Migratsiooni põhjus on vaesus, konfliktid ja vähene haridus

Põgenikud Itaalia piiril.

Pilt: SIPA / SCANPIX

Migratsiooni põhjus on vaesus, konfliktid ja vähene haridus (4)

Õnne Puhk

„Niikaua, kui Euroopa Liidu vahetus läheduses on sõjad ja konfliktid ning kliimamuutuste mõju, ei kao migratsiooniprobleem kuskile. Aga tagajärgedega tegelemise kõrval tuleb panna suurem rõhk selle põhjustele,“ ütles europarlamendi liige Urmas Paet.

2020. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile aruteluks uue rände- ja varjupaigaleppe, mis paneb paika Euroopa Liidu ühise rändepoliitika kõige olulisemad suunad järgnevateks aastateks.

Kaljurand: on vaja vahet teha illegaalse ja legaalse migratsiooni vahel

Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand ütles, et 2015. aastal, rändekriisi haripunktis oli tema see, kes kaitses Ungarit, kui riik püüdis pidada arvet riiki sisenejate suhtes ning pälvis EL-ilt selle eest tugevat kriitikat.

„Ma ei vabanda seda, mis Ungaris praegu toimub, aga ma ütlen, et aastal 2015 valitses üleüldine segadus ja emotsioonid. On vaja selget vahet teha illegaalse migratsiooni ja nende vahel, kes tulevad Euroopa Liitu töötama ja õppima,“ märkis ta, et praegu kiputakse kõiki ühte patta panema.

„Uus pakett räägib ju ka põgenikest, mitte tavaregulatsioonidest, mida Euroopa Liit peaks arutama hakkama järgmisel aastal,“ lisas ta.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet märkis, et tegemist on väga keerulise teemaga, kuna see on emotsionaalne ja sisepoliitiline: „EL-is on 27 erinevat sisepoliitikat ning 2015. aasta kriisi järel said paljudes riikides jõudu juurde populistlikud ja äärmuslikud jõud, Eesti pole selles osas erand,“ ütles ta, et pakti osas skeptiline.

„Immigrantidele on ju tehtud taustakontrolli ka praegu, aga küsimus on selles, kuidas seda teostada – illegaalide puhul on see ju teostamatu. Illegaalide tagasipöördumise takistus on aga see, et nende oma koduriigid pole valmis neid vastu võtma,“ ütles ta, et kõige kuumem kartul on EL riikide sisene konsensuse saavutamine.

„Pooled EL riigid ei toeta kohustuslikku ümberpaigutamist ja see saabki olla ainult vabatahtlik. Kuigi immigratsiooni teema aktuaalsus vähenes pisut Covid-kriisi tõttu, siis probleem ei kao – sõjad jätkuvad, vaesus jätkub ja kliimamuutuste mõju jätkub,“ arvas ta, et mingit totaalselt uut kokkulepet saavutada pole realistlik.

Rände põhjused: vaesus, harimatus, konfliktid

Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas on võrrelnud uut rändepakti kolmekorruselise majaga, mille esimene korrus on tugev koostöö (rände) lähte- ja transiitriikidega, teine korrus EL-i tugev välispiir (Frontex) ja kolmas uus solidaarsussüsteem, mis aitaks varjupaigataotlejaid riikide vahel paremini jaotada.

Uue pakti keskmes on koostöö kolmandate riikidega, mille eesmärk on eelkõige see, et kolmandad riigid hakkaksid tugevamalt oma piire haldama ja tegema koostööd Euroopas ebaseaduslikult viibivate riigikaaslaste tagasivõtmise osas.

Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitsespetsialist Susanna Veevo märkis, et probleemiga on võimalik tegeleda üksnes kestlikku arengut silmas pidades.

„Ohukoht on see, et arenguabi ei peaks minema Euroopa riikide välispiiride kontrollimise alla, vaid selle eesmärk on sotsiaalse võrdsuse tagamine,“ märkis ta.

Paeti sõnul on Euroopa Liidul arengukoostööga terve rida probleeme – see pakt ei ole kooskõlas EL välispoliitiliste eesmärkidega ning puudutab palju laiemat aspekti kui arengukoostöö või migratsiooni teema.

