"Kui 20 aastat tagasi oli ülekaalus iga kümnes laps, siis täna juba iga viies esimesse klassi minev laps," nentis Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu. "Võrdlus kümne aasta lõikes näitab, et kasvutrend ülekaalu ja rasvumise osas leiab aset ka sportivatel lastel," lisas professor Eve Unt.
Mäestu sõnul on huvitav, et samal ajal liikumisaktiivsuses justkui suuri muutusi ei ole. “Oleme seda ka oma instituudis paljudes uuringutes näinud, et laps näiliselt täidab WHO normatiivid oma kuuekümne minutiga ja ta on endiselt ülekaaluline,” rääkis Mäestu.
Vähemalt tund aega füüsilist aktiivsust iga päev
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab lastele tervena püsimiseks vähemalt 60 minutit füüsilist aktiivsust päevas. Samas rõhutab ka WHO Mäestu sõnul järjest rohkem, et alati ei ole oluline, et 60 minutit on täidetud, vaid et ka ülejäänud aega ei istutaks passiivselt ekraanid ees. “Oluline on tegelikult see, et laps tõuseks püsti ja et oleks seda igapäevast liikumist oluliselt suuremal määral.”
Eesti püsib erinevate uuringute andmetel Euroopas laste liikumisaktiivsuselt keskmike hulgas. “See ei ole põhjus rõõmustamiseks, sest kui meil on umbes 10 protsenti tüdrukuid, kes täidab liikumisaktiivsuse soovituse ja kolmkümmend protsenti poistest, siis seda on ju selgelt vähe,” muretses ta.
Täna on Eestis tema hinnangul võib-olla 16 protsenti neid noori täiskasvanuid, kelle liikumine on piisav oma tervise heaks. “Ja mis seal salata, varem või hiljem nad ilmselt ka ju arstide juurde satuvad,” leidis Mäestu.
Mäestu sõnul saavad lapsed oma käitumisharjumused kaasa kodust ja koolist ning just sealt peaks muutustega alustama. “Kui vanemad on aktiivsed, siis kasvab seal tõenäoliselt ka aktiivne laps. Kutsun üles panustama ka koolile, sel lihtsal põhjusel, et kõik lapsed on koolis ja on võimalik jõuda sisuliselt iga lapseni.”
Hommikusöök on kõige tähtsam
TÜ lastekliiniku juhataja ja pediaatria professor Vallo Tillmann algab kõik õigest toitumisest. “Hommikusöök on väga oluline. Kui me vaatame meie kooliõpilaste tervisekäitumist, siis 11aastaselt ligi 70 protsenti lastest söövad kodus hommikusööki. Aga 15. eluaastaks ligi 40 protsenti tütarlastest ei söö hommikul enne kooliminekut hommikusööki,” muretses Tillmann.
Tema sõnul on hommikusöögi mittesöömise ja ülekaalulisuse vahel otsene side. “Päev peab algama hommikusöögiga ja see hommikusöök peaks sisaldama kindlasti süsivesikuid, mitte praemuna ja pihve, nagu ühel eile minu vastuvõtul käinud patsiendil hommikumenüüs oli,” rääkis Tillmann ja soovitas hommikusöögiks süüa putru ja puuvilju.
Samuti on Tillmanni hinnangul oluline, et pere söök koos õhtust, mitte igaüks ei sööks suvalisel ajal seda, mis parasjagu kätte satub. “Koolist koju tulles ei tohiks olla olukorda laps ja külmkapp. Uskuge, see isu on suur ja ta võtab sealt kõik, mis seal külmkapis on. Koolist tulles peaks toiduportsjon olema valmis pandud, olgu see või pitsalõik,” soovitas Tillmann.
Palju tarbetuid kaloreid tuleb tema kinnitusel ka magusatest jookidest ning seetõttu peaks juba varakult lastele õpetama jooma joogiks ja söögi kõrvale vett, mitte mahlasid, piima või limonaade. Kui söömine on korras, tuleks Tillmanni sõnul tähelepanu pöörata ka liikumisele ja kõige parem oleks, kui lapseks liiguks kooli jalgsi või jalgrattaga. “Loomulikult kõigil peredel ei ole see võimalik, siis tuleb liikumisele teadlikult suuremat tähelepanu pöörama.”
Igaüks leiab endale sobiva trenni
Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja ning spordimeditsiini kaasprofessor Eve Unt nentis, et ülekaalulisus on kasvav probleem ka noorsportlaste seas. “Me võtsime just kokku meie terviseuuringutel käinud noorsportlaste andmed aastatest 2009 ja 2019. Võrdlus kümne aasta lõikes näitab, et kasvutrend ülekaalu ja rasvumise osas leiab aset ka sportivatel lastel,” ütles ta.
Kui aastal 2009 oli sportivate poiste hulgas ülekaalulisi ja rasvunuid kokku 17 protsenti, siis 2019. aastal juba 23 protsenti. Tüdrukute hulgas oli samuti märgata kasvutrendi. “Kokku selles valimis oli üle 4000 lapse vanuses 7 kuni 19 eluaastat. Ja kui eraldi vanusegruppe vaadata, siis oluline nihe saab alguse just kaheteistkümnendast eluaastast,” rääkis Unt.
Tema hinnangul on oluline suunata lapsi liikuma ja leida ka ülekaalulistele lastele sobivad ja huvi pakkuvad liikumise vormid. “Sobivad kõikvõimalikud mängulised tegevused, liikumismängud, pallimängud, tantsimine, võimlemine, hästi populaarne viimasel ajal on akrobaatika. Väga hea tegevus on ujumine. Ja loomulikult praegusel ajal – mis oleks veel toredam kui väljas matkata ja suusatada.”
