"Meil ei ole kuhugi minna ja nii tekibki olukord, kus keegi istub WC-s ja keegi köögis," kirjeldab oma kodusõpet 9-lapselises peres kasvav Darja Toropova. Et hädas peresid natukenegi aidata, on linn jaganud lastele koolide kaudu juba 1412 arvutit.

Tallinnas istub kodudes distantsõppel ligi 47 000 last. Kui kaugõppe korraldamine on keeruline juba ühe- või kahelapselises peres, siis võib vaid ette kujutada, kuidas näeb olukord välja peres, kus kasvab üheksa last. Põhja-Tallinna kolmetoalises korteris elavad Toropovid peavad hakkama saama kõigi raskuste kiuste – ning sarnaseid perekondi on Tallinnas veel sadu.

“Ruumi ei jagu – kui tahan õppida, siis keegi jookseb vahele,” kirjeldas oma koolipäeva Darja Toropova. “Õed või vennad segavad, kui mul on näiteks matemaatikatund. Siis ma karjun neile, et mul on Zoomi tund, ja nemad teatavad, et aga neil on ka. Meil ei ole kuhugi minna ja nii tekibki olukord, kus keegi istub WC-s ja keegi köögis.”

Kui peres on lapsed, kes õpivad üheteistkümnendas, kümnendas,  üheksandas ja kaheksandas klassis, siis on loomulik, et nad tahavad õppida rahulikult, ilma et keegi neid segaks. “See praegune distantsõppe aeg on ka vanemate jaoks kaks korda raskem,” lausus pereema Marina Toropova.

Kool tuli appi

Võib arvata, et üheksalapselise perekonna puhul on suur probleem ka isikliku arvuti olemasolu. Toropove aitas Tallinna kunstigümnaasium, kus pere lapsed õpivad. “On väga keeruline, kui kolmetoalises korteris peab kaheksa või enam last  koos õppima ja kõikidel hakkab näiteks kell kümme tund,” lausus kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults. “Meil on koolis kokkulepe, et tunnid toimuvad tunniplaani järgi, ja me eelistame, et õpetajad annavad videotunde, vähendades niimoodi lapsevanemate ja õpilaste koormust.”

Sultsi sõnul on linn andnud koolile lisaks sülearvuteid, mida saab vajadusel õpilastele koduseks õppetööks jagada.
Tallinna haridusamet on teinud küsitluse, kui paljud koolid lisaarvuteid vajaks. Praeguseks on vastanud 58-st koolist 33 ja kokku on soovitud õpilastele 1412 arvutit.

Vanemad saavad koolile oma arvutisoovist teada anda. “Tehnilised võimalused on tänu linnale ja tugiorganisatsioonidele olemas,” ütles kuue lapse ema Riina Lilleorg. “Meie saime lastele arvutid lasterikaste perede liidu kaudu ning tänu Maximale ja haigekassale. Ka meie kool pakkus arvutit ning eelmisel aastal me seda võimalust ka kasutasime.”

Toetavad ka ettevõtted

Linna IT-teenistuselt ja haridusametilt küsis arvuteid märtsis kolm kooli, kellel olid sülearvutid otsas. “Abi on andnud ka linnavalitsus,” ütles Tallinna lasterikaste perede liidu juhatuse esimees Karl Laas. “Abilinnapea Betina Beškina on aidanud meil luua kontakte mitmete organisatsioonide ja ettevõtetega, kes on ka oma arvutiparki vahendanud. Siinkohal kiidan nii tervisekassat kui ka Maximat, kes on jaganud täiesti kasutuskõlblikke ja  korralikke arvuteid, mida meie omakorda oleme saanud lastele anda. Lisan, et see abi on jätkuvalt teretulnud.”

Arvuteid võivad õppimiseks küsida ka teised raskustes pered, kus nii palju lapsi ei kasva. Näiteks Tallinna aasta teoks valitud kodanikualgatus “Igale koolilapsele arvuti” on kasvanud suuremaks, kui esialgu osati ette kujutada. Projektil on mitu suunda ja lisaks Facebooki grupile, mille kaudu liiguvad annetatud arvutid otse inimeselt inimesele, annetavad arvuteid ja toetavad projekti ka paljud ettevõtted.

