"Inimesed liiguvad ikkagi heaolu poole, sinna, kus on töökohad. Aga nad jäävad sinna, kus on head teenused," tõdes Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping. Tallinnale pakub arengupotentsiaali kaksiklinnastumine Helsingiga. Kui nii läheb, siis sünnib miljonilinn, maailmalinn."
Neljapäeval Riigikogus tutvustatud Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 keskendub Eesti ruumilisele arengule ja selle mõjule ning tõdeb, et inimesed, majandus ja teenused kogunevad üha rohkem Tallinnasse ja selle ümber.
Praeguse seisuga elab linnakeskkonnas 920 000 inimest ehk 69% Eesti elanikest, kellest omakorda 40% ehk 550 000 inimest elab Tallinnas või selle ümber. “Sellel sajandil on Tallinna eeslinna kolinud 55 000 inimest, mis teeb kokku Pärnu ja Kuressaare jagu elanikke,” tõdes Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping.
Üheksa Viljandit ümber Tallinna
Aastatel 2000–2017 on asustusalade pindala Eestis peamiselt Tallinna lähedal valdades suurenenud 138 ruutkilomeetri võrra. Sooväli-Seppingu sõnul on Eestis neil aastatel tinglikult rajatud juurde üheksa Viljandi-suurust linna, kuigi tegelikkuses ühtegi uut linna ei haldusõiguslikult ega kaardile juurde tulnud ei ole.
Jätkuv linnastumine on Sooväli-Seppingu sõnul globaalne väljakutse ja Eesti tingimustes saaks seda vältida hoides inimestele olulisi teenuseid ka väiksemates kohtades. “Inimesed liiguvad ikkagi heaolu poole, sinna, kus on töökohad. Aga nad jäävad sinna, kus on head teenused,” ütles Sooväli-Sepping Riigikogu liikmete küsimustele vastates. “Kui inimene peab valima, et kas ta sõidab autoga kaks tundi näiteks Tallinnasse tööle, siis ta lõpuks kolibki ikkagi Tallinnasse ära.”
Suurlinnastumise mündi teine pool on Eesti maakondade kahanemine. Kõik maakonnad peale Harjumaa on kahanemas. Aastatel 2000–2018 lisandus Harjumaale 10% rahvastikku, samal ajal kui Tartumaa rahvastik näiteks vähenes 4%. Teistes maakondades jäi Sooväli-Seppingu sõnul elanikke vähemaks kümnendiku kuni veerandi võrra.
Suurlinnastumine on inimarengu aruande hinnangul toimunud tormakalt ning see tähendab aina suuremaid kinnisvaraarendusi ning liiklustaristut, linnaasumite segregatsiooni, uusasumite killustatud laienemist ning vähenevat avalikku linnaruumi, mis võib põhjustada elukvaliteedi langust ning suurendada keskkonna- ja kliimakahju.
“Säästva arengu põhimõtteid järgivale ja head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea olla 8- ja 80-aastasel inimesel ning sellest põhimõttest lähtuvalt on läbi mõeldud rohealad, ühistransport ja kergliiklusteed,” selgitas Sooväli-Sepping.
Eesti vajab linnapoliitikat
Linnaelanike elukvaliteet, aga ka linnade rahvusvaheline konkurentsivõime on inimarengu aruande koostajate kinnitusel otseselt seotud linnaruumi ja linna loodusalade kvaliteediga. “Nagu näitas tänavukevadine tervisekriis, on rohealade olemasolu linnatingimustes ning linnaruumi kvaliteedi tõstmine just pealinna inimeste tervise seisukohast vältimatult vajalik,” rääkis Sooväli-Sepping.
Seetõttu leiabki inimarengu aruanne, et Eesti tervikuna vajab linnapoliitikat, mis lähtub linnapiirkondadest, mitte linnapiiridest. “Ühine linnapoliitika ühendab ühistranspordi ning kergliiklusteede võrgustikud, võimaldades elanikel – eriti autost sõltuvatel ühiskonnagruppidel, nagu lapsed ja vanemaealised –liikuda iseseisvalt,” selgitas Sooväli-Sepping. Linnade, valdade ja kodanikkonna koostööl põhinev ühine linnapiirkondlik poliitika parandab tema sõnul inimeste elukeskkonda, sõlmib kokku avaliku ruumi ning tõstab inimeste elukvaliteeti. “Ühiskond muutub sidusamaks ja see on Eesti ühiskonna kui terviku huvi.”
Tallinnale pakub aruande koostajate hinnangul arengupotentsiaali kaksiklinnastumine Helsingiga. Teadmusmajandust ja innovatsiooni arendav tulevikulinn Talsinki võiks liita Helsingi üleilmselt tunnustatud teadmus- ja elukvaliteedi Tallinna uuenduslikkuse ja kasvuhooga. Kui nii läheb, siis sünnib miljonilinn, maailmalinn.
Eesti püsib tabelis 30. kohal
Eesti tervikuna on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 30. positsioonile, kuid jäänud sinna püsima viimaseks kuueks aastaks. Aastast 1990 ÜRO Arenguprogrammi poolt kasutusele võetud inimarengu indeksi kohaselt kuulub Eesti sellega väga kõrge inimarengu tasemega riikide hulka. Indeks võtab arvesse oodatavat eluiga, keskmiselt koolis käidud aastaid ning võrreldavates hindades SKPd ühe elaniku kohta.
Eesti lähinaabritest on inimarengu aruandes Rootsi 8., Soome 12., Leedu 34., Läti 39. ja Venemaa 49. kohal. “30. koht sellisele väiksele riigile, nagu meie oleme, on väga väärikas koht. Ida-Euroopa riikidest on meist ees Tšehhi ja Sloveenia. Meie ees on teised riigid, kes on väga rikkad riigid, ja kui me nende riikide majandust vaatame, siis need ei ole võrreldavad meie majandusega,” leidis Sooväli-Sepping.
Tema sõnul pidurdab Eesti tõusu tabelis lisaks SKP-le Eesti rahva keskmine eluiga, mis ei ole viimastel aastatel kasvanud. Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud (78,6 aastat) keskmiselt 3 aastat vähem. Eestis on oodatav eluiga pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. “Siin potentsiaali on meie rahva tervise eest hoolitsemiseks,” nentis Sooväli-Sepping.
