses torm, kui selgus, et koroona piirangute tõttu ei saa maasikakasvatajad kasutada hooajalisi võõrtöölisi. Lahenduseks pakuti, et kuna töötus kasvab, siis milles probleem – võtke maasikaid korjama omad inimesed? Valitsus tuli veel omakorda välja algatusega, et Töötukassa maksab kinni poole palgast, kui maasikakasvataja võtab töötu hooajalisele tööle. Selleks nähti ette 600 000 eurot. Ootamatult teatasid aga maasikakasvatajad, et palgatoetusest pole tolku, sest Eesti inimesed lihtsalt hooajalistele põllutöödele ei tule. Nii jäigi osa maasikasaagist põllule ning Eesti maasika hind turul oli veidi kallim. Omaette teema oli muidugi lõuna poolt toodud maasikad, mida turgudel Eestimaiste pähe müüdi.

Koondatud inimeste suunamine põllumajandusse, et asendada võõrtöölisi, läks tõesti raskelt. Ajakirjandus vahendas mitmeid kurbnaljakaid seiku, kus näiteks spaast koondatud neiu astub lehmalauda uksest sisse, kirtsutab nina ning sõnadega „siin ju haiseb” pöörab kannal ringi ja lahkub.  

Kuna koondamisraha ja töötukindlustus hoidsid vee peal ning sai võtta ka kõrge intressiga tarbimislaenu, ei kiirustatud tõesti maatööd vastu võtma. Loodeti majanduse ja endiste töökohtade taastumise peale, ent nii see sügisel paraku ei läinud ning see tähendab hapuks läinud kiirlaenude kärmet kasvu.

Dramaatilised sündmused USA-s mõjutavad kogu maailma

USA presidendivalimised on muidugi alati mõjutanud kogu maailma majandust ning seekord olid valimised erakordselt draamarohked ning ühiskonda lõhestavad. Oma võidukõnes kutsus uus president Biden üles lõpetama üksteist vaenlastena kohtlemast, rõhutades vajadust teha „demoniseerimise” ajastule lõpp. See on muidugi pikemas perspektiivis hea sõnum kogu majandusele, kuid esmalt on tegu siiski retoorikaga ning reaalseid mõjusid võib oodata alles aasta-paari pärast. USA on ka viiruse tõttu ka maailmas üks kõige enam räsida saanud riike, millele lisandus veel puhkenud massirahutuste laine seoses politseinike poolt tapetud mustanahalisega. Kõik see andis USAle kui maailma suurimale majandusele raske löögi.

USA mõju Eesti majandusele ei ole nii otsene, kui suurtele kaubanduspartneritele Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal.  Eesti Pank on oma analüüsides osutanud, et Eesti majandust mõjutasid viirus ja piirangud vähem kui Euroopa riike keskmiselt, eelkõige seetõttu, et ka meie partneritel Põhja-Euroopas läks ka paremini.

Samas on Eesti Pank hoiatanud, et viiruse teisest lainest ja uutest piirangutest tulenevalt on aastavahetus majandusele raske, kuid taastumine peaks olema kiire.

E-poed ja kullerteenused kasutasid võimalust

Kohe peale eriolukorra kehtestamise järel muutusid toidupoodide kulleriteenused hetkega ülipopulaarseks ning tellimuste säärane kasv ummistas esialgu süsteemid. See andis võimaluse kulleri- ja taksofirmadele, kes hakkasid ise jaekettidest toitu kohale tooma. Linnapildis näeme nüüdki Bolt`i logo kõikvõimalikel liiklusvahenditel. Eesti sõiduplatvormiteenust pakkuv Bolt kaasas hiljuti 150 miljonit eurot ning tõstis oma turuväärtuse 3,5 miljardi euro peale. Saadud rahaga plaanib firma teenuste laiendamist ja uut arendust. 150 miljoni eurone investeering on ettevõtte jaoks ajaloo suurim. Eduloo taga on selgelt viirusest tingitud liikumis- ja kauplemispiirangud.

E-poodide käibed kasvasid eriolukorra ajal mitmekordseks ning need kaupmehed, kes polnud veel e-poodi teinud, kiirustasid veebis ostlemiseks keskkonna loomisega.

