Eesti Koostöö Kogu kuulutas välja uue eakuse rahvakogu ja kutsub üles kõiki kaasa mõtlema, mida juba praegu teha selleks, et ka vanaduspõlv oleks õnnelikum ja aktiivsem.
Pensioniekspert Liisi Uderi sõnul saab tuleviku eakas olla edukas vaid siis, kui võtab ise vastutuse oma elu eest. “See ei tähenda ainult vara kogumist või säästmist, vaid toimetulekut uutes oludes, kus töötamise ja õppimise viisid eluea jooksul oluliselt muutuvad. Selleks et aastal 2050 ja hiljem saaksid inimesed vanemas eas elada just sellist elu, nagu nad tahavad, tuleb juba täna samme astuda,” ütles Liisi Uder. “Muutusteks peavad eelkõige valmis olema tulevased eakad ise, kuid sellel teel peavad neid toetama nii tööandjad kui ka riik. Riigi roll on ühest küljest teha julgeid otsuseid, kuid teisalt toetada inimesi muutustega kohanemisel,” sõnas Uder.
“Rahvakogu kui ühisloomemeetodit kasutamegi selleks, et koguda häid ideid tuleviku eakuse kujundamiseks,” selgitab Koostöö Kogu juht Teele Pehk. “Ideid ootame kõigilt, näiteks vabaühendustelt, üksikisikutelt, ekspertorganisatsioonidelt ja asutustelt.”
Rahvakogu kutsub kaasa mõtlema ja häid lahendusi pakkuma neljal tulevikuteemal:
1) mida teha selleks, et ka eakatel oleks elamisväärne sissetulek?
2) kuidas tagada inimeste õppimine ja töötamine kõrge eani?
3) milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks terviseprobleemide tõttu enneaegselt tööturult
4) kuidas reformida pensionisüsteemi nii, et muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?
Ajakava:
· Märtsi keskpaigast 6. aprillini saab esitada rahvakogule oma ideid aadessil: uuseakus.rahvaalgatus.ee.
· Aprillikuu jooksul analüüsivad neid ettepanekuid oma ala eksperdid, kes valivad välja need, mis lähevad mai keskel rahvakogu teemaseminaridele.
· Seejärel tuleb hääletusvoor – teemaseminaride hääletusel parimateks hinnatud ettepanekud hakkavad koguma toetusallkirju uuseakus.rahvaalgatus.ee lehel.
· Kõik 1000 digiallkirja saanud ettepanekut lähevad sügiseks Riigikogu menetlusse.
Taust:
· Arvatakse, et ca 30 aasta pärast pensionile jääv inimene hakkab iga kuu saama 70–90% viimasest palgast. Paraku ei suuda riiklik pensionisüsteem tulevikus pakkuda enamat 35-40%.
· Kui tänane pensionisüsteem ei muutu, väheneb vanaduspension 2050. aastaks 280 euroni.
· Eesti tööturg ning inimeste oskused ja teadmised ei pruugi olla piisavad, et tööturul toimuvate muutustega tulla. On inimesi, kes ei saa töötada kõrge eani, sest nende oskusi või teadmisi pole enam vaja.
· Eestis töötab praegu vaid 18% meestest ja naistest, kes on vanemad kui 65 aastat. Nende kogu sissetulek on keskmiselt üle 900 euro. Need 82%, kes tööl ei käi, peavad leppima riikliku pensioniga, mis on keskmiselt 356 eurot kuus.
· Üle 55-aastastest inimestest osaleb elukestvas õppes praegu vaid alla 5%. See on paradoksaalne fakt olukorras, kus: inimesed peavad tulevikus töötama järjest kauem; samal ajal muutub tööturg lähiajal nii palju, et inimeste oskused, teadmised ning tervis ei võimalda neil soovitud eani töötada. Lisaks puudulikele oskustele ja vananenud teadmistele lahkuvad inimesed enneaegselt tööturult tervislikel põhjustel.