„Klassikaline välispoliitika, kaubanduspoliitika ja kaitsepoliitika peaks vaatama ühe pilguga, nii et üks või teine aspekt ei oleks vastuolus teistega, aga ometi selliseid näiteid on – alavääristatud on EL eesmärke kui sellist,“ sõnas ta.

„Arengukoostööd on mõistlik rändega seostada. Vaesus, konfliktid ja vähene haridus – rände põhjused on need samad, millega arengukoostöö peab tegelema,“ märkis ta et põhimõtteliselt tegeletakse sama teemaga.

Tuleb leida tasakaal!

Uus rände- ja varjupaigalepe on saanud kriitikat, et kokkulepetest kolmandate riikidega paistavad läbi „räpased“ lepingud autoritaarsete valitsustega.

„Ma ei taha kasutada mõistet „räpased lepingud“ – Euroopa Liit ju sõlmib lepinguid ka Hiinaga, kellega me ju ei tohiks lepinguid sõlmida, aga rahvusvaheliste lepingute sõlmimine on tasakaalu leidmine, et saaksid kaitstud EL huvid ja ei mindaks vastuollu liidu väärtustega,“ ütles Kaljurand.

Kaljurand lisas, et tema isiklikult tahaks väga, et tehtaks vahet seaduslikul migratsioonil, mis on osa maailmast. „Siin peaks EL ja ka Eesti ringi mõtlema,“ sõnas ta.

„Ja teine on humanitaarne pool – aidata inimesi, kes põgenevad sõja või tagakiusamise eest, reeglid selles osas on erinevad,“ rõhutas ta, et ei tohiks teha kompromisse, kui mängus on inimelud.

„See dokument räägib põgenikest ja asüülitaotlejatest ja on Euroopa Komisjoni ettepanek, mille üle hakkavad rääkima Euroopa Liidu Parlament ja liikmesriigid. Parlament seisab rohkem inimõiguste eest ja riigid on konservatiivsemad,“ märkis ta, et europarlamendi ja liikmesriikide seisukohad kipuvad teineteisele vastanduma.

Kas Frontex muudab Euroopa suletud kindluseks?

Paet ütles, et piiride kaitse ei näita EL suletust ega avatust, see tuleneb kokkulepetest.

„2015. aasta kriisis tuli välja näiteks, et Kreeka ei saanud oma tööga hakkama ja tuhanded, kümned tuhanded inimesed rändasid mööda Euroopat, seda kõike kajastas tollane meediapilt. Sealt tuli vajadus Euroopa ühtse piirivalvejõu järele,“ märkis ta, et piirivalve ei tegele ainult füüsilise tõkestamisega, vaid ka inimeste registreerimise ja majutamisega, mida tehti 2015. aastal puudulikult.

„Asja sisu on see, et minnakse appi siis, kui üks või teine riik seda soovib. Eesmärk on valmisolek alatiseks täiendavaks inimjõuks – see, kui lihtsalt väljastpoolt Euroopat liitu pääseb, on poliitiline küsimus,“ ütles Paet.

„Legaalne piiriületus käib piiriületusdokumendiga – täna pole seda võimalust piisavalt ja oluline osa piiridest on seotud kuritegevuse ja rahateenimisega nende õnnetute inimeste pealt,“ lisas ta.

Kaljurand selgitas, et praeguse seisuga püüab uus kokkulepe anda selgemat juriidilist arusaama, kuidas sisserändelubade taotlemine peaks toimuma.

„Frontexit on kritiseeritud sellepärast, kuidas ta on Bosnia-Horvaatia piiril jt piiridel kasutanud vägivalda ning lükanud inimesi tagasi. Frontexi maine ei ole igal poole hea ja on tekkinud kujutelm, et see uus dokument püüab teha Euroopast kindluse, mitte inimesi kaitsta,“ ütles ta, et uues dokumendis on olemas õiguste tagamise mehhanism – see, et inimestele oleks tagatud elementaarne abi.

Pihta saavad kõige vaesemad

„Koroonakriis näitas, et kõige valusamalt saavad pihta vaesemad inimesed ja olukord põgenikelaagrites on halb. Uus lepe toob rohkem kindlust, et neile inimestele tagatakse inimõigused ja tehakse suuremat koostööd erasektoriga, et anda neile tööd,“ märkis Kaljurand, et ilma tööta inimeste väljapääs on kuritegevus.