Näiteks teatas Omniva, et Eesti inimesed tellivad tänavu e-poodidest kaks korda rohkem kaupa kui mullu ning jõulu eel tehti kõikide aegade suurima sorteerimise kord - sorteeriti 94 000 pakki ühe päevaga.

Üle Eesti on Omnival 253 pakiautomaati, milles kokku on 35 000 lahtrit. Nõnda võib öelda, et kõik veebiarendajad, kes on seotud e-poodide loomise, haldamise ning reklaamimisega, teenisid tänavu priskelt. Hästi läks ka neil, kes müüvad kõikvõimalikke sidelahendusi ja seadmeid, millega kodus tööd teha, ostelda ja meelt lahutada. Internet muutus tänavu tõepoolest esmatarbekaubaks.

Kogu elu virtuaalseks muutumine pani proovile nii meie e-riigi kuvandi ja digioskused. Pahatihti tekkisid tõrked virtuaalsetel koosolekutel ja veebiülekannete kvaliteet polnud kuigi hea. Ka e-kool ja distantsõpe ei kulgenud viperusteta. Siiski on Eesti muu maailmaga võrreldes väga heas olukorras, sest nii mõneski suurriigis pole tiigrihüpe veel õieti toimunudki. Me võime küll kurta, et maapiirkondades pole kiiret internetti ja leidub ka mobiililevis auke, ent näiteks Itaalias saadetakse mõnelpool dokumente faksiga.

Vaktsiinist oodatakse võluvitsa majanduse taastumiseks

Novembris valitsesid maailma finantsturgudel väga positiivsed meeleolud. Uudised koroonavaktsiini peatsest tulekust ning selguse saabumine USA presidendivalimiste tulemuse suhtes suurendasid oluliselt investorite huvi suunata raha aktsiatesse. Tänu sellele tõusid maailma aktsiaturud märkimisväärselt. Eesti inimestele tähendas see, et teise pensionisambasse kogujate vara kasvas kuuga enam kui 100 miljoni euro võrra.

Muidugi on tõusu taga pelgalt ootus, et vaktsiin lahendab majanduskriisi. Euroopa Liidus algab vaktsineerimine alles aasta viimastel päevadel ning viiruse selgroo murdmiseks on vaja vaktsineerida pooled täiskasvanud inimesed. See võtab omakorda aega terve kevade, mistõttu reaalselt võib majanduskasvu oodata siiski alles aasta teises pooles. Liiga kõrged ootused, mis juba praegu aktsiate hindadesse sisse kirjutatakse, võivad seega puruneda ja pigem väiksemakujulise korrektsiooni põhjustada. Ravimifirmad, kellelt valitsused vaktsiinid tellivad, teenivad ilmselt hästi.

Kõige raskema põntsu pani viirus turismile

Ilmselt pole teisest maailmasõjast alates olnud nii ränki piiranguid reisimiseks, kui tänavu. Piiride sulgemine ja karantiininõuded andsid hoobi kõigile ettevõtetele, kes elatuvad reisimisest: hotellid-restoranid, laeva-, lennu- ja bussifirmad said ränga löögi. Sõltuvus turismist on Euroopas riigiti erinev – Eesti pole muidugi säärane turismimeka nagu Kreeka või Itaalia, ent oluline osa meie sissetulekutest tuleb siiski turistidelt. Siin tuli appi riik ning toetab Tugiteenuste Keskuse kaudu Tallink Gruppi, Viking Line'i, Eckerö Line'i ja DFDS Eesti filiaali kokku 20 miljoni euroga, et hüvitada koroonaviirusest tingitud piirangutega tekitatud kahju. Toetuse andmise põhjus on leevendada koroonaviirusest tingitud piirangute mõju kaubavahetusele ja Eesti avatud majanduskeskkonnale.

