Kui 20. sajand algas elektroonika avastamisega ja kulmineerus erinevate saavutustega infotehnoloogias, alustades mikrokiibi leiutamisega ja lõpetades nutiseadmetega, siis 21. sajand tõotab Lahtvee sõnul tulla bioloogia sajand. "Bioloogia valdkonna muutumine tehnikateaduseks annab võimaluse programmeerida elusorganisme," rääkis TÜ sünteetilise bioloogia vanemteadur Petri-Jaan Lahtvee.

Sarnaselt programmeerimisele infotehnoloogias on seeläbi võimalik bioloogias ümberdisainida DNA-d ning luua uusi funktsionaalsusi elusorganismidele, märkis Lahtvee.

Kõige suurem rakendus kliimanutikusel on teadlase sõnul erinevate jäätmete ümber konverteerimine kasulikeks materjalideks või kemikaalideks, mis võib päädida tulevikus sellega, et jäätmeid praktiliselt ei tekigi. “Võime kasutada põllumajandusjäätmeid või isegi Co2 õhust ja muuta selle näiteks plastikuks või tekstiiliks või uudsete funktsionaalsustega materjalideks,” lisas ta.

Lahtvee loodab, et 20 aasta pärast ladestatakse jäätmemajanduses jäätmeid minimaalselt ning kasutatakse ära uute toodete tootmisel.

Üksikindiviidide pingutused kliimaneutraalsust ei saavuta

Jätkusuutlik areng ning kliimamuutuste vastu võitlemisest on saanud juba reaalsus, siin ei ole võimalik tagasi vaadata. Nii ütleb ka LHV juht Kadri Kiisel, et survet on tunda nii noorte uute töötajate kui ühiskonna poolt tervikuna. Indiviidi tasandil ei ole võimalik suuri muutusi ellu viia kui sellega ei tule kaasa suured organisatsioonid, tööstus ning ühiskond tervikuna. “Pangandus mängib Eesti majanduses suurt rolli. Loome kapitali, millega rajatakse tulevikuvõimalusi,” sõnas ta.

Eesti tugevusena näeb Kiisel haridussüsteemi, mis toodab tugevaid majandusteadlasi, teistpidi on kõrge kompetents ka keskkonnateadmistes, aga need valdkonnad ei ole omavahel veel piisavalt põimunud. See on väljakutse haridussüsteemile, kuidas tuua õppeprogrammidesse sisse see, et ettevõtetel oleks lihtsam luua lahendusi pikemaks perspektiiviks.

TalTech on võtnud eesmärgiks muutuda aastaks 2035 kliimaneutraalseks, mis on väga julge lubadus, sest Cambridge ülikool Inglismaal on seadnud sama eesmärgi aastaks 2038. Seda plaanitakse saavutada kindlate sammudega, millest üks on loobumine investeerimisest fossiilsetesse kütustesse. Ülikool on otsustanud, et alates 2030. aastast ei panda sentigi raha tööstustesse, mis aitavad kaasa kliimamuutustele mitte nende vastu võitlemisse.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Mihkel Krusbergi sõnul on tegu pika protsessiga, aga oluline on oma valdkonnas esirinnas olemist mitte karta ja seda ka näidata, nii ei ole edulood müstilisse valdkonda kuuluvad. TalTechi vilistlasel ja hetkel Cambridge ülikoolis teadusdirektorina töötav Annela Anger-Kraav tõdeb, et ülikoolil on siin tähtis roll ning tehnikaülikoolil on palju võimalusi, et pakkuda omapoolseid lahendusi. Kliimamuutuste vastu võitlemisel ei saa rääkida aga ainult tehnoloogilistest lahendustest, vaid oluline on ka nn sotsiaalne innovatsioon ning mõelda läbi, kuidas mõjutada inimeste käitumist ja suhtumist.

Kadri Simson: EL on tahe kliimaneutraalsuse poole suunduda

Euroopa Komisjoni energeetika voliniku Kadri Simsoni sõnul on oluline panustada hoonete energiatõhususele ning kiirendada nende renoveerimist, sest 40% kogu energiast tarbitakse hoonetes, seega ei ole võimalik kliimatasakaalu hoonetega tegelemata saavutada.

“Kui tõstame Euroopa hoonete renoveerimist 1% võrra, siis kalkulatsioonide kohaselt vähendame 2% vajadust importida maagaasi. Lisaks on materjalide kasutamine väga lokaalne ning loob kohalikke töökohti,” sõnas ta.

Kliimaneutraalsuseni jõudmisel on igal riigil oma tugevused ja nõrkused. Eestis on hoonete renoveerimisega aktiivselt tegeletud ning tugevate korteriühistutega oleme seetõttu üsna eesrindlikud. Inglismaal elava Annela Anger-Kraavi sõnul on seal tuule- ja päikeseenergia juba odavamad kui söeenergia, taastuvenergiat ning ringmajandust võetakse tõsiselt, hoonete energiatõhusus on aga probleem. “Siinsetes majades käib tuul läbi. Kuna meil pole väga külma talve, siis pole sellele ajalooliselt suur tähelepanu pööratud,” lisas ta.

Eestis on aga suureks probleemiks liigne fossiilsetest kütustest sõltumine. Anger-Kraavi sõnul on tulevikuvaated hirmuäratavad ning võivad tekitada tunde, et üksikisikust ei sõltugi midagi ning kõik on juba läbi. Maailm aastal 2050 näeb aga välja selline nagu me seda ise tahame ning millise maailma nimel pingutame.

Praeguseks on kliima soojenemine natukene üle 1 kraadi Celsiuse järgi, kui me midagi ei tee, siis aastaks 2050 on see kindlasti üle 1,5 kraadi. See toob kaasa aga ebameeldivad tagajärjed. “Eestis võivad tekkida suviti põuad, kuumalainete all kannatavad vanemad ja nõrgema tervisega inimesed, tekib rohkem torme, ekstreemseid üleujutusi ja metsapõlenguid. Võime näha ka uusi metsahaigusi ning saagikuse vähenemist,” loetles Anger-Kraav mis meid ees oodata võib.

Simsoni sõnul on Euroopa Liidul tahe muutusi ellu viia olemas. Uuringutest on selgunud, et 10-st Euroopa Liidu elanikust 9 peab globaalset soojenemist suureks probleemiks ning tahe on olemas ka poliitilisel tasandil. “Uus Euroopa Komisjoni rohelepe selle nimel välja käidigi. Teiseks on meil olemas tehnoloogilised lahendused, tõsi, kõik ei ole veel turupõhised, mõni idee on väljatöötamise faasis, aga teame, et aastaks 2050 saab Euroopast esimene kliimaneutraalne maailmajagu,” lisas ta.

Tahtmiseks ja valmisolekuks on vajalik ka rahastus ning nüüd on jõutud Euroopa Liidu eelarvega nii kaugele, et vajalikke investeeringuid on võimalik teha kohe.