„Ka täna ei ole olukord põgenike laagrites normaalne – lapsed ei saa haridust ja inimesed tööd ning Covid on muutnud olukorra veel halvemaks.“

Paet sekundeeris, et selgus, mida uues leppes taotletakse, on ühelt poolt hea, aga sellistes olukordades, kui inimene ei saa luba, ei pruugi see olla hea: „Täna on väga paljud inimesed erinevates Euroopa riikides, kes on saanud eitava loa, ikkagi selles riigis illegaalid. Ja siis sul pole mingeid õigusi, sa pead mustalt töötama ja kaldud kuritegevusele.

„Praegu võivad immigratsiooniprotsessid kesta kuid, aga teisalt, kui inimene juba on jõudnud EL riiki, siis ta ei saa enam tagasi, sest tema riik ei taha teda vastu võtta,“ selgitas ta praegust reaalsust. „Bürokraatlikud protsessid võivad kiireneda, aga see ei tähenda seda, et probleem kaob.“

Kas uues kokkuleppes on olemas reaalsed lahendused neile, kes on saanud eitava vastuse riiki jäämiseks, aga koduriik ei võta neid vastu? Kas surnud punktist leidub väljapääs?

Paet möönis, et ettepanekus on kirjeldatud, kuidas tagasimineku protseduuri kiirendada: „Ainus võimalus on tõhustada kokkuleppeid lähteriikidega, aga see saab olema väga keeruline protsess.“

Solidaarsus saab olla vaid vabatahtlik

Uus lepe näeb ette, et kui üks riik ei tule sisserände haldamisega toime, siis kaasnevad teistele teatud kohustused.

Kaljurand ütles, et Euroopa Komisjoni ettepanekute eesmärk on püüda leida kompromissi europarlamendi ja liikmesriikide vahel.

„Toon näiteks need kohustuslikud kvoodid – kolm riiki eesotsas Ungariga läksid kohtusse ja kaotasid. Euroopa Komisjon on läinud nüüd paindlikkuse ja vabatahtlikkuse teed, liikmesriigid ei ole täna valmis leppesse sisse kirjutama mingit teist solidaarsust kui vabatahtlik solidaarsus,“ sõnas ta.

„Euroopa parlament hakkab läbirääkimistel kindlasti nõudma suuremat solidaarsust, aga parem on dokument vastu võtta kui öelda, et Shengeni lepe ei tööta või Dublini lepe ei tööta. Minule meeldiks see, kui see töötaks vabatahtlikkuse alusel, aga see ei tööta.“

Ta tõi näiteks 5000 saatjata lapse teema. „Pöörduti riikide poole, et palun võtke need lapsed vastu – kokku võttis lapsi vastu 11 riiki – mõni kümmekond, mõni paarkümmend. Ma lootsin, et ka Eesti valitsus võtab mõned kümned lapsed, sest see on kõige elementaarsem solidaarsuse näitaja, aga Eesti neid lapsi ei võtnud,“ lootis ta, et muutuste tuules tuleb solidaarsus ka Eesti välispoliitikasse tagasi.

Kokkuvõtteks nentis Paet, et kvoodid ei ole seni toiminud poliitilistel põhustel ja ka praktilistel põhjustel.

„Pooled neist inimestest, kes Eestisse tulid, siit ka läksid – EL vaba liikumise tingimustes ei saa ka selliste inimeste liikumist takistada. Maksimum, millega me saame edasi minna, on see, et riigid on valmis sõlmima kahepoolseid kokkuleppeid,“ sõnas ta, et kohustust sisserändajaid vastu võtta tulla ei saa.

„Need riigid, kes on kõige suurema surve all, tahaksid kohustuslikke otsuseid – see teema on EL sees potentsiaalse tüli allikas ja sellega peab edasi liikuma väga ettevaatlikult. 2015. aastal said jõudu tiibadesse sellised jõud, kes mõjutavad järjest rohkem ka nende riikide siseelu,“ rõhutas ta, et migratsioonipoliitika on teema, millel on suur mõju riikide sisepoliitilisele arengule.

Lõhe läheb riike pidi

Veevo ütles, et kodanikuühiskonna vaatenurgast ei saa rääkida solidaarsusest, kui me ei vaata inimkeskset solidaarsust.