Eriolukord sundis rahvusvaheliste laevaliinide operaatoreid sulgema Eesti-Rootsi-Eesti, Eesti-Soome-Eesti ja muud reisijateveo laevaliinid Eesti lähiriikidesse. Samaaegselt pidid laevaliinide operaatorid kaubavahetuse säilimiseks osaliselt jätkama reisilaevade opereerimist ja kandsid sellega seonduvalt täiendavalt kahju.

Hotellidest kaotasid kõige enam Tallinna suured majutuskohad, mille täituvus langes kohati 90 protsenti. Kuna suvepuhkused veedeti kodumaal, siis kohalikel turismitaludel läks isegi päris hästi. Selgub, et kodumaine puhkaja suutis välisturiste arvestataval määral asendada.

Eesti majanduse päästis hullemast valitsuse jõuline sekkumine

Eesti majandus langeb 2020. aasta kokkuvõttes 2,5 protsenti, mis on vähem kui koroonalaine ja piirangute tulemusel aasta esimeses pooles võis ette näha, selgub 16. detsembril avaldatud Eesti Panga prognoosist.

Abiks on olnud valitsuse kiire ja otsustav tegutsemine majanduse toetamiseks. Üks oluline meede majanduse toetamiseks oli laenu võtmine.  Kevadel hinnati, et Eesti riigi laenuvajadus on 2020. aastal hinnanguliselt 3,87 miljardit ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot.

Järgmisena reageeris valitsus kiiresti eriolukorra tagajärgedele ning maksti töötasu hüvitist neile, kelle tööandja tegevust eriolukord oluliselt häiris. See tagas töötajatele sissetuleku ning aitas tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust kogunisti lõpetama.  

Kolmas meede, mida valitsus kasutab, on lasta järgmise aasta eelarve miinusesse. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKPst ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst. Suur osa analüütikuid ja isegi opositsiooni poliitikuid kiidavad sellise ajutise meetme heaks, sest see võimaldab säilitada töökohti ning toetab majandust.

Halval aastal tuli siiski ka häid uudiseid

Ehkki tundub, et koroonaviirus varjutas igat sündmust, mis Eesti majanduselus tänavu toimus või toimumata jäi, siis paar erandi võib välja tuua.

Nimelt otsustas Riigikohus oktoobris, et teise samba reform on põhiseadusega kooskõlas ja president kuulutas selle seaduse välja. See tähendab, et pensionifondidesse kogunenud 4,5 miljardit läheb inimeste enda käsutusse. Prognoosidele ja küsitlustele tuginedes võib arvata, et umbkaudu üks miljard sellest rahast võetakse välja ning läheb tarbimisse, mis samuti elavdab majandust – küll  lühikest aega. Kes raha välja ei võta, saab oma pensioniraha nüüd oma äranägemise järgi investeerida. Aeg näitab, kas inimeste enese tehtud investeerimisotsused on paremad, kui seni fondijuhtide poolt teenitud pehmelt öeldes kesine tootlus.

Kui pensionireform oli väga pika ajalooga ning kulges üle kivide ja kändude, siis tänavu sügisel toimus Lõuna-Eesti teedel sündmus, mis korraldati erakordse kiiruse ja tõhususega. Eesti esimene FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp korraldati vaid 63 päevaga. Erakordsetes oludes toimunud Rally Estonia oli esimene nii suurearvulise publikuga  ülemaailmne tiitlivõistlus, mis korraldati COVID-19 tingimustes ja mis lõppes ilma ühegi nakatumise juhtumit.

Korraldajad on rõhutanud, et selle turvalise suursündmuse õnnestumise taga oli nende endi kui ka pealtvaatajate ühine pingutus ja läbimõeldud tegevus.  Valitsus eraldas ralli korraldamise jaoks reservist 1,5 miljonit ning kuna Rally Estonia jaoks oli tänavuses riigieelarves juba ette nähtud 980 000 eurot, küündib  toetus kogusumma 2,5 miljonini.

Lõppkokkuvõttes – 2020 oli veidi parem aasta, kui kevadel kõige karmimates stenaariumides ette nähti. Ent siiski halvem, kui mõned optimistlikud ennustajad näha oleks soovinud. Meelde jääb see aga aastakümneteks, kui „suur koroona-aasta”.

Laadimine...Laadimine...