"Mul on hea meel, et see, mis juhtus 6. jaanuaril, juhtus Ameerika Ühendriikides ja kapitooliumis, sest Ameerika Ühendriikide demokraatia pidas sellele vastu," rääkis Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand (SDE). "Rahvamassidega ei tohi mängida, sest mingil hetkel nad võivadki kaotada kontrolli."

Kaljurand meenutas ka oma suursaadiku aega Venemaal, mil našistid ründasid Eesti saatkonda Moskvas. “Alguses oli kõik tore, Vene võimud vaatasid seda rõõmsalt pealt, kuidas meie saatkonda rünnati. Aga mingi hetk nad hakkasid ehitama tarasid ja kontrollima, ei lubanud seal noortel napsitada, sest see võis väljuda kontrolli alt,” lausus ta.

Kaljurand leidis, et see on oluline õppetund, mida Washingtoni 6. jaanuari sündmustest kaasa võtta – rahvamassidega ei tohi manipuleerida.

Trumpi lahkumisega taastub usaldus

USA ametist lahkunud presidendi Donald Trumpi ametiaega kokku võttes leidis Kaljurand, et temal ei olnud kahtlustki, et Ameerika Ühendriikide demokraatia elab üle neli aastat Trumpi. “Millised oleksid olnud aga tagajärjed kaheksa aasta pärast, kui Trump oleks saanud teise ametiaja, see on keerulisem,” märkis ta.

Kõige olulisem, mis Trumpi lahkumisega muutub, on Kaljuranna sõnul usalduse tagasi tulek. “Normaalne igapäevane liitlassuhte usaldusväärsus. Ärkad hommikul ja võid ette arvata, mis toimub, mitte ei vaata õudusega Twitterist, mis on vahepeal toimunud ja kust on tulnud imelikud otsused,” selgitas Kaljurand. “Ma arvan, et see on väga oluline, kas meie suhted saavad minna sinna, kus nad olid neli aastat tagasi.”

Tema kinnitusel arutati ka Euroopa Parlamendi plenaaristungil pikalt suhteid Ameerika Ühendriikidega. “Valitses optimism, selline rõõmus ootus. Loomulikult mitte kõige poolt, sest Euroopa Parlament esindab kõiki – äärmusvasakpoolsetest äärmusparempoolseteni, aga enamus oli  siiski optimistlik ja vaatas suhete taastumisele positiivselt,” lausus ta.

Vabariiklik partei otsib liidrit

Politiloog Mari-Liis Jakobson leidis, et 6. jaanuari sündmused lõid USA vabariikliku erakonna sees eeldused uute liidrite esiletõusuks. “6. jaanuari sündmused ja üldisemalt see reaktsioon, mis oli valimistulemustele, avas tee vabariikliku erakonna sees ka teistele kandidaatidele,” rääkis Jakobson.

Donald Trumpi toetus ei tõusnud Jakobsoni sõnul kunagi üle 50 protsendi, kuid vabariiklaste hulgas oli tema toetus väga kõrge. “Oli perioode, kus üle 90 protsendi vabariiklaste valijatest ütles – jah, see, mis Donald Trump Valges Majas teeb, väärib heakskiitu,” nentis Jakobson. “Ka tema valimistulemus tõusis võrreldes eelmiste valimistega – toetajaskond kasvas üle 74 miljoni. Ta sai seekord rohkem hääli kui siis, kui ta valimised võitis.”

Seega on Jakobsoni sõnul Trumpil kindlasti oma pühendunud valijaskond olemas. “Aga hiljutine küsitlus näitas, et võrreldes nende inimestega, kes toetasid Trumpi augustikuus ehk siis enne valimisi, on ligikaudu veerand nendest temast peale neid Kapitooliumi rahutusi ära pöördunud.”

Kas Trumpi poliitiline karjäär on sellega läbi või kandideerib ta järgmistel valimistel uuesti, sõltub Jakobsoni hinnangul palju sellest, mis saab tema tagandamisest ja edasistest võimalikest kohtuprotsessidest. “Siin on nii öelda vandekohus veel väljas.”

Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand korraldas neljapäeval veebiseminar teemal: „USA 46. president Joe Biden: mida oodata rahvusvaheliselt, Euroopas ja Eestis?“