„Kui üks riik saab tasu selle eest, et ta inimesi tagasi saadab, siis tegelikult ma ei näe siin solidaarsust, võibolla see on mõne riigi jaoks rahustav poliitika, aga reaalselt ei lahenda see rändeprobleeme,“ märkis ta.

„Arutatava leppe positiivne areng on see, et legaalsete rändeteede avamine on muutunud – perekonna mõiste on laienenud ka õdedele-vendadele ning ja leebemaks on tehtud hariduse ja varasema töökogemuse nõuded, mis reguleerivad rännet tervikuna, mitte ainult rännet kui probleemi,“ tõi ta välja peamise positiivse arengu.

Kaljurand ütles, et kindlasti Euroopa Parlament teeb leppesse omalt poolt täiendusi. „Lõhe läheb riike pidi, aga ka parlamendi fraktsioonides on erinevaid seisukohti – näiteks mina olen konservatiivsem kui minu fraktsiooni saadik Kreekast – sotsiaaldemokraatidele on kindlasti olulisem inimene, see, kuidas aidata konkreetset inimest, aga ei saa mööda vaadata ka kuritegevusest, piirikaitsest ja üldisest immigratsiooni foonist,“ tõi ta välja.

„Komisjon on andnud oma parima, edasi hakkame seda arutama fraktsioonides,“ ütles Kaljurand.

Paet sõnas, et peamine vaidlus on ümberjagamise teema üle ja riikide saadikute erimeelsus: „Lõuna-Euroopa saadikud tahavad näha kohustuslikku ümberpaigutamist ja riikides, kus ollakse selle vastu, kajastub see ka parlamendi liiikmete töös,“ sõnas ta.

„Niikaua, kui EL vahetus läheduses on sõjad ja konfliktid ning kliimamuutuse mõjud, see surve ei kao. Aga tagajärgedega tegelemise kõrval tuleb panna suurem rõhk põhjustele. Näiteks Eritreas on pikka aega valitsenud inimõigusi rikkuv režiim – kui seda enam poleks, siis kaoks ka inimeste surve välja rännata,“ ütles ta, et pikemas perspektiivis on lahenduse võti see, kui võtta ära neid põhjusi, miks inimesed hakkavad kodumaalt lahkuma.

Uus rändepakt väldib demoniseerimist

„Vabaühenduste jaoks on olnud positiivne see, et uus pakt on vältinud migratsiooni demoniseerimist ja üritatakse populariseerida rände loomulikkust ja on nähtud palju vaeva, et sisserännuteekonnad oleks turvalisemad ja inimõigustest lähtuvad,“ märkis ta, et uue leppe suund on oluliselt parem ja me liigume solidaarsema ja inimkesksema rändeni Euroopas.

Paet võttis teema kokku: „Pärast mõnda aastat väga emotsionaalset käsitlust võiks pagulaste ja migratsiooni teemat hakata käsitlema ratsionaalselt, võttes nende inimeste tausta, kes on oma kodumaalt lahkunud, ja teisalt vaadata Euroopa riikide huve ja võimalusi.“

Kaljurand: „Euroopa Liit tunnistab, et tema senine migratsioonipoliitika ei toimi ja on aeg hakata vaatama, kuidas seda korda teha nii, et säiliks humaansus ja inimeste abistamine.“

Virtuaalse arutelu “Euroopa migratsioonipoliitika tulevik” korraldasid Euroopa Parlamendi Eesti büroo ning MTÜ Mondo.

Uue rändepakti eesmärk on leida lahendus EL-i liikmesriikide erimeelsustele rände haldamisel ning tuua liikmesriigid sisserände- ja varjupaigaküsimustes ühise laua taha.

Väljakutse keskmes on Lõuna-Euroopa piiririigid ning üle Vahemere saabuvad sisserändajad (nii rahvusvahelise kaitse vajadusega inimesed kui ka pigem majanduslikel põhjustel Euroopasse pürgijad).

Suurenenud sisserände olukorras on piiririikide varjupaiga-, integratsiooni- või tagasisaatmissüsteemid surve all. Senised katsed luua kohustuslik põgenike ümberpaigutamise süsteem on takerdunud peamiselt Ida-Euroopa riikide vastuseisu tõttu.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...