Oma õla pani alla ka riik. Haridusministeerium toetas ettevõtmist esialgu 400 000 euroga ning eelmisel nädalal eraldas lastekaitse liidule veel täiendava toetuse summas 500 000 eurot. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on distantsõppe ajal eriti teravalt esile kerkinud vajadus toetada peresid, kus arvuti või internetiühendus puuduvad. “Omavalitsused on koos lastekaitse liiduga eelmisest kevadest kaardistanud peresid, kel puuduvad õppetööks vajalikud vahendid,” selgitas Kersna. “Ministeeriumi toetusega saame õpilasi sel keerulisel ajal aidata kokku enam kui 2600 arvutiga, millest ligi pooled on juba koolidesse jõudnud ning suur enamus tarnitakse sel kooliaastal.”

“Täiendava toetuse eest planeerime vahendada koolidele vähemalt 1400 arvutit, millest 1222 saame tarnida selle õppeaasta jooksul,”  kinnitas lastekaitse liidu projektijuht Ireen Kangro.

Lastekaitse liidu abil on Tallinna koolidest endale arvuteid saanud näiteks Jakob Westholmi gümnaasium, Karjamaa põhikool, Ristiku põhikool jt.

Jakob Westholmi gümnaasiumi direktori Rando Kuustiku sõnul on lisaarvutid õpilastele väga vajalikud. “Jah, vastab tõele, et kool sai hiljuti need arvutid kätte,” kinnitas ta. “See on väga vajalik algatus, mida peaks kahe käega toetama. Me ei näe otse perede sisse. Pered võivad häbeneda, et neil pole osalemiseks piisavalt head arvutit või puudub see sootuks. See on elementaarne, et me ühiskonnana soovime aidata neid, kes seda väga vajavad.”

Kuustiku meelest on abi pakkumine ja vastuvõtmine keeruline teema. “Peamine on see, et me leiame abivajavad pered üles ja pakume seda, mida riik või omavalitsus koolide kaudu pakkuda saab,” lausus ta. “Meie IT meeskond tegi abivajajate perede leidmiseks koostööd klassijuhatajatega, kelle kaudu tuli info, et 10-12 peret vajab lisaarvutit, ning need on ka tänaseks päevaks välja jagatud. Suuremaid ja keerulisemaid programme ja oskusi vajavaid töid ei saa teha arvuti abita.”

Mured internetiga

Lisaks puuduvatele arvutitele jagub muidki muresid. Alustades vanemate digioskustest, lõpetades hakkiva internetiühendusega. “Meil on igal lapsel oma tuba, aga igas toas muidugi ei ole õpetajat,” rääkis kuue lapse ema Riina Lilleorg. “Väga palju on olnud selliseid olukordi, et lapsed hüüavad, et emme, mul ei ole internetti, või et ma ei pääse ise sinna”,” selgitas Lilleorg.

4. klassi õpilane Triine Lilleorg kinnitas, et kõige hullemad ongi distantsõppe ajal olnud internetiprobleemid. “Kui sa kodus õpid, siis sa oled kogu aeg arvutis. Nii on raskem õppida, sest õpetaja on teisel pool ekraani ja sa ei saa tema käest kohe küsida, sest kõik räägivad korraga.”

 BELOBROVTSEV: Aitame ka hea internetiga

“Arvutite ja internetiühendusega ei tohiks enam kellelgi muret olla,” lausus abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

“Juba aasta tagasi, kui eriolukord eelmise aasta kevadel algas, hakkasime Tallinnas koolide kaudu pakkuma arvuteid õpilastele, kellel need puudusid, et neil oleks olemas kodus õppimise võimalused,” ütles Belobrovtsev. “Sama lugu oli näiteks ka internetiühendusega: nendele peredele, kellel see ühendus oli nõrk ja kaugtööks ebasobiv, pakkusime täiendavaid lahendusi. Kui need probleemid tekivadki aeg-ajalt uuesti, siis on need üksikjuhtumid, sest meile teadolevalt on see probleem tänaseks üldiselt lahendatud.”

Abilinnapea lisas, et käesoleva õppeaasta esimesel poolel oli koolidel uus võimalus arvuteid hankida, et neid jaguks kõikidele õpilastele, kel neid vaja. “Koolid edastasid oma vajadused, haridusamet aitas lisaarvutite hankimisega,” kinnitas Belobrovtsev.